Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus #1 Eesti ministrid ja ministeeriumite tegevus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merit005 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism · Valitsuse moodustab parlament · President on üksnes esindusisik · Sagedased valitsuskriisid · Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: · Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt?

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

või presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees. · Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. · Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. · poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) Valitsuste põhitüübid: · Enamusvalitsus · Vähemusvalitsus. · ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
31
doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

17) teeb RK ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab ÕK kriminaalvastutusele võtmise vastavalt PÕS. VV- Täidesaatev riigivõim. Kuuluvad peaminister ja ministrid. 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist; 4) esitab RK seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RK riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;

Avalik haldus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

lepitamatu iseloomuga o polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks Vabariigi Valitsuse moodustab Riigikogu. Kui Riigikogu on seadusandliku võimu esindaja, siis Vabariigi Valitus on täidesaatva võimu esindaja. Valitusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Eestis on 11 ministeeriumi, mida juhib minister. Lisaks võivad valitsuses olla ka ministrid, kes ei juhi ministeeriumi, nii nimetatud portfellita ministrid. Nende ülesanded määrab peaminister. Üheks selliseks on rahvastikuminester. Peaministri nimetamine on riigipea kohus. 14 o Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. o poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees. 1) Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. - Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. - poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, selleks peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) 2) Valitsuste põhitüübid a) Enamusvalitsus üheparteiline enamusvalitsus minimaalse enamusega valitsus - kitsas koalitsioon, kaasatud minimaalselt parteisid,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri 5. ministrite nimetamine ­ peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus koalitsioonivalitsus moodustatakse läbirääkimiste käigus kinniste uste taga President kinnitab ministrid ametisse anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide võrdlev tabel Mandri-Euroopa sarnasused Anglo-Ameerika süsteem (USA) süsteem (Eesti) Osa riigi kohtunikud Omaette vaba ja iseseisev bürokraatiahierarhi institutsioon, võib riiki ast, eeldatakse kritiseerida riigikorra kaitsmist ja lojaalsust sellele Konstitutsioonilist Konstitustioon Iga kohtunik võib tõstatada

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

- õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest - ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha - õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudne kontroll: - parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt - ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. - tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse tegevuses. Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine.

Ühiskond



Lisainfo

Eesti 12 ministrit koos piltidega ja ministeeriumide peamised tegevusvaldkonnad ja ülesanded

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun