Eestimaa valitsemise konspekt (0)

EESTIMAA VALITSEMINE:
 
Rootsi aeg erinevatel aegadel kinnistumine , 1645, 1629 ning 1561.
Vene aeg, kinnistub 1710
Halduskorraldus
Jäi kahe kubermangu vahel jagamisele. Põhja-Eesti koos nelja maakonna: Läänemaa, Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Harjumaa -Eestimaa kubermang, keskus Tallinn. Poola käest vallutatud alad ning Põhja Lätist kujunes Liivi kubermang keskusega Riias. –Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium ning erinev maksusüsteem. 2 linnaõiguse lisa: Valga ja Kuressaare, kokku 11 linna.
Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 linna.  Seoses asehalduskorraga (1783- 1796) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud linna järgi sai nimeks Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, Pihkva Setumaa kubermangu.
Kindralkuberneri postisioon ja ülesanded
Kõrgeim valitsusametnik. Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Toompeal. Liivimaa oma Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. 1) kamandasid oma haldusala sõjaväge 2) määrasid ametisse ning kontrollisid riigiametnikke. 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangust. 4) postiteenuste- 5)sildade ning teede- 6) avaliku korra kontrollimine.
Ka sel ajal täitis samu kohustusi, mis Rootsi ajal. Eriti edendas Katariina II –aegne George Browne siinset haridust ja kergendas talupoegade seisukorda. Sekkus ka rüütelkondade tegevusvaldkondadesse.
Kohtukorraldus
Maakonna tasandil Eesti-Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud . Raskemad kuriteod läksid kubermangu tasandil Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus. Sealseid otsuseid võis edasi kaevata monarhiani.     * politseilised ülesanded valiti kohalike mõisnike hulgast.  Eesti kubermangus Adrakohtunikud , Liivimaal sillakohtunikud.
Maakonna tasandil Eesti-Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod läksid kubermangu tasandil Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus. Sealseid otsuseid võis edasi kaevata monarhiani.     * politseilised ülesanded valiti kohalike mõisnike hulgast  Eesti kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud.
Rüütelkondade positsioon ja ülesanded.
Toetasid kindralkuberneride võimu. Neid oli 3, 1) Eestimaa, 2) Liivimaa ja 3)Saaremaa rüütelkond.  Koondasid siinseid aadlikke jakaitsesid nende õigusi ja huve. Lahendasid kohalikke küsimusi.  VAHELÜLI KEHTIVA VÕIMU JA AADLIKE VAHEL. Käisid maapäevadel (landtag).iga 3 aasta tagant. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel eluks ajaks. Igapäevaküsimusi lahendas rüütelkonna pealik e maamarssal .  Nad rajasid koole , kogusid makse, hoolitseis teede jms eest.
Toetasid võimu. 1730 - 1740 koostati rüütelkonna liimetele aadlimatriklid. Poliitilised ja majanduslikud eesõigused uustulnukate eest. Ainult põlisaadlikud said rüütelkondadesse astuda. . Katariina II valitsusaja paiku saadeti rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid laiali, selle järgi said kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal võrdsed õigused.  Kadus rüütelkonna senine tähtsus. Katariina II ajal olid nii aadlikud kui rüütelkonnad suurema riigi kontrolli all.
Balti aadli läbisaamine võimudega:  privileegid ja piirangud
(Kristiina oli jaganud palju maid)Privileegid oli järjest suurenev aadelkonna võim. Reduktsiooniga kaotati Eestimaalt 54% maadest , saaremaal 30% aadlike maadest, Liivimaal 4/5, seal kõige rohkem, sest Johann, Reinhold Patkul hakkas selle riigistamise vastu mässama. 
Vene võim vajas aadlike toetust, seega alustati restitutsiooniga, st Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine, lisaks vanad õigused talupoegade üle. 1721 Balti erikord. Lisaks eraldas siinne erikord selle poolest venemaad ennast, et siin ajati asju saksa keeles, oli luteri usk, tollipiir. Säilisid eelised sisserännanute ees, pääs lääne euroopaga suhtlema .       Pärast rüütelkondade ja maanõunike laialisaatmist anti mõisnikele üle maa võrdsed õigused. Rüütelkonna tähtus kadus.
Reformid, uuendused
Karl XI erakätesse antud maade tagasivõtmine e reduktsioon 1680 nende alusel pidi aadlik oma tuludest kuningale raha andma. Siiski kasvas tänu sellele riigi sessetulek, hariduse kasv, talupoegade olukorra paranemine (vakuseraamatud), et ei saanks liialt koormistega piinata. Nende alla kuulusid rootsi ajal annetatud mõisamaad. Haldus ja kohtureform.
Restitutsioon , aadlimartiklid, haldusreformatsioon: 1775 venemaal, siia jõuab 1783. Eesti ja Liivimaa kubermangu eesotsas 1 asevalitseja, seda nimetati asehalduskorraks (1783-1796).  Uuendused: rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele võrdsete õiguste andmine. 2) linnades võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest, tegevusalast.  3) linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu sai esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest valida. 4) maksukorraldusest pearahamaks, mille tõttu õige raha saamiseks hakati elanikkonna loendusi e hingeloendusi pidama . 5) mõisnike mõisad muudeti pärusomanditeks, et ei tuleks aadli vastuseisu võimule. See tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele.   KESTIS ENAMASTI VAID KATARIINA II VALITSUSAJAL 1796 AASTAST.