Korrakaitse; Riigikaitse; Rahandus ja pangad (0)

Sarnased õppematerjalid

9

rtf

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Valuuta ­ mingis riigis kehtiv rahaühik. Eestis kroon. Rahareform oli 1992. Enne oli rubla. Eesti kroon on seotud euroga. Eesti rahandust korraldab Eesti Pank. Eesti Pank: 81 jälgib krooni seisundit 82 hoiab valuutareservi 83 jälgib pangandust Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, st krooni kurss on seotud euroga ja kogu käibelolev raha on kaetud valuutareservidega. Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB. Eestis olevad kirikud: 84 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 85 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea ­ Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget 86 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill)

Ühiskond

17

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).

Ühiskond

16

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon ­ Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon ­ erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ­ ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).

Ühiskond

18

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

4.Vabariigi president: tema ülesanded, valimine, roll ühiskonnas, Eesti president  Ülesanded: 2  o 1)esindada riiki o 2)välisvisiidid o 3)valitsuse tööülesannete kontroll o 4)kuulutab välja riigikogu korralised valimised o 5)kuulutab välja seadused o 6) algatab põhiseaduse muutmist o 7) annab riiklike autasusid o 8) Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni o 9) Võib kergendada süüdimõistetu karistust armuandmisel  Valitakse salajastel valimistel  Valituks osutub kanditaat, kes saab ⅔ Riigikogu häältest (68 häält)  Kui ükski kanditaat ei saa häälteenamust, korratakse järgmisel päeval uus hääletus, seatakse uued kandidaadid üles

Ühiskonnaõpetus

4

rtf

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu ­ loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, m

Ühiskond

14

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

· Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus ­ huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus ­ iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning

Rahanduse alused

30

docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

Wagner'i seadus: kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra. Mida jõukam riik, seda rohkem inimesed tahavad, et riik majandustegevusse sekkuks. See on nõudlusprotsess, mitte kõrgemalt poolt peale sunnitud. Avaliku sektori kulutused on meil umbes 20%. Avalikud hüvised · Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse ilma turu vahenduste (haridus, riigikaitse, politsei, tänavavalgustus). · Avalike hüviste omadused ­ Konkurentsitu tarbimine ­ Võrdne kättesaadavus kõigile ­ Tarbijate eristamine mittetarbijatest pole võimalik (ega soovitav) ­ Pakkumisega seotud kulud ei sõltu tarbijate arvust · Avalike hüviste pakkumise otsustab valitsus, lähtudes ­ Valitsussektori tuludest  ­ Ühiskonna (valitsuse) eelistustest Riigieelarve · Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan (seadus)

Majandusteadus

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele ­ nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)