ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteer...
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks. Regressiivse maksu korral tulude suurenedes maksumää...
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse ...
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korral...
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI JURIIDILISED ISIKUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja vä...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1.PÄRIMISMENETLUS............................................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine....
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse ...
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see an...
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus VÕLANÕUSTAMISE VAJALIKKUS Akadeemiline essee Tallinn 2014 Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele. Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õpp...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
Inimene ja õigus Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat õigust. Vaja oli lahendada ka tülisid (N: et veritasu ei viiks kodusõjani). Kuidas tekkis õigus? Esialgu tekkis tavaõigusena. Tava lahendada maingeid tüliküsimusi mingil kindlal moel, karistada ühesuguseid kuritegusid ühesugusel viisil muutus pikapeal reegliks, se...
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine..................................
XXX Õiguse alused JURIIDILINE ISIK Referaat Õppejõud: XXX XXX 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE........................................................4 2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 ...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad...........
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja ...
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised i...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu mä...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
1 1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, sa...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine..............................................................
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ...........................................................
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustu...
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED................................................................................
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahu...
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
annaabi.ee 
