Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3

XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus

XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud,

Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal

Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemiseks. Ülestõus leidis aset nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis. 14. sajandi lõpus hakati võtma trahvi talupoegadelt, kes omavoliliselt lahkunud olid, sõnakuulmatuse korral hakati aga kasutama füüsilist jõudu, k.a. sõjalis jõudu. Kui 15. sajandil hakati Lääne-Euroopas tundma suurt huvi Eestimaa teravilja vastu, mis sai aadlikele suureks tuluallikaks, hakati tõstma talurahva koormiseid. Kümnis hakkas ulatuma kuni veerandini saagist ning loonusrendi asemel hakati aina enam nõudma raha. Teoorjuse osatähtsus kasvas eramõisates, ordu- ja piiskopmõisates aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12

Eesti ajalugu

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.......................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6

Õigussüsteemide ajalugu

Uusaeg Eestis

Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur

Eesti uusaeg

· Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud. · Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi mahajäänud piirkondades, eriti Saaremaal ja Põhja-Eestis. 18 -vabastati talurahva kogukond, vallavalitsus mõisniku kontrolli alt. Muutus struktuur. MAJANDUS. 1860ndad- saabus kapitalism. Mitmeväljasüsteem, uued loomaliigid, uued põllukultuurid. MÕISAT Agrotehnilisi uuendusi propageerisid juba seltsid. Hakati maksma rahalist motivatsiooni. Trahvihirm kehva töö eest. Talud. Peremehed pidi muutuma kapitalistlikeks väikeettevõteteks. 1860ndad. Käivitus liivimaal talude ost. Eestimaal umbes 10 aastat hiljem, 1870ndatel.