Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. (0)

Sarnased õppematerjalid

39

doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

.......................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted...................................................................................................11 Areng ja õppimine.........................................................................................................................12 Arengu valdkonnad....................................................................................................................12 Kasv...........................................................................................................................................12 Õppimine...................................................................................................................................13 Kasvataja tegevus.........................................................................

Kasvatusteadus

6

odt

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE

Kasvatusteaduse põhivaldkondi liigitatakse järgmiselt: 1. Kasvatuse eesmärke ja väärtustaotlusi puudutavad käsitlused. Allutatud inimliku kasvu eesmärgile.See on tihedalt seotud ka kasvataja maailmavaate selle osaga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutelja elufilosoofial. 2. Käsitused, mis puudutavad kasvatusliku interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvus. Rõhutatakse kasvataja arusaama sellest, milline on tema tegevuse ja lahenduste tähendus kasvatuses ja sisaldab kõiki kasvataja käsitusi selle kohta, kuidas mäjuvad kasvustiimulitena erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitused, mis puudutavad kasvu- ja arenguprotsessi üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust (inimkäsitus) Kasvatusteadust peetakse väärtustega tihedalt seotud teadusalaks. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics. Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on herilaste või sipelgate käitumine, vaid sellise käitumise, mida iga uus põlvkond peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest. Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior of wasps or the social ants, but must be learned anew from grown people by each new generation. 3) Kultuur kui harjumus

Kultuur

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased ja on üldse võimekamad. Töö erineva kognitiivse stiiliga (väljast sõltuva ja sõltumatu) õpilastega. Psühholoogilised katsed näitavad, et õpetamisviisi vastavusse viimisel õpilaste tunnetusviisiga (e kognitiivse stiiliga) pole selgelt mõju (e avalduvat efekti) õpilaste õppe- ja kasvatustöö tulemustele. Mõnikord võib see olla isegi negatiivsete tagajärgedega. WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2. Heterogeensus (erisugusus) toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seega klassis toimuvat; 3. Väljatundlik õpetaja, kes

Alternatiivpedagoogika

524

doc

Arengupsühholoogia

kompleksseid arenguprotsesse. Inimene kulgeb  läbi elu kasvades,  muutudes ja arenedes. Teadmised inimese arenemisest aitavad mõista iseennast ja teisi inimesi. See võimaldab saada teadlikuks nendest  mõjudest ja valikutest, mida teed ja jõududest, mis mõjutavad igat  isikut.  Kui lehitsed  mõnda perekonna fotoalbumit imestad inimeste üle, kelle kujutlus   on   jäädvustatud.   Nähes   fotot   emast   ja   tema   esimesest jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine,   kellel   on   imik   süles

Arengupsühholoogia

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

4. kuul lalisemine ­ kaas- ja täishäälikud ­ tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega suheldakse, kuid alates 2-eluaastast on järjest olulisem see palju lapsega suheldakse. Keskkonna mõju tuleb selgesti välja. Keele areng on kui võimaluste kaotamine, kui laps sünnib on ta võimeline õppima ära emakeele moodi mistahes keele, arengu käigus hakkab valima neid häälikuid, mis on tema emakeeles olemas ja ei erista enam nii hästi teisi keeli, häälikuid. Neljandast eluaastast alates võib jääda aktsent ja sellest alates on raskem uut keelt ära õppida. 9. kuu ehholaalia periood. Lapsed hakkavad nautima rohkem oma häälitsusi ja järele ütlema, mida teised ees ütlevad. Kõlab suure inimese jutu moodi, omandavad rääkimisviisi enne kui sõnad. 9-24. kuul ühesõnaliste lausungite perood, kuigi laps mõtleb nendega üsna palju.

Arengupsühholoogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Sotsioloogia: sotsiaalsed institutsioonid ja sotsiaalsed faktid 1.4.Sotsioloogiline kujutlus Ameerika autor C. Wright Mills (1916 ­ 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel Isiklik kogemus ­ eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub Ühiskondlik kogemus ­ faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogiline kujutlus Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. Sotsioloogiline kujutlus · Sotsioloogia õppimine eeldab asjade nägemist laiemas kontekstis · Nt tassi kohvi joomine:

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)