Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus (0)

1 Hindamata
Punktid

Tõnis Lukasharidus ja teadusminister
Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Rein Lang – justiitsminister
Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine , õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. 
Jaak Aaviksoo – kaitseminister
Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine , rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. 
Jaanus Tamkivi – keskkonnaminister
Valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. 
Laine Jänes – kultuuriminister
Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri -, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.
Juhan Parts – majandus ja kommunikatsiooniminister
Valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika , elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur , veondus, transiit , logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika , telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas;
riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon ; metroloogia, standardiseerimise , sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite , tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet , Lennuamet, Maanteeamet , Patendiamet, Tarbijakaitseamet , Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet. 
Helir Valdor Seeder – põllumajandusminister
Valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet
Jürgen Ligi – rahandusminister
Valitsemisalas on valitsuse finants - ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine ,
riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine.
Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet
Marko Pomerants – siseminister
Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning tuletõrje- ja päästeala tööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet.
Siseministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused. 
Hanno Pevkur – sotsiaalminister
Valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.Valitsemisalas on Ravimiamet , Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet , Tööinspektsioon.
Urmas Paet – välisminister
Valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus,
Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Siim Valmar Kiisler – regionaalminister
Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus #1 Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merit005 Õppematerjali autor
Eesti 12 ministrit koos piltidega ja ministeeriumide peamised tegevusvaldkonnad ja ülesanded

Sarnased õppematerjalid

AVALIK HALDUS 2016 kevad
31
doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.

Avalik haldus
Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega

Eesti valitsemissüsteem
Eesti valitsemissüsteemid
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

12+ liiget on õigus 2le aseesimehele. 12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega

Eesti valitsemissüsteem
Eesti Avalik Haldus konspekt
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

projekti komisjoni  Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja  Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni  Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees  Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht  Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja  1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas  19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis  1886 – regulaarse keskkonnaseire algus  1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)  1924 – Harilaid, Järvselja reservaat  1925 – Hiiumaa jugapuud  1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis  1930 – Abruka lehtmets

Keskkonnakaitse
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust Võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu Avalik sektor Võim on ülimuslik Seadused/eeldused on kõigile kohustuslikud täitmiseks Kontroll riigi territooriumi üle Riigiasutused on avalikud Avaliku sektori ülesanded Seadusandlus, avaliku korra tagamine Maksude kogumine ja ümberjagamine Avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) Erasektor Kasumi taotlemine ja eraomandus Tuleb arvestada riigi ehk avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade jms sekkumisega Erasektori õiguslikud vormid FIE e. füüsiline isik: vastutab kogu varaga Osaühing: vastutab vaid oma osamaksuga (algkapital 40 000kr) Aktsiaselts: erineb OÜ-st aktsiate võõrandamise, kontrolli ja juhtimise poolest (algkapital 400 000kr) III sektor

Avalik haldus
NATO referaat
25
doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus

Ajalugu
Keskkonnakaitse vastused EMU
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala

Keskkonna kaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun