5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aleksadro
Õppematerjali autor
, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20
Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et
pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3
, eesti rahuvusringhääling BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija, vahekohtunikuks olemine, ametkonna arendamine. *Jälgida, et tegutsetakse avalikkuse huvides, mitte erahuvides. *tõstavalitsemise tõhusust. *arvestada korruptsiooniohtu. KONTROLLIB: sisekontroll - juriidiline, pol.kontroll varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine, õiguskontroll kohtusüsteem. Riigikontrolör: Mihkel Oviir. Kntrollib riigiasutusi. RIIGIPEA: Eesti Vabariigi Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik.Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks.Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. ÜL: 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti diplomaate 3) kuulutab välja seadusi;juhul kui need pole
1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikua
et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).
õigusest. Üldjuhul jagatakse maailma õiguskorrad kolmeks õigussüsteemiks: Mandri-Euroopa õigussüsteem (Rooma õigus – prantsuse õigussüsteem ja saksa õigussüsteem), Anglo- Ameerika õigussüsteem ja Idamaade õigussüsteemid (Hiina, India, islamiusulised). Mandri-Euroopa õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on seadus, range registrite süsteem. Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses
Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid