Eesti ala Vene riigi koosseisus (0)

Eesti ala Vene riigi koosseisus
17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda , mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda . 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks .
Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega.
17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased , kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi.
Võrreldes 18. sajandiga oli 17.sajandil kroonumõisate talupoegade elu parem, sest neil oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad . Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale. Ja koormisi ei tõstetud liiga kõrgeks, sest vastaseljuhul oleks see tähendanud talupoegade pagemist, mis siiski juhtus ja oli eriti ulatuslik 18. sajandi algul.
Pearahamaksu kehtestamine tekitas palju segadust talurahva hulgas, ühed said ühtmoodi aru ja teised teistmoodi ja siis talurahvas astuski välja sellega, et ei teinud enam teotööd ja talurahva korralekutsumiseks kutsuti kohale Vene soldatid, kellega talupojad kähmlusesse satusid.
Arvan, et see raamat mõjutas pigem positiivselt, sest see mõjutas Vene valitseja Aleksandri otsuseid, mis puudutasid Eesti talupoegade elu. See raamat võis anda tõuke pärisorjuse kaotamisele.
3. Millised muutused toimusid linnade arvus, kaubanduses ja töönduses Vene võimu ajal XVIII saj.?
18. sajandil oli Eestis 12 linna (Katariina II valitsemisajal said linnaõiguse veel Võru ja Paldiski). Eestist eksporditavad kaubad olid endised (teravili, lina, kanep , tõrv, puit). Suurem osa kaubast läks Madalmaadesse. Ka sisseveokaubad jäid endisteks (sool, metall, raud, vask, tubakas , soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut.
Rootsi aja erisused
Sarnasused
Vene aja erisused
1. Rootsi aja oli Eestis 10 linna.
2. Iseloomulik oli barokkstiil arhitektuuris (ovaalsed aknad, ümaraks paisutatud tornikiivrid).
3. Usuelu - kirikukaristussüsteem, nõiaprotsessid, hariduse edendamine, trükisõna levik, luterluse kasvatamine .
4. Vaimuelu - 1632.a. asutati Tartu Ülikool.
5. Talupoegade jaoks oli rohkem õigusi, nad võisid aadlike peale kaevata (see puudutas ainult kroonumõisaid).
1. Rootsi ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis kuni 19. sajandini.
2. Sise - ja väliskauplemis kaubad olid samad. Ja kauplemispõhimõttet jäid samaks.
3. Haldusjaotus säilis (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang, mida juhtis kindralkuberner ).
4. Talurahvas olid pärisorjad, pidid maksma koormisi ( teoorjus ).
5. Ka Vene ajal säi püsima saksa keel, rüütelkonnad , maapäev, luteri usk (muidu valitses Venemaal Vene õigeusk).
1. Vene ajal oli Eestis 12 linna.
2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris ( uhked sisedekoratsioonid).
3. Usuelu - püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole, tuli loobuda lõbustustest, Vennastekoguduste liikumine, luterluse nõrgenemine.
4. Vaimuelu - Tartu Ülikool suleti.
5. Aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi ja eestlaste õigusi suruti alla.