Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
Bergen, Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas. Sel ajal oli formaalne lähenemine domineeriv nii lingvistikas kui filosoofias. Kognitiivne lähenemine on oma olemuselt filosoofiline, aga sellest hoolimata on ta kognitiivset lingvistikat mõjutanud. Viimastel aastetel on kognitiivse lingvistika teooriad muutunud piisavalt detailseks ja usaldusväärseks, et neid saab testida kognitiivsete teaduste meetoditega. (Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007: 2) Referaadi eesmärk on anda ülevaade kognitiivsest lingvistikast. Tuua välja mõjukamad teooriad ja uurimused, mis kujundavad kognitiivset lingvistikat. Vaadatakse kahte kõige rohkem arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Uuritakse, mis neil on sarnast ja mis erinevat. Uuritakse erinevaid lähenemisviise neile liikumistele, vaadatakse, mis on nende tugevad küljed ja nõrgad küljed
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada
com/wp-content/uploads/2014/12/tired-biz-man1.jpg Nägemine-kuulmine-kogemine • Mõtlemine ei pruugi viia õppimiseni – on võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut inimese tegevusvõimes ei kaasne. – Mõtlemine tähendab kognitiivsete oskuste, nagu mälu-, informatsiooni töötlemise ja hindamisprotsesside kasutamist. – Mõtlemine võib seostuda nii väliskeskkonnast laekuva uue informatsiooni kui ka meie varasemate kogemustega. http://upload.wikimedia
· tegevus algab teatud eas ja arengustaadiumis; · tegevuse algusest ei ole otseselt kasu; · tegevuse algus ei sõltu keskkonnastiimulitest. Lennebergi järgi algab keele omandamine pooleteise kuni kahe aasta vanuselt, kui lapse aju on saavutanud 60% ulatuses täiskasvanu aju struktuurilise, biokeemilise ja neurofüsioloogilise küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil
H lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast. - Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine, igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on k õppimiskäsitluses ise aktiivne & valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi.
FÜÜSILISTE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Voolimismassi valmistamine ja voolimine: 150 g jahu 1 spl õli 3 spl soola U 200ml keevat vett Võib lisada ka toiduvärvi kui on soov. KOGNITIIVSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Lossimäng, kus selleks et prints jõuaks printsessi juurde on vaja tee rajada klotsidest. Raamatus on antud pildid erinevate teede ja treppide ehitamiseks. PSÜHHOSOTSIAALSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Tunnetekaardid TUNNETE KAARDID on mänguline vahend õppimaks
nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel · Õppimine sõltub oluliselt õppija olemasolevatest teadmistes, uskumustest ja hoiakutest. · Muutuse käitumises kutsub esile muutus teadmistes ja mõtlemises.
surijate õendusabi (Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 6). 4 1. DEMENTSUSE RASKUSASTMED JA NENDE ABI VAJADUSE ASTMED Dementsuse raskusastmed jagatakse tavaliselt kergeks,keskmiseks ja raskeks. Patsiendi vajadus abi ja toetavate teenuste järele lisanduvad haiguse raskusastme suurenedes (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 15). Dementsuse kui haiguse sümptomiks on tavaliselt peetud mälu ja muude kognitiivsete tegevuste nõrgenemist. See on tingitud sellest, et kognitiivseid tegevusi on lihtsam mõõta ja kirjeldada. Kognitiivsed muutused iseenesest ei kujuta endast hoolitsemise mõttes kõige koormavamat osa, aga olles ühendatud indiviidi psühholoogiliste protsessidega võivad need vallandada nii inimlikust kui ka hoolitsemise aspektist väga koormavateks kujunevaid käitumismuutusi (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 18).
tunnusterühmi ja millesse on kaasatud väga erinevad õppijaterühmad. Üldistades mitmete institutsioonide loodud ja esitatud definitsioone ning määratlusi, võib öelda, et spetsiifiliste õpiraskuste all mõeldakse heterogeenset õppijaterühma, kellel püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel. Loetletud raskused tulenevad kesknärvisüsteemi düsfunktsioneerimisest põhjustatud põhiliste kognitiivsete protsesside nõrkusest ning avalduvad kuuldud kõnest arusaamisel, lugemisel, kirjutamisel, mõtlemisel, probleemide lahendamisel ning matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Põhiliste ja häiritud kognitiivsete protsessidena käsitletakse visuaalset ja auditiivset taju, mälu, töömälu, kõne ja mõtlemist. (Lukanenok 2009: 10) Iseloomulik SÕR õpilastele on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning
'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine'. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esinevad XX saj. 20-ndatel aastatel. Esindajad: Jerome Bruner ja Jean Piaget. Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Kognitiivsete õppimismudelite hulka kuulub Mudelõppimine (Albert Bandura, teadmiste omandamine eeskujude imiteerimise kaudu). Kokkuvõteks: Õpetaja peab: tundma õppimise seaduspärasusi ning selleks tutvuma erinevate õppimisteooriate põhiseisukohtade ning rakendustega. Tänan tähelepanu eest!
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda
infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt
12.Kui võimalik, uuri restorani veebilehekülgedelt, kas seal on infot toitude toiteväärtuse kohta. Vali targalt. 13.Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud. Naudi toitu, mida sööd, ja pea meeles, et sa sööd selleks, et elada, mitte vastupidi. Kui kõht hakkab täis saama, tuleb söömine järgi jätta! Arsti käsul: üks õun päevas! Veinijoomine võib pidurdada vaimsete võimete langust Uurimistulemuste kohaselt saavutasid veini tarbijad mitmetes kognitiivsete võimete ja mõtlemisvõime testides paremaid tulemusi kui täiskarsklased. Naistel oli alkoholist loobumine seotud oluliselt madalamate tulemustega loogika ja mõtlemisvõime testides. Naised, kes väitsid, et jõid veini kahe nädala jooksul vähemalt neli korda, saavutasid suurema tõenäosusega paremaid testitulemusi kui naised, kes tarbisid veini samas ajavahemikus ainult ühel korral. Kõige kesisemad olid täiskarsklastest naiste testitulemused. Uuritud isikute keskmine
Sellega sai poiss suhteliselt hästi hakkama. Tekkis vahepeal vigu, kuid see on arusaadav. Seejärel lasin poisil laulda „Põdralmaja “ laulu, mida ta on lasteaias õppinud. See tuli välja väga edukalt. Kolmandaks soovisin teada, kuidas on tema jutus rütmiga. Varem oldi lasteaias õpitud selgeks ka luuletus ja palusin, et kas ta loeks selle mulle ette. Poiss tegi seda. Sellest aga selgus, et poiss loeb luuletust ühe pika joruna, mille ta ongi pähe õppinud. 5.2 Kognitiivsete oskuste arengu iseärasused Psüühiliste protsesside kujunemine ja iseärasused on aluseks lapse õpioskuste arengule, jõukohasel tasemel õpetus omakorda võimaldab psüühiliste protsesside täiustumist. Kognitiivsete oskuste valdkond on tihedalt seotud motoorika, sotsiaalsete ja kommunikatsioonioskuste kujundamisega. Seega peavad vastavate oskuste kujundamise/kinnistamisega tegelema nii rühma õpetaja, liikumis- ja muusikaõpetaja kui ka logopeed.
5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987,
elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule). Ühesõnaga teine valdkond sisaldab seda, kuidas kõiksugu tegevused, situatsioonid ja materjalid mõjuvad kasvustiimulina. Kolmandaks on käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust. Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele
Lisaks püütakse leida haridus tasemest tulenevaid erinevusi ja seoseid. Uurimus tulemustest selgus, et immigrantide puhul on pikkuse ja palga vaheline seos kordades kõrgem kui Ameerika ja Suurbritannia residentide puhul. Samuti tuli välja, et immigrantide keskmine haridustase on madalam, mistõttu on nende hulgas vähem “ valgekraesid” ja rohkem füüsilise töö tegijaid. Huvitav asi, mis artiklist välja tuli, et paljud tööandjad seostavad immigrantide väikest kasvu madalamate kognitiivsete võimetega ja alatoitumusega lapsepõlves. Sama asja ei arvata nii palju aga residentide puhul. Viidatud allikad: Wang, S. 2015. Statistical Discrimination, Productivity, and the Height of Immigrants.– Industrial & Labor Relations Review, Vol. 68 (3), pp. 529-557.
automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7
vahetab autol rehve. Siiski peab nentima, et kui mõni aeg tagasi ei kohanud sääraseid valikuid üldse, siis tänasel päeval on need küll esindatud, kuid siiski tagasihoidlikumalt kui sooviksime. Soostereotüübid lisavad inimestele teatavaid piiranguid tööotsimisel, tuues kaasa eelarvamusi ja piiranguid indiviidide valikuvõimalustes. Teaduslikult on tõestust leidnud, et naiste ja meeste ajud ei erine kognitiivsete võimete poolest – kõik oleneb rohkem sellest, kuidas sotsialiseerimise käigus on õpitud oma aju kasutama. Stereotüüpsed ühiskonnapoolsed ootused sunnivad inimesi aga omandama just neid omadusi ja võimeid, mida naistelt ja meestelt oodatakse. Usun, et tänane maailm astub jõudsalt samme selles suunas, kus ei esineks enam nii tugevat sugudejärgest lahterdamist. Mehed ja naised on erinevad. See on igati loomulik, et erisoolistele on omased psühholoogilised erinevused
Delahunty ja Morrise poolt. Algselt koosnes teraapia kolmest moodulist, mis mõjutasid kognitiivset paindlikkust, töömälu ja planeerimist. Peamiste eesmärkide hulka kuuluvad kognitiivse defitsiidi vähendamine, metakognitsiooni parandamine, motivatsiooni suurendamine (Wykes, Reeder, 2005).Cogpack on kliiniliselt testitud aastast 1986 neuroloogia, psühhiaatria ja rehabilitatsioonikeskustes Austrias, Saksamaal ja Sveitsis. (mõlemad viited tsit (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited); Eestis kasutatakse antud programmi peamiselt skisofreeniahaigete remediatsioonis psühhiaatriakliinikutes tegevusteraapia osana. ((J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused
suundumused, mis on iseloomulikud, kontekstuaalsed ja sõltuvad olukorrale või konteksti omadustest ning puudutavad oma identiteeti, on olulised kaalutlused vaimselt karmi käitumise mõistmiseks noore tennise mängijate seas. Esiteks ei võimaldanud nende disainilahenduse ristlõikeline olemus põhjuslike seoste kohta järeldamist; eksperimentaalsed kujundused osutusid selles osas viljakamaks. Teiseks uuriti väikest motiveerivate korrelatsioonide arvu; sisulised arusaamad hõlmavad kognitiivsete (nt isiklike ja relatsiooniliste efektiivsuse tajude), afektiivsete (nt ärevuse intensiivsuse ja suuna tõlgenduste) ja usul põhinevate korrelaatidel (nt arusaamad sellest, kas vaimne tugevus on muutumatu või malleeritav).Kolmandaks, vanemate hinnangud nende lapse käitumisele võivad olla mõjutatud sotsiaalsest soovist või oma isiksusest; näiteks vanematega, kellel on kõrge ego suundumused ja kes elavad oma lapse kaudu läbi oma lapsepõlveunistusi, võivad nad esitada põhjendatud
Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile. Käesoleva referaadi teema asetub kognitiivsete teooriate hulka ja konkreetsemalt on uurimisüleandeks: kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria olemus, lisaks informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides ning metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese sisu on kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Teine peatükk käsitleb informatsiooni töötlemist ja säilitamist erinevates mälustruktuurides ja metakognitsiooni.
hindamine (kõige kõrgem aste ja nõuab et kasutaksid kõiki, ja suudad hindamise väliste kriteeriumide järgi milline neist on 22. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus õige, milline ei sobi?) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine
ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni
(2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga); 3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja
2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2.Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Me peame probleemi analüüsima hoolikalt, enne kui leiame sobiva lahenduse. Korduvad situatsioonis saame oma teadmisi ja kogemusi automaatselt uuesti kasutada. 3.Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Erikultuurid seavad
http://spamjack.wordpress.com/ 2013/04/30/free-range/ Unepuudus.. · nõrgestab immunsüsteemi; · alaneb stressi talumisvõime; · kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine); · unisus, keskendumisvõime halvenemine; · motoorse reakstiooniaja pikenemine; · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; REM-une deprivatsioon: · mälufunktsiooni halvenemine; · REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51u Uurimused (1) · Tugev seos unekvaliteedi ja heaolu (stressiga toimetulek, enesehinnang) vahel. · Head sõprussuhted ja kõrge
sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine, probleemi käsitluse plaanimine, teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. 3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad.
Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks (vägivaldsusrisk, isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed, kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid). Kohtupsühholoogia on osa laiemast valdkonnast. 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad
N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika-ja käitumishäired-uimastid;skisofreenia, skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus-
terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga. Huntingtoni tõve kõige märgatavamaks sümptomiks on sundliigutused. Silmade pilgutamine muutub aeglaseks või korrapäratuks. Haiguse progeresseerudes tekivad raskused rääkimisel ning neelamisel. Problemaatiliseks võib kujuneda tasakaalu hoidmine, kõndimine ning seismine, patsiendid võivad kaotada liikumisvõime. Kognitiivsete sümptomite avaldumisel aeglustub patsiendi mõttetegevus, halvenevad mälu ja otsustusvõime. Rääkimine muutub konarlikuks ning uue informatsiooni omastamine keeruliseks. Motoorsete häirete sümptomite maha surumiseks kasutatakse täiskasvanutel näiteks tetrabenasiine ja psühholoogiliste häirete ja sümptomite korral manustatakse patsientidele antidepressante. Kasutatakse ka teraapiat ja nõustamist. Pilte Huntingtoni tõvest
reaktsioonide läbiviimisel. Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholisõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Selliseid elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus ja keerulised probleemid isiklikus elus - võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus. Sõltuvuse kriteeriumid Somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud kolm või enam järgmist sümptomit: (a) tugev tung või sundmõte tarvitada ainet; (b) võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka;
Laps rahuldab ennast aeg-ajalt, kusjuures mõnedele selles vanuses lastele saab eneserahuldamise eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine. Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja seksuaalsusele. Hiline lapseiga (912 eluaastat) Arenguülesanded: Murdeea kehaliste muutuste läbimine. Murdeea psühholoogiliste, kognitiivsete ja sotsiaalsete muutuste läbimine. Seksuaalsuse ja suhetega seotud õiguste ja nendega kaasneva vastutuse täielik mõistmine. Tüüpiline käitumine: Kohtingud (,,käimine"). Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng
d.). NOORUKI VÕI TÄISKASVANU ARENGU VAATLUSE VORM Vaatlusperiood: 1.01.2015 – 1.01.2016 NIMI: Hedli SÜNNIAASTA: 2004 LÜHIKE VÄLIMUSE KIRJELDUS: 146 cm pikk, ovaalne nägu, sinised silmad, hele nahk, pikad pruunid juuksed. KEHALISTE e MOTOORSETE OSKUSTE ARENGU TASE: Tantsu trennis vaadelduna on arenenud koordinatsioon, tasakaal, tulnud oskused harjutamise teel, liigutused on muutunud sujuvamaks ning oskab end kehaliselt väljendada aina rohkem. KOGNITIIVSETE OSKUSTE ARENGU TASE: Areneb võime mõelda laia ulatuslikult, laps on võimeline analüüsima erinevaid olukordi. Lugedes seiklus- ja ulmekirjandust on võimeline mõistma abstraktseid situatsioone, eristama neid reaalsusest. Seoses loogilise mõtlemise arenemisega on võimeline arutlema erinevatel teemadel. Näiteks Harry Potterit lugedes mõistab ulmelisuse ja reaalsuse vahet. SOTSIAALSE ARENGU TASE: Pidev emotsionaalne kõikumine ja enesevõrdlemine teistega, ebakindlus.
keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel.
· Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine. · Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTM-ga (sõnade hääldamine). · Eeldab, et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesguse skeemi järgi. 4. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Töömälu kognitiivne süsteem, mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine). · Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi.
d) dominantsed mittekonformistid · Iga andekas alasooritaja on erinev. · Mitte keegi ei suuda alati ja kõiges olla edukas, kuid pidevad sellisel viisil ilmnevad käitumisjooned viitavad alasoorituse sündroomile, millele tuleb reageerida võimalikult kiiresti. · Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus-ja õpetamisstiili. · Andekate laste puhul on aga esmajoones vaja leida võimalusi kognitiivsete vajaduste rahuldamiseks, sest nendega arvestamatus võib sotsiaalseid ja emotsioonaalseid probleeme võimendada. · Aktseleleerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. · Eestis on vähemal või rohkemal määral kasutatud järgmisi aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe
Uuringud näitavad, et liikumiskiiruste eristamisel on otsuse vastuvõtmise kiirus olulisem kui täpsus. Otsuse vastuvõtu kiiruse suurem olulisus uuringutes tuleneb sellest, et mida lühema liikumistrajektoori põhjal suudetakse antitsipeerida liikumise kogu trajektoor, seda rohkem jääb aega vastusreaktsiooni sooritamiseks (nt servi vastuvõtul võrkpallis). Lisaks liikumiskiiruste eristamise võime (aga ka muude kognitiivsete võimete) tippsoorituseks ebapiisavale tasemele võib tehnilise praagi põhjuseks olla loomulikult ka psüühiline pinge ja väsimus. Samas ei mõjuta väsimus mitte ainult kehalist, vaid ka kognitiivset võimekust ehk teiste sõnadega: väsimus ei ole ainult perifeerne, vaid on ka tsentraalne. Tsentraalse väsimuse korral on täheldatud kognitiivses tegevuses vigade hulga suurenemist ja esimesel pilgul paradoksaalsena tunduvat otsustuskiiruse paranemist. Niisiis tuleks kindlaks teha, kas
1) ärkveloleku- e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma isikus, ajas, ruumis ja situatsioonis. 2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud. Teadvuse(seisundi)häired (disturbances of consciousness) **Teadvuse hägunemise (clouding of consciousness) /sündroom/ Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine: 1 1. sensoorse ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta on nõrgenenud või katkenud); 2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt; 3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine; - - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine - - desorientatsioon (disorientation)
.................................. 13 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 15 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivistlikud õppimiskäsitlused on kasvanud välja õppimise kognitiivsetest käsitlustest. Erinevalt traditsioonilistest kognitiivsetest käsitlustest on konstruktivistlikud teooriad koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000)
Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega
neurodegeneratsiooni. Kuna atsetüülkoliinesteraasi ``read-though`` variant võib takistada ägeda stressi arenemist neuroloogiliseks haiguseks, siis on sellel ensüümil arvatavasti tulevikus oluline roll mängida Alzheimeri tõve patoloogias, ravis ja ennetamises. Kolinergilist süsteemi mõjutavad ained Kolinergilise funktsiooni kadu kesknärvisüsteemis panustab märgatavalt kõrge vanusega ja Alzheimeriga seotud kognitiivsete võimete langusele kaasa. Kolinergilise süsteemi olulisus õppimisel ning mälu funktsioneerimisel tõusis päevakorda juba rohkem kui 30 aastat tagasi, kui leiti, et kolinergilise antagonistid täpsemalt antimuskariinsed ained halvendavad rottide mälu.5 Seda kinnitavad ka mitmed uuringud, kus mitte ainult muskariini vaid ka nikotiini antagonistid halvendavad mälu tulemuslikkust ahvidel ja inimestel. Samuti on leitud, et
Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on mitmekülgsed; sageli on pettusi. 4. Kuriteo retsidiivusriski hindamine Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt, politseilt, juristidelt, korrektsioonisüsteemilt. Vägivaldse käitumise
Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees) Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? 1) Sisu ja sisuga seoses tehtud sooritust. 2. loeng
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi...
informatsiooni struktureerimiseks on mitmeid võimalusi: näited, sündmuste ajaline järgnevus, loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut
annaabi.ee 
