Eesti ala valitsemine Rootsi ajal (0)

Eesti ala valitsemine Rootsi 
ajal
Brita Lodi
Kubermangud
• Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel.
• Eestimaa kubermang – Läänemaa,  Harjumaa , 
Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud 
juba Liivi sõjas)
•  Liivimaa  kubermang – Pärnu ja Tartu 
maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest 
maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus 
samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas 
edaspidigi mitmed eriõigused. 
• Saaremaal oli oma  asehaldur , rüütelkond, 
kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja 
Liivimaast  erinev maksusüsteem. 
Kõrgeim valitsusametnik - 
kindralkuberner
•
Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi 
määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner.
•
Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal
•
Liivimaa  kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal  asuvas 
lossis.
•
Kindralkubernerid : 
1.
Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge
2.
Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi ri giametnike tööd
3.
Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
4.
Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu 
ning avaliku korra eest.
Rüütelkonnad
•
Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda
1.
Eestimaa rüütelkond
2.
Liivimaa rüütelkond
3.
Saaremaa rüütelkond
•
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende 
õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki 
kohalikke küsimusi.
•
Maapäevad – Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta 
tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku.
•
Maanõunik -  kaksteist kõige lugupeetavamat aadlikku, kes 
määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju.  Tegelesid 
kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega.
•
Rüütelkonna pealik (Li vimaal Maamarssal)- tegeles enamasti 
igapäevaste küsimuste lahendamisega. 
Kohtud
• Rootsi valitusajal loodud  kohtukorraldus  jäi püsima 
19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja 
Saaremaal meeskohtud Li vimaal maakohtud, mis arutasid 
talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
• Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus 
lahendati raskemaid  kuritegusi , samuti ka kõik aadlike 
kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata 
kuni monarhini, kelle sõna jäi alati  viimaseks  ja lõplikuks.
• Adrakohtud ja Li vimaal sillakohtunikud – täitsid politseilisi 
ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike 
hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning 
tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja 
karistamisega . 
Rootsi riigivõim ja balti  aadel  
• Kuninga võim oli nõrk
• Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli 
privileegide sälitamisest ja suurendamisest.
• Karl XI alustas reduktsiooniga – oma eelkäijate 
poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 
• Mõisnikud pidid hakkama oma maade eest 
maksma -> tõstsid talupoegade makse.
• Riigi sissetulekud kasvasid. Paranesid 
haridusolud. 

Document Outline

• Eesti ala valitsemine Rootsi ajal 
• Kubermangud
• Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner
• Rüütelkonnad
• Kohtud
• Rootsi riigivõim ja balti aadel