Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
birkke
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning
kinnitab ja istungit juhatab peaminister.Istungid on ülesandeid:1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri kinnised.Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi valdkonna minister.VV võib oma korraldusega moodustada Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste valitsuskomisjoni, määrates selle ülesanded, liikmed ja komisjoni põhiseaduslike institutsioonidega; 4) kontrollib VV õigusaktide teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri
· liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine; · liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks: · maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus · üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus · Tervishoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil - Tervishoiukorralduse seadus · ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus · maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus · maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa. Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka: · materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga
Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 1 5. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: riigikogu juhatus- formaalne ja administreeriv juhtimine
registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid