Majandus KT - Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 (0)

Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2
1. Mis tähendab tööjõud?
Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena.
Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed.
2. Brutopalga ja netopalga erinevus
Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist.
Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist.
3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012
Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis.
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus.
4. Tööpuuduse olemus
Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga.
Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele.
Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
Varjatud tööpuudus on töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga.
5. Tööhõivemäära arvutamise oskus
Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv , mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %.
6. Töötusemäära arvutamise oskus
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus.
Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100 %.
7. Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika
Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada.
Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele.
8. Ametiühingu olemus ja tähtsus
Tähtsat rolli tööpoliitikas mängivad ametiühingud, mis on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte omanikega.
Jaotatakse kaheks:
Kutseametiühing, mis ühendab ühe ameti töötajaid (näiteks õpetajad).
Haruametiühing, mis hõlmad endas majandusharu töötajad (näiteks Transpordi AÜ).
9. Netopalga arvutamise oskus ja tööjõukulu arvutamise oskus
Kõigepealt tuleb brutost võtta töötus- ja pensionkindlustus maha, enne kui hakata tulumaksu maha arvutama.
10. Investeerimine ja arvutamise oskus
Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu.
Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus.
Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne.
11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus
Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia . Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.
Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri.
Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia . Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest.
12. Riiklikud maksud ja nende olemus
Riiklikeks maksudeks on tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiisid ja raskeveokimaks.
RIIKLIKUD MAKSUD
aktsiisimaks ;
raskeveokimaks;
tulumaks;
hasartmängumaks;
käibemaks;
maamaks;
sotsiaalmaks;
tollimaks.
Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79.
Sotsiaalmaks 33%.
Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt).
Kohustuslik kogumispension 2%.
Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus.
13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras.
Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalitsus või muu valla või linna ametiasutus .
KOHALIKUD MAKSUD
isikumaks;
kohalik tulumaks;
müügimaks;
paadimaks;
reklaami- ja kuulutusemaks;
teede ja tänavate sulgemise maks;
mootorisõidukimaks;
loomapidamismaks ;
lõbustusemaks.
14. Universaalpanganduse olemus
Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada vajadusel nõustaja abi nende tehingute sooritamiseks.
15. Inflatsiooni olemus ja kuidas mõõdetakse
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne nähtus, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid.
16. Devalveerimine ja revalveerimine
Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes.
17. Valuuta arvutamise oskus
Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks – ostame rootsi krooni.
Korrutame 50 vahetuskursiga.
Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks – müüme rootsi krooni.
Jagame 50 vahetuskursiga.
18. Majandussektorite olemus ja liigid ja näited, mis ettevõtted sinna kuuluvad
Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad : erasektor, avalik sektor
Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad:
Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor