2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga (0)

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Haldus- ja ärikorralduse õppekava
2016 . aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga
Seminaritöö
Jürgen Uuspuu
Triin Tinno
Erle Neeme
RIV6011 Kohalik valitsemine
Sulev Lääne
Tallinn
2016

Sisukord

Sisukord 2
1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad 3
2.Reformi soovitavad mõjud ja nende saavutamise viis 3
3.Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine 4
4.Kavandatava 2016 a reformi nõrgad küljed ja tegevused mõju vähendamiseks 5
5.2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad 5
a) Regionaalpoliitika ja regiooni mõiste Euroopas 5
b)Regionaalpoliitika areng Eestis 6
c)Eesti haldusjaotus , regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007 6
d)Probleemvaldkonnad ja regioonihalduse korrastamise eesmärk 7
6.Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel 7
7.Reformikava mitte-realiseerumise võimalikud põhjused 8
8.Kavandatava 2016 a reformi ja 2007 a reformi sarnasused ja erinevused 9
aKOV demokraatia 9
e)KOV-i enesekorraldus ja arendamine 9
f)Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika 9
g)KOV rahastamine , tulubaasi kujundamine 10
h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile 10

Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad

Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust.
Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel. Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud metoodika kohaselt määrati maakondlikud tõmbekeskused järgmiste kriteeriumite alusel.

Tõmbekeskus on tiheasustusega asula. Kui vahetult sellise asula kõrval on teine asula (kas samas või teises omavalitsuses), mis on olulisele osale tõmbekeskuse elanikele töökohaks või teenuste tarbimise kohaks, tuleb need lugeda üheks tõmbekeskuseks. Reformi kontekstis loetakse neist tõmbekeskuseks vaid suurem asula.
Tõmbekeskus on tagamaa elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht : suur osa asula enda ja tema lähikonna (kuni 30 minuti autosõidu raadiuses) teiste asulate elanikest käib tõmbekeskuses tööl või koolis ning kasutab tõmbekeskuse avalikke (lasteaiad, kultuuriasutused, sportimisvõimalused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused jms) või erateenuseid (kaubandus, teenindus jms).
Maakonnakeskus loetakse igal juhul tõmbekeskuseks.
Juhul kui kuni 30 minuti autosõidu raadiuses ei ole ühtegi eeltoodud tunnustele vastavat tõmbekeskust, võib tõmbekeskuseks valida ka asula, mis ei vasta kõigile neile tunnustele, kuid millel on suurim potentsiaal selles piirkonnas toimida tõmbekeskusena või kujuneda selleks.
Juhul kui mitu tõmbekeskuse tunnustele vastavat asulat asuvad teineteisele 30 minutilisest autoteekonnast lähemal, kuid neil on erinevad tagamaad , võib need lugeda iseseisvateks tõmbekeskusteks. Kui aga neil tõmbekeskustel on valdavalt sama tagamaa, loetakse neist tõmbekeskuseks vaid suurem.

Reformi soovitavad mõjud ja nende saavutamise viis

Omavalitsuskorralduse reformi eesmärk on kohalike omavalitsuse üksuste üldise võimekuse tõstmine saavutades kvaliteetsemate avalike teenustega kodanike võrdsema kohtlemise. Samuti on eesmärgiks saavutada suurem võimekus praeguses majanduslikus keskkonnas end ise majandada, piirkonna arengut terviklikumalt planeerida . Nende eesmärkide täitmine peaks pidurdama elanikkonna väljavoolamist ning ääremaastumist. Kohalike omavalitsuste suurema võimekuse tagab eelkõige nende optimaalne suurus ja kattuvus oma elanike igapäevaelu toimepiirkonnaga. Reformi eesmärgid on muu hulgas arendada kohalikku ettevõtluse ja tööhõive arendamise võimekust . Nende eesmärkide täitmiseks on ekspertkomisjon välja toonud alljärgnevad punktid alaeesmärkidest:

KOVi suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel - võime, otsustusõigus ning vastutus iseseisvalt ja tõhusalt korraldada kohalikku elu; suurem finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal; kasvanud juhtimise strateegilisus ja võimekus kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ning regionaalarengu tasakaalustamiseks riigis; samuti suutlikkus osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides.
Kasvanud KOVi kompetents ja võimekus kindlustada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, nende aeg-ruumiline kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus.
Tugevam kohalik esindus- ja osalusdemokraatia , suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsemise teostamisel.
Omavalitsusüksus moodustab loogilise territoriaalse terviku, mis võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas asustussüsteemiga.

Joonis Reformi eesmärkide ning alaeesmärkide seos reformiga kavandatavate muutustega
Tõmbekeskustel põhinev omavalitsusreform lähtub eeldusest, et need keskused pakuvad oma toimepiirkonna elanikele tulevikus hea tasemega teenuseid, lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust, mis on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Keskused oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning hea andmeside tagavad head võimalused ka maaelanikele, see tagab elujõulise asustuse püsimise maal.

Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine

Tõmbekeskustel põhineva haldusreformi kõige olulisemaks osaks on tõmbekeskuste ja nende toimepiirkondada efektiivne jaotus katmaks võimalikult võrdselt tekkivaid piirkondi. Just kõige väiksemate piirkondade puhul on inimesed harjunud praeguse struktuuri ja inimestega, kes neile eelnevalt teenuseid pakkusid. Tõmbekeskuste keskse haldusjaotuse puhul on oluline, et väiksemate haldusüksuste olemasolev personal jätkaks tööd omale tuttava piirkonnaga, ning KOVide üksuste koondumisega kaasneks ressursside võrdsem jaotus, et elanikele efektiivsemalt teenuseid pakkuda.
Efektiivsuse tagamiseks peab väiksema asustusega piirkondade rahastus kajastama nende geograafilisest suurusest tingitud lisakoormusega, et piirkonna kaugemates nurkades olevate elanike teenuste kasutusvõimalused ei langeks märkimisväärselt võrreldes tõmbekeskuse vahetus läheduses elavate inimestega.
Tekkivate piirkondade juhatused peavad üle saama oma erimeelsustest ning keskenduma suurenenud elanikkonna probleemidele ja piirkonna majandusliku jätkusuutlikkuse arendamisele.

Kavandatava 2016 a reformi nõrgad küljed ja tegevused mõju vähendamiseks

Paljudes piirkondades on valdade vähesuse tõttu raske leida sobilikke koostööpartnereid. Piirkonnas, kus vallal on ühinemiseks valida näiteks ainult kahe teise vallaga, on suurem võimalus, et erimeelsuste tõttu on üksmeelne ühinemine võimatu. Sellise stsenaariumi puhul riigi sekkumisel sundühendamine loob KOVi, mis ei suuda ühiselt piirkonna hüvanguks koostööd teha.
Samuti tekib probleeme vähese asustusega piirkondades, kus 5000 elaniku läve ületamiseks peab palju haldusüksusi ühinema. Mitme erineva volikogu liitmisel tekib küsimus, kes ja kui palju kohti volikogus saab, ning kuidas tasakaalustatakse ühinevate piirkondada huvid.
Idee poolest peaks tõmbekeskused paiknema inimestest maksimaalselt 30 minutise sõidu kaugusel, kuid reformi poolt paika pandud 5000 elaniku tingimus võib piirkonnad venitada suuremaks kui ette nähtud. Omavalitsusüksuste koondumine tõmbekeskustesse võib vajalikud teenused inimestest veel kaugemale viia, kui nad hetkel on, mis tekitab lisaprobleeme näiteks vanuritele ning puuetega inimestele. Piirkonna valitsemisorgan peab tagama transpordi kättesaadavuse.
Neid probleeme on küll äärmiselt keeruline lahendada aga lahenduse võib pakkuda aeg. Kui vajalikud sammud ühinemisel on astutud ja vastasseisul pole enam mõttet saab alles edasiminek alguse. Haldusreformi mõte on parandada inimeste elu ja poliitikute vastuseis nende võimu nõrgenemisse, või kahjuks ka töökoha kaotamisse ning ka kindlasti regionaalsete probleemide tekkimine ei tohiks progressile ette jääda. Kui haldusreform on sooritatud saavad omavalitsused pihta hakata elanikele oluliste küsimustega ja reformi tulemusel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel. Fakt on see, et haldusreform on vajalik ja Eesti arengu silmis möödapääsmatu.

2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad

2007. aasta reformikava „Regionaalhalduse korrastamine“ seletuskiri käsitles peamiselt regionaalpoliitika ja regiooni mõistet leides siinkohal eristuvuse Eesti vs Euroopa terminoloogias . Lisaks käsitleti regionaalpoliitika üldist arengut Eestis, haldusjaotust ning peamisi eesmärke, mida antud reformikava peaks täitma ning muutma senises korralduses.

Regionaalpoliitika ja regiooni mõiste Euroopas

Euroopa Liidus käsitletakse regioonina KOV koostööpiirkonda või teise tasandi omavalitsust ehk Eesti mõistes omavalitsuste liitu, mitte maakonda. Eesti probleemiks on asjaolu, et maavalitsused ei ole regionaalpoliitika subjektiks euroopalikus mõistes ning samas maakondlik omavalitsuste liit pole piisavalt välja arendatud.
2002 a. toimus Helsingis konverents , kus kiideti heaks regionaalse omavalitsuse arendamise põhimõtted erinevatele EL riikidele:

Regionaalsed võimuorganid on territoriaalsed ametivõimud keskvalitsuse ja kohalike võimude vahel;
Erivolituste ja -kohustuste täitmiseks võivad regioontasandile seaduse piires anda volitusi teised riiklikud võimuorganid;
Regionaalne järelevalve riigi keskorganite poolt suunatud regionaaltasandi seadusele vastavuse;
Administratiivkontrolli regionaalvõimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras;
Regionaalne esinduskogu valitakse otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel, mille aluseks on üldine valimisõigus ;
Rahandussüsteem, millel tuginevad regionaalsete võimuorganite rahalised vahendid, peab olema paindlik.

Regionaalpoliitika areng Eestis

Esimesed Eesti regionaalpoliitika arendamise lähtekohad esitati 1990.a. Samas regionaalarengu eesmärgid fikseeriti Vabariigi Valitsuse poolt esmakordselt 1994 vastu võetud regionaalarengu kontseptsioonis. Selles defineeriti regionaalpoliitikat kui avaliku võimu sihipärast tegevust riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes nii piirkondade kui riigi terviku huvidest.
Eesti regionaalpoliitika teostamise kehtivaks alusdokumendiks 2007. aastal on Eesti regionaalarengu strateegia, mis lähtub järgmistest printsiipidest: piirkonna terviklik arendamine, hajutatud kontsentratsioon (ka väikeasustuste arendamine), jätkusuutliku arenguvõime toetamine , omaalgatuse ja uuenduslikkuse soosimine. Selle dokumendi printsiibid aga reaalset rakendust piisavas ulatuses ei leia.

Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007

Eesti riiklikus halduskorralduses võib 2007 eristada kolme tasandit: riigi, kohalik ja regionaalne. Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule.
Regionaalne juhtimistasand on avaliku halduse kolmest tasandist keerulisim, kuna selles toimub nii riiklik kui omavalitsuslik juhtimine. Riiklik juhtimine avaldab ennast osalt dubleerivalt kahe vormina: territoriaalne juhtimine ( maavanem + maavalitsus) ja haruline juhtimine (riigi kohaldusüksused).
Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille eesmärk on riigi huvide esindamine maakonnas ning samas maakonna elanikkonna ühishuvide esindamine. Teisalt aga maakondlik omavalitsusliit, mis on omavalitsuste vabatahtlikule koostööle tuginev institutsioon , mis tegeleb samuti maakonna tasakaalustatud arenguga. See toimib läbi omavalitsuste koostöö – vallad ja linnad saavad ühiselt täita kohustusi, neid edasi volitada jms. Koostöö vormideks on AS, SA, MTÜ ja toimub eelkõige jäätmehoolduse, ühistranspordi ja tervishoiu valdkonnas.

Probleemvaldkonnad ja regioonihalduse korrastamise eesmärk

Probleemvaldkonnad:

Regionaalpoliitika nõrkus - erinevuste kasv maakondade vahel ning ka pealinna regiooni ning ülejäänud Eesti vahel;
Eesti maavanem/maavalitsus ei ole regionaalpoliitika subjekt selle euroopalikus mõistes. See mõjutab ka finantse!
Halduskorralduse ja avaliku halduse teenuste vähene süsteemsus - vähe sidusust, kohaliku tasandi ebapädevus ja kehv kvaliteet väikestes KOV üksustes, ebaühtlane ja ebaõiglane riiklik järelvalve
Lisaks saab välja tuua: KOVide roll maakondliku omavalitsusliidu juhtorganites on tasakaalustamata ; maakondlik omavalitsusliit finantsiliselt nõrk; maavanema tegevus ebaselge; maavalitsuste tegevuse kvaliteet vähenenud jms.

Regionaalhalduse korrastamise eesmärgid:

Regionaalhalduse korrastamise üks põhieesmärke on detsentraliseerimine ehk omavalitsusliku elukorralduse osatähtsuse suurendamine avalikus halduses läbi omavalitsuste regionaalse koostöö;
Maakondliku omavalitsusliidu tugevdamine ei tohi pärssida valdade ja linnade endi omavalitsuslikku juhtimist ja selle arengut;
Omavalitsusliku juhtimise laienemine peab toimuma maakondliku omavalitsusliidu kvalitatiivse edasiarendamise teel;
Kõik vallad ja linnad peavad olema kaasatud seadusjärgsete ülesannete täitmisel.

Regionaalhalduse korrastamise tulemuseks:

Riigi ühtlane regionaalne areng;
Tasakaalustatud regionaalne juhtimine;
Selgem funktsioonide jaotus ning kasvanud haldussuutlikkus maakonna tasandil;
Demokraatia, subsidiaarsuse ning regionaalsuse põhimõtete laialdasem rakendamine maakonna tasandil;
Riikliku järelevalve parendamine ;
Maakondliku omavalitsusliidu kui institutsiooni arendamine ja tõhustamine ;
EL struktuurifondide demokraatlik haldamine ;

Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel

Antud haldusreformi kava üks olulistest aspektidest oleks arendada maakondlikku omavalitsusliitu kui institutsiooni, et tekiks nö regionaalne juhtorgan , mille eesmärk on maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine omavalitsuste koostöö kaudu ning harupoliitikate sidustamine regionaalsel tasandil. Seni on antud liit kandnud pigem teisejärgulist ja väiksema otsustusvõimega rolli maavalitsuse kõrval.
Maakondliku omavalitsusliidu uus eesmärk oleks juhtida maakonda kui KOV koostööpiirkonda. Omavalitsusliidus oleks igal KOV-l üks esindaja, mis tagab kõikide KOV kaasatuse ja võrdsuse regiooni tasemel, hetkel on esindajate hulk tasakaalustamata. See annaks kohalikele omavalitsustele võimaluse kaasa rääkida ja samas ka vastutuse täita erinevaid kohustusi, need kokku tagavad maakonna ja maakonna sisese arengu. Samuti kujuneb sellise omavalitsusliidu abil välja stabiilsem ja õiglasem riigipoolne rahastamine regioonide mõttes. Seda peamiselt Euroopa Liidu struktuurfondide toel, kuna liit hakkab kandma EL mõistes pädevamat rolli.
Antud liidust saab avalik-õiguslik juriidiline isik, mis võiks omada ka üldakti või üldkorralduse andmise õigust – see aitab institutsiooni toimimist tugevdada ja kokkuvõttes tähendab, et KOV tasandile liigub rohkem otsustus- ja algatusvõimet. Väheneb regionaalne ebavõrdsus ja kasvab maakondade haldussuutlikkus suurenenud KOV koostöö ning ühiste riiklike kohustuste, võetud kohustuste ja vabatahtliku funktsioonide täideviimise mõjul.
Sellise maakondliku omavalitsusliidu edukaks toimimiseks tuleks luua suurem tulubaas ja selle meetmeks oleks vähemalt paarikümne protsendi võrra KOVide eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine. Riigi poolt üleantavad funktsioonid peavad olema kaetud riigi poolt piisavate vahenditega.
Seega kaotaks aga maavalitsused oma senise tugevama rolli ja neile jääks eelkõige riikliku järelvalve roll. Maavalitsuse põhisisu on KOV teenuste kvaliteedi ja tegevuse seaduslikkuse kontroll jms. Sellega riiklik järelevalve depolitiseeruks ning riik suudaks end senisest paremini regioonides teostada, kuna siiani alarahastatud maavalitsused
fokuseerudes kitsamale valdkonnale, leitaks uusi finantseerimisvõimalusi ja suudaksid end kvaliteetsemalt rakendada.
Eelnimetatud muudatused vähendaksid kokkuvõttes töökorralduslikku ebaselgust otsustusfunktsioonides ja pädevustes seda nii maavalitsuse ja maavanema kui ka omavalitsuste liidu mõttes.Kummalgi oleks oma kindlad rollid ning väheneks dubleerimine ning vasturääkivused. Kokkuvõttes kasvab kohalike elanike huvide esindatus maakonnas ning nende eest seisva institutsiooni otsustusõigus tugevneb. Ametnikel tekib võimalus spetsialiseeruda ning tööprotsessid hõlbustuvad.

Reformikava mitte-realiseerumise võimalikud põhjused

Antud reformikava mitte-realiseerumise põhjuseid leida on keeruline, kuna eesmärgid tunduvad olulised ning jätkusuutlikkuse mõttes pädevad. Samas võib kitsaskohana näha asjaolu, et antud reformikava tundub esmavaatlusel liialt ambitsioonikas. Suurte asutuste, nagu maavalitsuse ja maakondlikud omavalitsusliidud, re- organiseerimine äärmiselt suures ulatuses andes liidule juurde suure hulga funktsioone ja võimekust, samal ajal piirates maavalitsuse fuktsiooni järelvalveorgani tähendusse.
Vastuseis võib tekkida eelkõige maakondliku omavalitsusliidu poolt, mis on seni tegutsenud pigem kui vabatahtlik MTÜ. Maakondlikul omavalitsuste liidul võib tekkida küsimus, kas institutsiooni soovitakse hakata rohkem politiseerima ja siduma liigselt erinevate harupoliitikate ja ka EL poliitikatega, mis omakorda justkui vähendab antud liidu KOV-ide vabadusi. Võib tunduda hirmutav erinevate kohustuste kasv ning eelkõige antud reformi eeldus, et kohalikud omavalitsused hakkavad aktiivselt liitumisläbirääkimisi pidama , mis on pikem diskussioon ja leiab palju vastupanu.
Kindlasti oli antud reformikava pooldajad nõus, et loetletud muutused ja lisanduvad finantsid hakkaksid regioone arendama jõudsamalt. Küsitavusi tekitab ka asjaolu, kui suur võiks olla kohaliku omavalitsuse laekuva üksikisiku tulumaksu suurus ja kas seda reaalselt oleks võimalik paarikümne protsendi võrra muuta nagu reformikavas tundus jõukohane ning mis pidi olema maakondliku omavalitsusliidu toimimise aluseks.
Maavalitsuste seniste funktsioonide piiramine järelvalveorgani staatusse tekitas ka ilmselt palju küsimusi seoses seeläbi võimaliku töökohtade arvu vähendamisega.
Argumente nii poolt ja vastu võib välja tuua ilmselt veel palju, kuid mainida tasuks ka antud reformikava sattumist aega, kus pool aastat hiljem hakkas liikuma majanduskriisi laine Eestisse ning tavapärane regionaalne toimimine pidi hakkama tegutsema täiesti uudses finantsilises olukorras, kus võib-olla ei olnud enam oluliseks haldusreformide elluviimine vaid pigem tuli mõelda üldisele riigi toimimisele ning majanduse elushoidmisele.

Kavandatava 2016 a reformi ja 2007 a reformi sarnasused ja erinevused

KOV demokraatia

Kavandatava haldusreformi kohaselt KOV-i demokraatlik vastutus suureneks ja võim oleks tsentraliseeritum. Valdade ühinemisel koonduksid kõikide liitunud valdade kohustused ja pädevus loodava (suur)valla pädevusse, mis omakorda toob kaasa võimaliku töökohtade ja ääre- ja hajaalade huvide esindatuse vähenemise. Kardetakse , et ühinemisel tekkinud (suur)vald jääb oma elanikele kaugeks geograafiliselt ja kättesaamatuks administratiivselt, kuna pole teada kuidas tasakaalustatakse ühinevate piirkondada huvid.
Seevastu 2007 a reformikava kohaselt kõikide olemasolevate valdade demokraatlik vastutus ei muutuks, jääks detsentraliseeritud ja lisaks oleks väikevaldade huvid esindatud ühe esindaja näol omavalitsusliidus, mis omakorda tegeleb erinevate piirkondade huvide koondamisega ja nende esindamisega keskvalitsuse ees.

KOV-i enesekorraldus ja arendamine

2016 a reformikava kohaselt oleks KOVil kõrgem enesekorraldusvõime ja –pädevus. KOV-i vastutsalas on kohalik ja regionaalne areng, suurem roll ühskonnaelu korraldamisel, parem võimekus kohaliku elu korraldamisel, osaleda regiooni erinevate poliitikate väljatöötamisel ja neid ellu rakendada.
2007. aasta reformikava kohaselt oleks kohaliku elu korraldus koondatud omavalitsusliitudesse, kus kohalikel omavalitsustel oleks võimalus kaasa rääkida ja samas ka vastutus täita erinevaid kohustusi, mis kokku tagavad maakonna ja maakonna sisese arengu. Miinusteks selle juures oli omavalitsusliitude hirm suurenenud pädevuse ja vastuse ees.

Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika

2016 a haldusreformi kava on koostatud eesmärgiga anda KOVile suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel. KOV-i oleks võime, otsustusõigus ning vastutus iseseisvalt ja tõhusalt korraldada kohalikku elu; kasvanud juhtimise strateegilisus ja võimekus kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ning regionaalarengu tasakaalustamiseks riigis; samuti suutlikkus osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides.
2007 a reformikava kohaselt oleks omavalitsuste liit, kui institutsioon, regionaalne juhtorgan, mille eesmärk on maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine omavalitsuste koostöö kaudu ning harupoliitikate sidustamine regionaalsel tasandil. Seni on antud liit kandnud pigem teisejärgulist ja väiksema otsustusvõimega rolli maavalitsuse kõrval. Need muudatused vähendaksid kokkuvõttes töökorralduslikku ebaselgust otsustusfunktsioonides ja pädevustes seda nii maavalitsuse ja maavanema kui ka omavalitsuste liidu mõttes. Omavalitsusliidust saab avalik-õiguslik juriidiline isik, mis võiks omada ka üldakti või üldkorralduse andmise õigust – see aitab institutsiooni toimimist tugevdada ja kokkuvõttes tähendab, et KOV tasandile liigub rohkem otsustus- ja algatusvõimet.
Mõlemal käsitletaval kaval on ühiseks jooneks vähendada regionaalset ebavõrdsust ja kasvatada regioonide haldussuutlikkus suurenenud KOV koostöö ning ühiste riiklike kohustuste, võetud kohustuste ja vabatahtliku funktsioonide täideviimise mõjul.

KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine

2016. a reformikava suurendab KOV-i finantsautonoomiat ja eelarveliste vahendite osakaalu . Eelarvekasv elaniku kohta tuleb ühinemise kaudu. KOV-i tulu elaniku kohta kasvab, kuna ühendatud eelarved jaotatakse elanike kohta proportsionaalselt .
2007. a reformikava kohaselt oleks KOV-i tulubaas suurenenud vähemalt paarikümne protsendi võrra KOVide eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamise abil.
Mõlema reformi kava kohaselt hakkaksid lisanduvad finantsid regioone jõudsamalt arendama.

Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile

2016. aasta Haldusreformi kaval on 2007. aasta kava ees suured eelised läbimõeldud ja reaalselt rakandatavate avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmise plaaniga. 2016 a reformikava näeb ette, et avalikud teenused on KOV-des spetsiaseeritud funktsionaalselt, seeläbi ka kvalifitseeritumad ja pädevamad antud valdkonnas. KOV-de ühinemisel suurenenud KOV-i eelarve võimaldab antud piirkonnas tagada suuremat teenuste valikut ja kättesaadavust . Miinuseks võib olla see, et tekib tõmbekeskuste keskne teenuste jaotus ja teenused võivad jääda ääre- ja hajaalade elanikele geograafiliselt kaugeks kättesaamatuteks.
Kasutatud kirjandus:
Haldusreformi kontseptsioon , 17.12.2015
http://www.fin.ee/public/KOV/Haldusreform/151218_Haldusreformi_kontseptsioon.pdf
Haldusreformi seaduse eelnõu, 18.12.2015
http://www.fin.ee/public/KOV/Haldusreform/20151218_HaldusrefS_EN_EIS.pdf
Haldusreformi seaduse seletuskiri, 18.12.2015
http://www.fin.ee/public/KOV/Haldusreform/20151218_haldusref_SK_EIS.pdf
„Regionaalhalduse korrastamine“ seletuskiri. 22.10.2007 http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2012/09/2007_reimaa_regionaalhalduse-korrastamine-seletuskiri-22-10-07.pdf
Siseministeerium
https://www.siseministeerium.ee/et

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 25 allalaadimist

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #1

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #2

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #3

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #4

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #5

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #6

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #7

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #8

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #9

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #10

2016-aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007-aasta reformikavaga #11

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

birkke Õppematerjali autor

reformikava haldusreform maavalitsus maakondlik suutlikkus

Kasutatud allikad

https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2012/09/2007_reimaa_regionaalhalduse-korrastamine-seletuskiri-22-10-07.pdf

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti, Läti ja Rootsi reformid

TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning

Ühiskond

docx

Valitsemine

kinnitab ja istungit juhatab peaminister.Istungid on ülesandeid:1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri kinnised.Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi valdkonna minister.VV võib oma korraldusega moodustada Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste valitsuskomisjoni, määrates selle ülesanded, liikmed ja komisjoni põhiseaduslike institutsioonidega; 4) kontrollib VV õigusaktide teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri

Ühiskond

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

· liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine; · liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks: · maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus · üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus · Tervishoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil - Tervishoiukorralduse seadus · ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus · maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus · maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa. Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka: · materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise

Õigus

docx

Kohalik omavalitsus

1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga

Keskkonnaõigus

pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 1 5. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: riigikogu juhatus- formaalne ja administreeriv juhtimine

Eesti valitsemissüsteem

doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON

Avalik haldus

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;

Avalik haldus

Rohkem sarnaseid