2 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust
Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt, et tema omanduses on Ella internetipanga koodid ning sdistaja pole vimeline esitama fakti, mis tendaks vastupidist. Seega leiab kaitse, et antud kaasus on leldse phjendamatu, kuna puuduvad vrteomenetluse alused ning kriminaalasjaga pole ammugi tegu, sest sdistaja andmetel sattusid internetipanda paroolid kohtualuse valdusesse vabatahtlikult, st Ella nusolekul ja soovil. Samuti pole phjendatud sdistaja palve arvestada kohtualuse minevikku.
2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi. Kaitseministeerium President – riigikaitse kõrgeim juht. Jaak Aaviksoo. TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI
Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud
Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist.
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü
- karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja 73 Romanus, a, um - rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74 senatusconsultum, i n. - senati otsus 75 servus, i m. - ori 76 sine + abl. - ilma, -ta 77 status, us m. - seisukord, seisund, olukord 78 successio, onis f. - (õigus)järglus 79 tabula, ae f. - tahvel; nimestik 80 tutela, ae f. - eestkoste; hooldamine 81 urbs, urbis f. - linn; Rooma 82 usus, us m. - kasutamine, tarvitamine; komme 83 uxor, oris f
kuid pool aastat peale hagi esitamist sai juhtum lahendatud õiglaselt ning lepingus ettenähtud sätete alusel. Seega järeldus: kohus on ainus ja õige asutus, mis lahendab probleemid erapooletult, toetudes asjaoludele ning seadustele. Eestis on õigusemõistmise volitus vaid kohtunikul. Kohtumõistmist korraldavad alati kohtunikud. Otsuse langetamisel ei pruugi alati mõlemad osapooled sellega rahule jääda. Tihtilugu peab end kannatajaks kohtualune, kes tunneb, et ostus on ülekohtune. Sellisel juhul tuleb tihtipeale samuti appi paljude inimeste arvates omakohus: lahendada probleem oma äranägemise järgi ning kasutada selleks võtteid, mis ei pruugi olla kooskõlas konstitutsiooniga. Omakohtu teostajal ei ole volitusi õigust mõista ega sellekohaseid otsuseid langetada. Palju on juhtumeid, kus probleeme lahendatakse väevõimuga, füüsilise jõuga. Minu arvates ei ole see lahendus
Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita.
61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f
61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m
Terendavaks eesmärgiks peaks olema: min sum = OK+VH Materiaalne (ehk varaline) kahju väljendub: Kohtute ekslike otsuste tagajärjed. - rahaliselt hinnatavas kaotuses (vara hävimine või kahjustamine), - sh saamata jäänud tulus. Kohtualune (kohtuliku vaidluse pool) on kas: - süüdi (vastutav) või Moraalne (ehk mittevaraline) kahju hõlmab eelkõige: - süütu (mitte vastutav). - kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning - kannatusi. Seega on võimalik teha nelja tüüpi kohtuotsuseid:
min sum = OK+VH - rahaliselt hinnatavas kaotuses (vara hävimine või kahjustamine), - sh saamata jäänud tulus. Kohtute ekslike otsuste tagajärjed. Moraalne (ehk mittevaraline) kahju hõlmab eelkõige: Kohtualune (kohtuliku vaidluse pool) on kas: - kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning - süüdi (vastutav) või - kannatusi. - süütu (mitte vastutav). Kannatused hingelist laadi võivad olla:
otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata
minutit) H0: = 10 (nullhüpotees: keskmine aeg on 10 minutit) H1: 10 (tähendab, et on OLULISELT erinev) Kui saame 15, siis VASTUS: keskmine on 10-st oluliselt erinev ehk H1 kehtib. (Kui õiget aega pole küsitud, siis vastus seda ei sisalda) · Enne hüpoteesi kontrollimist on võimalus Nullhüpotees: vastu võtta ei saa aga tagasi saame lükata. Alternatiivne hüpotees: vastu saame võtta aga tagasi lükata ei saa. Nt: Persoon on kohtualune H0: kohtualune ei ole süüdi H1: kohtualune on süüdi Otsuse langetamiseks on vaja tõendeid (infot). Peame kokku panema valimi. Kui süütõendeid on piisavalt on süüdi. Kui ei ole süütõendeid piisavalt ei ole süüdi. Kui H1 on vastu võetud (kui on loobutud H0), siis võetakse vastu tagasipöördumatu vastus. H1 puhul ei saa otsust tagasi võtta (nt. süüalune on maha lastud aga vea puhul ei saa seda olematuks teha). DISPERSIOONANALÜÜS · Ei analüüsi dispersiooni
acc. s. arbitrum, pl. arbitrs vandekohtunik, otsustaja, juhtija Magister m. abl. s. magistr, pl. magistrs ülem, valitseja, juhataja, pea, õpetaja Vir m. gen. s. vir, pl. virrum mees, täiskasvanu, abielumees, inimene Annus m. acc. s. annum, pl. anns aasta Populus m. nom. s. populus, pl. popul rahvas, kogukond, rahvastik Reus m. dat. s. re, pl. res kostja, kohtualune, süüdlane Testmentum n. nom. s. testmentum, pl. testamenta testament Imperium n. abl. s. imperi, pl. imperis käsk, korraldus, võim, riik, inpeerium Mtrimnium n. acc. s. mtrimnium, pl. mtrimnia abielu Factum n. gen. s. fact, pl. factrum tegu, tehtu, toiming, tõsiasi, fakt Idicium n. dat. s. idici, pl. idicis kohus, kohtulik juurdlus, kohtuvõim H 6, lk 82 Kohtuniku amet officium idicis
deus, i m. jumal, jumalus dolus, i m. tahtlus; kavalus (pettus) dominus, i m. isand, omanik; valitseja, käskija fiscus, i m rahalaegas, kassa; riigikassa; imperaatori erakassa (keisririigi ajal) fundus, i m. maa, maatükk furiosus, i m. märatseja, hullumeelne iurisconsultus, i m jurist, õigusteadlane, seadusetundja populus, i m rahvas reus, i m. kostja (kohtus); kohtualune, süüalune servus, i m. ori vir, viri m. mees; abikaasa; inimene liber, bri m. raamat dies, ei m.(f). päev codex, dicis m. raamat, kogumik iudex, dicis m. kohtunik pontifex, ficis m. (ülem)preester rex, regis m. kuningas, valitseja fons, ntis m. allikas, läte; algus princeps, cipis m. juht, valitseja, imperaator Quiris, itis m. kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik) aedilis, is m
1) lapsendamissaladuse kaitseks 2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus) Kaitsja on kohustuslik, kui:
Käskjalg kirjatuvi, viib isiklikult posti kohale. Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui kaitsja kohale ei ilmu, leitakse võimalusel asendaja. Kui ei leita, lükatakse edasi.
Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis
Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis
eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid)
Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Menetlusnormid on kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka
coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult kaitset mõistliku aja jooksul. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et piiriülestes kohtuprotsessides on suureks probleemiks erinevate keelte kasutamine ja sellest arusaamine. Ka see on üks probleem, mis jätab süüaluse ilma õigusest õiglasele kohtupidamisele
kohustusliku ametikindlustuse ja isikliku vastutuse printsiibid. Notari ametitegevuse üks oluliseid funktsioone ongi see, et notar hoiaks ära õigusvaidlusi ning annaks välja erapooletu ja õiguslikult täpse dokumendi. 45.Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus
Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seaduseda pahuksisse sattunud. Turuplatsil peeti pidusid, kus esinesid rändmuusikud.Turuplatsil viidi täide ka kohtuotsuseid. Linnakodanikud ehk pürjelid kogunesid häbiposti juurde, kuhu kohtualune kõigile vaatamiseks välja seati, või ümber tapalava, kus päid maha raiuti. Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad
Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev, au, toetaja ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut : 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest,
halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth RIIGIKOHUS (1tk) EI OLE KOLMAS ASTE, sest kontrollib vaid materiaal ja protsessiõiguse kohastamist Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt) Riigikohtusse saab minna ka kohtualune, kui pole rahul madalamate kohtu otsusega 30. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus? Bürokraatia on viis,kuidas koostatakse seadusi ja viiakse neid ellu - ametiisikute abi Paberimajandus. KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus.
Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut: 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest,
juriidiline haridus, ei tohi kuuluda erakond, eluaegne amet, ametisse määrab president) Ei pea olema tunnistajaid, advokaate. · Kriminaalprotsess seadusega kirja pandud kuriteod, mille eest on määratud karistused. Protsessis osalevad: Kohtualune/süüalune Kannatanu/kannatanu esindaja Advokaat ehk kaitsja Prokurör ehk süüdistaja (esitab süüdistus, pakub karistuse) Tunnistajad Kohtunik 2 abi rahvakohtunikud (25-70a, valitakse kohaliku
Kriminaalhooldusalused on: a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi
"Mida juhuslikum on hävitamisele kuuluvate inimeste ja objektide valik, seda raskem on neil välja töötada vastustrateegiat." "Kuna kristlus peab Eestist jäägitult kaduma, on ainus võimalus selle saavutamiseks kõigi kristlaste ning juutide likvideerimine ja kirikute purustamine." "On selge, et niipea kui terror yhiskonnas on kasvanud massiliseks ning kyllalt palju inimesi pööranud maausku tuleb yhel hetkel minna varjatud tegevuselt yle avalikule ning likvideerida riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör
kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille suuruseks on kergemate kuritegude puhul 1,5 miinimumpalka, raskematel 2,5 miinimumpalka Kohtuliku arutamise üldtingimused: Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka; võib keelata filmimise, ülekanded, jäädvustused; Kohtunikul on õigus eemaldada kõik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavõtt on kohustuslik; ilma kohtualuseta võib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab või siis lükatakse edasi kohtuistung. Alla 14.aasta vanused isikud ei lubata kohtusaali, ainult kohtuniku loal võivad viibida. 19
Audiitori kutse säilitamiseks peab audiitor esitama tegevusaruande juhatusele vähemalt kord kolme aasta jooksul audiitorkogu juhatuse määratud ajal. Tegevusaruanne peab sisaldama audiitori kutsetegevuse põhjalikku ülevaadet, lähtudes heast audiitortavast Audiitori kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega 1) ei saa tervislikul või muul põhjusel tegutseda audiitorina järjest üle kuue kuu 2) on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas, 3) on juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile Audiitori kutsetegevus taastatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega pärast 1 ja 2 punkti asjaolu äralangemist. Või sooritab audiitor täiendava eksami 4) Audiitorkogu juhatuse otsusega võidakse audiitori kutsetegevus peatada distsiplinaarkaristusena Kutsetegevuse peatamisel enam kui kaheks aastaks suunatakse audiitor täiendavale eksamile
4 Tsensuuri ei ole (Riigiteataja). ÜKSIKISIKU USUVABADUS §8. Üksikisiku õigused (1) Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust ega teiste inimeste õigusi ja vabadusi. (2) Keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu. (3) Igal isikul on õigus lahkuda kogudusest, teatades enne oma otsusest koguduse juhatusele. Igal isikul on õigus lahkuda kloostrist, teatades enne oma otsusest kloostriülemale. (4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta. (5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on
Ka käes- olevas kaasuses leidis kohus, et NS artikli 233 järgi kuulus kirikukella vargus süütegude hulka, mis olid toime pandud sellistes ruumides, mis ei kuulunud NS artiklis 226 toodud nimekirja. Samuti on oluline välja tuua see, et kohus kvalifitseeris algselt üheks usuvastaseks süüteoks kvalifitseeritud teo ümber teiseks usuvastaseks süüteoks. Järgmise näitena ringkonnakohtu praktikast võib tuua 30. novembri 1910. a lahendi.*57 Kohtualune oli olnud varem mitmel korral kohtulikult karistatud. Süüdistusakt sisaldas kolme süüdistust: kaks vargust eravaldusest ning vargus kirikust ja kiriku raamatukogust. Esmalt peab välja tooma selle, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus olid väga korrektselt vormistatud. Kõik varastatud ja rikutud esemed olid üksikasjalikult kirja pandud ning välja oli arvutatud tekkinud materiaalne kahju. Eravaldusest toimunud vargused olid
vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. 15 Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus. Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e sariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe
ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e šariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. Demokraatliku ühiskonna
2) Anglo-Ameerika õigussüsteemis on kohtunikud kodanike poolt ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e sariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. 7.3. Eesti kohtusüsteem:
enam saavutada vea hinna vähenemist sellisel määral, et õigustada suurenevaid otseseid kulutusi. NT Mingi eseme ostmine ja kõikidest poodidest otsimine, et leida kõige odavam. Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda
koosseis täidetuks ka otsese või kaudse tahtluse korral. Seevastu kõikjal, kus tunnus eesmärk tähistab toimepanija motiivi ehk põhjust, miks ta üldse keelatud teo toime paneb, saab eesmärk esineda üksnes kavatsusena. Riigikohtulahendid, mida vaja lugeda: 1. 3-1-1-78-06 ---> Neste ettemaksu krediitkaardiga võeti bensiini 17 000 krooni eest, kuigi ettemaks oli vaid 50 krooni ja rohkem ei oleks tohtinud saada võtta. Kohtualune mõisteti süüdi KarS § 199 lg p4 alusel ehk vargus + eelnev karistatus. 2. 3-1-1-40-11--->Ilmar Ojasoo kaasus tegu ei saa toime panna mitme alternatiiviga. Kas isiku valduses olev, leitud või juhuslikult leitud. Need kolm ei saa koos olla. Üks peab olema täidetud. 3. 3-1-1-12-09 --> üks süütegu kasvab üle teiseks süüteoks. Kolleegium leidis, et KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt
vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus. Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e sariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe
5) kes tegeleb turvateenuse osutamisega; 6) kes on avalikus teenistuses või tegevteenistuses; 7) kes on notar või advokaat; 8) kes on vabastatud eelmisest töökohast distsiplinaarüleastumise eest või usalduse kaotuse tõttu ning vabastamisest on möödunud alla kahe aasta; 9) kes ilma arsti ettekirjutuseta tarvitab narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 10) kes on pankrotivõlgnik; 11) kes on abipolitseinik; 12) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune. (4) Kui tegevusloa taotluse on esitanud lõikes 3 nimetatud isik, tagastab loakogu taotluse läbivaatamata. § 23. Tegevusloa taotlus (1) Tegevusloa taotluses märgitakse: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, aadress ja isikukood; 2) tegevusloa kehtivusaeg, kui luba taotletakse vähem kui viieks aastaks; 3) taotleja sidevahendite numbrid; 4) taotleja omakäeline kinnitus, et tema puhul ei esine §-s 22 lg-s 3 sätestatud tegevusloa taotlemist välistavaid asjaolusid.
.." (Xenophon, Mälestusi · Oma kaitsekönet ei pea Sokrates mitte kui süüalune vaid 4.2.26-27). kui öpetaja ja kasvataja. Ta tunnistatakse süüdi 280 221 · Kuid hea ja kurja tundmine pole veel töeline hüve, kui see vastu. Seega jäi puudu 30 häält, et teda öigeks möista. ei vii "hinge ravimisele!". Seega kölab sellest loosungist · Tavaks oli, et kohtualune ise nimetab oma köne viimases "Tunne iseennast!" üleskutse oma hinge eest osas karistusmäära. Kuid Sokrates tegi tavatu ettepaneku hoolitsemisele, mötestatud vaimsele elule, hingesuuruse määrata talle linna kulul tasuta löuna. Ta olevat vajaduse kasvatamisele. · korral valmis maksma 1 miin höbedat. Kohus istus uuesti kokku ja nüüd määrati talle juba 80
Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega
Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega
Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega
kaasata), esindaja, muu asjast huvitatud isik (hagita menetluses), tunnistaja, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik (nt eestkosteasutused), muu seaduses nimetatud isik, tõlk, kohtunik (ei tohiks olla esindaja, eetikakoodeksis või kohtute seaduses võiks midagi sellist olla; vanas seaduses oli otsesõnu öeldud, et ei tohi), kohtukordnik, ekspert, spetsialist (tsiviilmenetluses ei ole sellist isikut; KrMS kohaselt isik, kes abistab uurijat), kannatanu (KrMS, väärteomenetluses ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole, kes raha kasiinos maha mängis. K ei tagastanud laenu tähtajaks ja H esitas hagi kohtusse. Määratle protsessiosalised.
Seadusandlik: riigi konstituts-liste organite ülemvõim võtta vastu riigi terr-l keht ja siduvaid akte. Peab olema kooskõlas rv-ste kohustustega. Täidesaatev: riigi nõusolek, et teost täidesaatvat jurisdikts teise riigi terr-l. Kohtuvõim: teatud pädevus lahendada välismaiste elementidega kaasusi (nt vara, isikud). Kriminaaljurisdikts 4 prints: o Terrprints: siseriiklikel kohtutel krimasjad, mis selle riigi terr-l, ka siis kui kohtualune on välisriigi kodanik. Õigusmõistmine seal, kus on kurjategija. o Kodakondsuse prints: kohus olenemata sellest, kus kodanik kuriteo toime pannud. o Passiivse isiku pr: kannatanuks riigi kodanik. o Kaitse prints: kohus välismaalaste üle, kes panid toime selle riigi julgeolekut kahjustava teo, ka siis, kui tegu välismaal, nt vandenõu või spionaaž.
reditus, s m tagasitulek, naasmine tasuma redc, dx, ductum, ere tagasi juhtima, restitu, u, tum, ere tagasi asetama, tagasi viima v tooma; taastama viima; taastama, ennistama refer, rettul, reltum, referre tagasi tooma retine, tinu, tentum, re kinni hoidma; v viima; võrdlema; teatama, ette kandma, ohjeldama; säilitama, enda käes hoidma jutustama reus, m kostja (kohtus); kohtualune, refici, fc, fectum, ere taastama, ennistama, süüalune; pl. protsessijad pooled (hageja ja uuendama, tugevdama kostja) regi, nis f (maa-)ala, piirkond; ilmakaar revertor, revert (reversus sum), revert rgius, a, um kuninglik; kuninga- tagasi pöörduma, naasma rgn, v, tum, re võimul olema, rx, rgis m kuningas, valitseja valitsema rde, rs, rsum, re naerma, naeratama;
annaabi.ee 
