Seksuaalne areng lapseeas (0)

Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega
suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole
kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult
sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud)
ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja
tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse
alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning
hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid.
Seksuaalne areng erinevatel
eaperioodidel
Imiku- ja
väikelapseiga
(0­2 eluaastat)
Arenguülesanded on järgmised.
Laps on võimeline oma hooldajaid
usaldama, on võimeline tundma mõnu
puudutustest, oskab eristada mehi ja
naisi, hakkab ennast teadvustama kui
teistest sõltumatut isikut, hakkab
arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid
eakaaslastega.
Tüüpiline käitumine on järgmine.
Laps tunneb huvi oma keha, ka
suguelundite vastu, kogeb spontaanset
seksuaalset erutust, naudib hooldajate
puudutusi, naudib alasti olemist.
Varane lapseiga
(2­5 eluaastat)
Arenguülesanded.
Laps on võimeline ennast identifitseerima kas poisi või tüdrukuna, hakkab
üldjoontes mõistma, kuidas toimub soojätkamine, hakkab mõistma, mis asi on
privaatsus ja selle seost alastiolemise ja seksuaalsusega, hakkab kas vähest või
hoopis äärmiselt suurt huvi üles näitama samast ja vastassoost eakaaslaste ja
täiskasvanute suguelundite vastu.
Tüüpiline käitumine:
Laps hõõrub või katsub aeg-ajalt enda suguelundeid (eesmärgiks pigem enda
rahustamine kui seksuaalse naudingu saamine). Samasoolised mängukaaslased
uurivad üksteise kehasid, tegevus on mänguline ja uudishimust ajendatud (näiteks
arsti mängimine). Laps naudib alasti olemist. Laps kasutab erinevate kehaga seotud
protsesside kirjeldamiseks oma sõnu.
Keskmine
lapseiga
(5­8 eluaastat)
Arenguülesanded:
Välja peaksid olema kujunenud nii lapse sooidentiteet (arusaamine sellest, kas ta on tüdruk või
poiss), sooidentiteedi püsivus (arusaamine sellest, et laps on elu lõpuni kas nais- või meessoost) kui
ka sooidentiteedi järjekindlus (arusaamine sellest, et inimese sugu ei muutu, kui muutub vastavale
soole iseloomulik välimus või käitumine). Mõnede laste puhul esinevad esimesed murdeea märgid
(näiteks rindade kasvu algus, häbemekarvade kasvu algus, harva menstruatsioon). See on
tõenäolisem pigem tüdrukute puhul, sest tüdrukute murdeiga algab poistest 1­2 aastat varem. Selge
on soojätkamise põhiolemus. Laps saab aru, kui suguelundeid nimetatakse nende õigete nimedega
(näit tupp, peenis, kliitor). Laps omab algteadmisi seksuaalsete orientatsiooni kohta
(heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus).
Tüüpiline käitumine.
Laps mängib uudishimust ajendatud seksuaalseid mänge sama- ja vastassoost sõpradega. Laps
rahuldab ennast aeg-ajalt, kusjuures mõnedele selles vanuses lastele saab eneserahuldamise
eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine. Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja
seksuaalsusele.
Hiline lapseiga
(9­12 eluaastat)
Arenguülesanded:
Murdeea kehaliste muutuste läbimine. Murdeea
psühholoogiliste, kognitiivsete ja sotsiaalsete muutuste
läbimine. Seksuaalsuse ja suhetega seotud õiguste ja
nendega kaasneva vastutuse täielik mõistmine.
Tüüpiline käitumine:
Kohtingud (,,käimine"). Füüsiline lähedus (suudlemine,
hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi
seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema).
Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks
pornograafiliste väljaannetega tutvumine).
Seksuaalne areng
teismeliseeas
"Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel. Hilise
lapseea üleminek teismeliseeaks pole selgelt määratletav. Murdeeaga
seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed,
emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud
seksuaalse arenguga teismeliseeas.
Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll
on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel
nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid
seksuaalsusega seotud sõnumeid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg
seose mõistmine ja toimetulekuoskused suurenevad. Kogemuste
lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega.
Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse ­ algul
iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva
inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues
endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. Teismeliseeas on
romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest,
suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid
et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli
lühiaegseteks. Järk-järgult tekib teadlikkus enese ja teiste
seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes
mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad
läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed
tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni,
lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti,
kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid ­
individuaalsed erinevused on siin suured. Järk-järgult tekib võime luua
rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja
hoolimisest.
Tänan tähelepanu eest!