Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

X INIMESE ARENG X EAS (0)

1 Hindamata
Punktid

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Kertu Mölder
X INIMESE ARENG X EAS
Vaatlus
Juhendaja : Tiiu Kamdron
Pärnu 2016
Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas , mis vastab 7-12 aastastele.
Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega . Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell , 2000, lk 300).
Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik , stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada.
7-12 eluaastal suureneb kompetentsustunne, mõtlemine konkreetsete operatsioonide tasemel, kujuneb välja positiivne enesehinnang , suur soov osaleda meeskonnamängus ja soov osata erinevaid oskusi (Keskmine…, n.d.).
Füüsiline areng: Laps võib selles eas kasvada 5-8cm, tüdrukutel võib alata menstruatsioon ning rindade kasv, võivad tekkida vistrikud, talje muutub, kasvab karv häbememokkadele, puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11).
Kognitiivne areng: Piaget’ järgi toimub antud perioodil mõtlemise arendamine. Laps õpib tegema järeldusi ja oskab leida põhjusi ning ka tagajärgi. Egotsentriline mõtlemine väheneb ehk laps saab aru, et kõik ei mõtle nii nagu tema. Muutused toimuvad mälus ja selles kasutamises. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised , teoreetilised probleemid näiteks peast arvutamine, abstraktsed mõisted.
Psühhosotsiaalne areng: Põhiline on õppimine ja enese arendamine. Oluline on lapsevanema toetus ja kiitus. Selles faasis on eduelamis, milleta laps võib tunda end alaväärsena teiste seas. On oluline, et laps teaks millised on tema nõrgad ja tugevad küljed ning täiendaks end. Edukus ja alaväärsus võivad sõltuda keskkonnast, näiteks kas lapsevanemad on kursis lapse huvidega, võimalus end proovile panna, end teistega võrrelda.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng: koolis saadakse uusi sõpru. Nii õpilaste kui õpetajate seas. Lapsele on oluline, et õpetaja temasse usuks . Suureneb saavutusvajadus ja suhted eakaaslastega muutuvad olulisemaks (Keskmine…, n.d.).
NOORUKI VÕI TÄISKASVANU ARENGU VAATLUSE VORM
Vaatlusperiood: 1.01.2015 – 1.01. 2016
NIMI: Hedli SÜNNIAASTA: 2004
LÜHIKE VÄLIMUSE KIRJELDUS: 146 cm pikk, ovaalne nägu, sinised silmad, hele nahk, pikad pruunid juuksed.
KEHALISTE e MOTOORSETE OSKUSTE ARENGU TASE:
Tantsu trennis vaadelduna on arenenud koordinatsioon , tasakaal, tulnud oskused harjutamise teel, liigutused on muutunud sujuvamaks ning oskab end kehaliselt väljendada aina rohkem.
KOGNITIIVSETE OSKUSTE ARENGU TASE:
Areneb võime mõelda laia ulatuslikult, laps on võimeline analüüsima erinevaid olukordi . Lugedes seiklus - ja ulmekirjandust on võimeline mõistma abstraktseid situatsioone, eristama neid reaalsusest. Seoses loogilise mõtlemise arenemisega on võimeline arutlema erinevatel teemadel. Näiteks Harry Potterit lugedes mõistab ulmelisuse ja reaalsuse vahet.
SOTSIAALSE ARENGU TASE:
Pidev emotsionaalne kõikumine ja enesevõrdlemine teistega, ebakindlus . Eakaaslastega tekivad sageli konfliktid. Emotsioonide kõikumise tulemusena võib koolipäeva jooksul tekkida nii tüli sõpradega kui ka leppimine . Selles eas on ka oluline vanemate toetud mis tagab turvatunde. Oluline on et laps saaks arutada vanematega toimunut ning vanemad peaksid võitma lapse usalduse.
ISIKSUS:
Selge identiteedi olemasolu puudub. Pole kindlat veendumust kellena end tulevikus näeb ning mida saavutada soovib. Vastutuse võtmine on raskendatud. Vahel ei suuda olukordadega leppida. Näiteks mõeldes tulevasele elukutse valikule muutuvad soovid kardinaalselt kuude vältel. Üks hetk soovib saada juuksuriks teine hetk õpetajaks. Suhted lähedastega võib pidada heaks. Pereliikmetega on usalduslik suhe. Võõrastega suhtlemisel arg.
ÜLDISTUS :
Areng on tüüpiline. Üldiselt vastab varases murdeeas olevale arengule, perspektiiv edasiseks on hoida häid suhteid nii vanemate kui sõprade, kaaslastega. Mitte lasta tekkida olukordi, kus laps tunneks, et teda ei mõisteta ning seoses sellega valib endale seltskonna, mis viib probleemideni nii koolis kui kodus, hakatakse tarbima alkoholi ja narkootikume.
Viidatud allikad
Mangs, K. & Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20eluaastani. Tartu Ülikooli kirjastus
Stoppard, M. (2000). Tüdrukute teejuht. Kirjastus Koolibri
Keskmine lapseiga . (n.d.) Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/keskmine_lapseiga.html
Vasakule Paremale
X INIMESE ARENG X EAS #1 X INIMESE ARENG X EAS #2 X INIMESE ARENG X EAS #3 X INIMESE ARENG X EAS #4 X INIMESE ARENG X EAS #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkkertuke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat - Teismeiga
12
doc

Referaat - Teismeiga

Schedin 1977 järgi). Eelteismeealisel lapsel võivad tekkida kohanemisraskused nii kodus kui ka koolis. Nad on rahutud, kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute arvamus, ta ihaldab uusi kontakte, aga tihtipeale võib see osutuda raskeks ja tagajärjeks võib olla üksik eelteismeeas laps. Laps muutub karmimaks, võtab osa näppamisest ja avaliku korra rikkumisest. Eelteismeealiste poiste ja tüdrukute psüühiline areng on erinev, kuid mõned sarnased jooned siiski on. Ühiste joonte hulka kuulub üliaktiivusus ning uudishimu seksuaalküsimuste vastu, tegu on pigem uudishimuga funktsiooni vastu, selles faasis poiste ja tüdrukute suhted on tavaliselt mitteseksuaalsed (Mangs ja Martell 2000). 2.1. Eelteismeline tüdruk Eelteismeeas tüdrukut iseloomustab uskumatu tegutsemistahe, milles poisilikkus on kõrgpunktis. Selles eas on tüdrukud väga kadedad poiste peale, kuigi püüavad vastupidist näidata

Arengupsühholoogia
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
14
pdf

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,

Arengupsühholoogia
LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS
26
docx

LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS

Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS

Sotsiaalteadused
Arengupsühholoogia seminarid
18
docx

Arengupsühholoogia seminarid

ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka

Arengupsühholoogia
Arenguteooriad
19
docx

Arenguteooriad

· Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) ­metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725)

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
70
docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid:  füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)

Psühholoogia
Nimetu
90
doc

Nimetu

Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun