Pärisorjuse kaotamine (0)

Pärisorjuse kaotamine

I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul – milles väljendus?

• mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294)
  
• vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul ), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine , kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega.
  
• järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal
  
• Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801)
  

II 19.sajandi I poole talurahvaseadused
1) 1802 Eestimaal “Iggaüks...” - talude pärandatav kasutusõigus
2)1804 Liivimaal:
talude pärandatav kasutusõigus
teorendi normeerimine
keeld müüa talupoegi maast lahus
piirati kodukariõigust
talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara
3)1804 Eestimaal:
teorendi normeerimine
Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed , 1 valisid sulased
Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose -Uuemõisas.
III pärisorjuse kaotamine
1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama.
23. mai 1816 Eestimaal
26. märts 1819 Liivimaal
- talupoeg on isiklikult vaba
- maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida
- koormised asendati rendilepinguga
- liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna)
- perekonnanimede panek
Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg.
Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud
IV Talurahva omavalitsuse kujunemine
Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond . Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv.
Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder.
Talurahvaseisus jagunes:
mõisarahvas (mõisateenijad) - 10%
külarahvas - pererahvas 40%
- sulasrahvas 30%
- vabadikud ja popsid 20%
Vallakogukonna üleasanded:
- vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest
- ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus)
- vaestehoolekanne
- vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel
Peamise koormised:
- mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile
- riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797- 1874
- kogukondlikud koormised - teede korrashoid , koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt.
- kirikukoormised
Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas?
- 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus.
- Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832 .a. ususeadus)
V Talude päriseksostmise seadused
Liivimaal 1849 - määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused
- lõpetati töö nõudmine mõisapõllul ja hakati üle minema raharendile
- talude kruntiajamine
(vt. Kahk , Talude päriseksostmise aegu, - keskmise suurusega talu 1000-2000 rbl - 15-45 ha, 1 siga 25 rbl, lammas 10 rbl)
Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest. Sotsiaalne tagajärg - kujunes mõisamoonakate kiht.
Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul
Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul
Rahutused - 1858 Mahtra sõda
Järgnevad reformid , mis loovad kodanliku ühiskonna – kodanlikud reformid
1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine.
1865 - keelati kodukariõigus
1866/68 – mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid
1868 - keelati teoorjus
1871 – mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval
1874 – lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele
VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest
valla täiskogu valis vallavolikogu
kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed
1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder
Vallal oli oma eelarve