elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline
Ka minujaoks on elementaarne külastada vanavanemate haudasid, eelkõige pühade ajal. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama
Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud"
maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku
Küüntes Silmas Juustes Sõna II HING Hing Inimese isikupära kandja ja elushoidja. III SUHTUMINE LOODUSESSE Animism Uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. IV VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi. NÄITEKS. Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu.
- Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal g) Muinasusund: · Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke · ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust (pühad puud, kivid, allikad) · maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks · ristiusu mõjud naabrite kaudu (rootsi, vene) matusekombed, pronksristikesed, vene laensõnad (rist, papp, raamat)
toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem
keediseid, mahlasid, veine ja likööre. (Harilik pihlakas liigikirjeldus ... 2009) Pihlakas o palju beetakarotiini, C-vitamiini, P-vitamiini, K-vitamiini, orgaanilisi happeid, suhkruid, eeterlikke õlisid jne. Mikroelementidest sisaldab pihlakas mangaani, rauda, vaske, fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet amügdaliini. Marjad sisaldavad aineid, mis on mikroobide ja bakterivastase toimega. (Pihlakas on meie koduhaldjas ... 2009) Pihlakat rakendatakse ka haljastuses ja iluaianduses. Tema kaunis välimus annab aiale kindlasti palju positiivset juurde. Mainimata ei saa jätta ka tumeroheliste lehtede ning punaste marjade kontrastsuse sobivust. Nii kasutatakse neid kaunistustena erinevates vaasides, aga ka näiteks objektidena kaartidel. KOKKUVÕTE Maailmas esineb kokku 85 eri liiki pihlakat. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki
sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine-
Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, veekogudel, kividel, päikesel, kuul on oma hing. Seda nähtust nimetatakse ANIMISMIKS (animal). Looduse objektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust austati. Inimene ei pidanud end muinasajal looduse valitsejaks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD. Usuti, et looduses on vaimud ja haldjad, kes hoiavad ja kaitsevad loodust. Tunti metsaisasid ja –emasid, põllu- ja veevaime. Tuntud oli koduhaldjas TÕNN, setudel PEKO (viljasalves). Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad
23. Mis on malev? Maakonna väeüksus (eksisteerib ka tänapäeval) 24. Millesse uskusid muinasaja eestlased? Vägi või jõud (inimestel, objektides, paikades, taevas, sõnades) Kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes Hing isikupära kandja ja hoidis keha elus (hingeloomad, hauda pandi asju kaasa) Loodusesse suhtuti ,,nagu mina talle, tema mulle" põhimõttel Vaimud, haldjad, jumalad (koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko, Tarapithat nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister)
Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara
· Lotsimine, nõidumine, ravitsemine. · Nõiad (targed) erilist väge omavad inimesed. b. Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks: · Surma puhul lahkus hing jäädavalt, jätkates hauatagust elu. · Surnute hinged mõjutasid ka elavate elu hingedeaeg. c. Animism kogu elutu ja elusa looduse hingestamine: · Omane loodusrahvastele. d. Vaimud, haldjad, jumalad kaitsesid loodust: · Tõnn koduhaldjas · Peko setude koduhaldjas · Tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on). e. Ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust. · Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad · Ohvriandideks toit, vili, loomad, veri, sõjavangid. f. Maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks. g. Ristiusu mõjud naabrite kaudu (Rootsi, Vene) · Matusekombed (põletusmatuse kõrval 13
Muinasusund Kõik mis oli seletamatu, müstiline, aukartust äratav, oli püha. Vägi- inimesed omavad veel erilist väga ja jõudu, nõidused, ravimine. Neid kes ravisid ja nõidusid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid jõude suunata. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magades võis hing kehast väljuda ja ringi käia ning surma korral see enam tagasi ei tulnud. Ülistati loodust.vaimud, haldjas, jumalad. Tõnn-koduhaldjas, Peko-viljahaldjas. Et olla jumalate vastu heatahtlik, toodi ohvriande. Ennustamine, nõidumine, maagia. Sõja ette ennustamine, ravimine. Üritati ka tuua ristiusku aga oldi selle vastu.
Arvati,et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge,väge oli ka teatud objektides,paikades ja taevas. Targad-inimsed,kes oskasid loitsida,nõiduda ja haigusi ravida,nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Hing-oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism-kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks,on omane kõigile teatud arengutasemel olevatele rahvastele. Tõnn-koduhaldjas,tuntud pärnu.ja Viljandimaal. Peko-seisis setudel viljasalves,toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Uku-mitmel pool eestis tuntud. Pühad puud-peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvriallikad-neid oli väga mitmesuguste nimetustega:pühad,tervise-,elu-,ilma-,silma- jt. Ravimaagia-oli tähtsal kohal,eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid. Hiltinus-1070 aasta paiku määrati Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk hiltinus. 1167
olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast
Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21. vägi eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel. 22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks. Nad ennustasid, tundsid loodust. 23. hingede aeg mihkli- ja mardipäeva vaheline aeg, mil hinged käisid rongi ja võisid kodusid külastada. 24. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. 25. Peko setude viljakushaldjas. toodi välja põllutöö ja karjatöö tähtpäevadel 26. Taara Muinaseestlaste (saarlaste, virulaste) jumal. 27. Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30
PALUKÜLA HIIEMÄGI Fifth level Paluküla hiiemägi asub Lõuna Harjumaal Paluküla küla südames. Paluküla hiiemägi on olnud ümberkaudsetele elanikele läbi mitme inimpõlve eriline ja püha. Juba ammustel aegadel on käidud hiiemäel ohverdamas. Ande viidi hiiemäel asuvasse Tõnniauku. Tõnn on eesti rahvausundis koduhaldjas ja oli tavaks viia talle ohvrianniks uudsevilja, samuti tapetud loomade liha, värskelt küpsetatud leiba ja kõigest muust, mis majapidamises keedeti, küpsetati, kasvatati. PALIVERE HIIEPUU Click to edit Master text styles Vana muistendi järgi olla Palivere Second level hiiepuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna Third level pidama jäänud
Eestlaste muinasusund-polnud ühte kindlat usku. Vägi-muinasusu põhimõiste, arvati, et inimesed omavad väge ja jõudu.väga oli ka objektides, sõnades.Targad,nõiad-väega inimesed..Hing- arvati, et magamise ajal hing lahkub kehast(teise olendi sisse). usuti hauatagusesse ellu, surnutele pandi kaasa esemeid.Hingede aeg- surnute hinged liiguvad ringi.Suhtumine loodusesse-arvati, et looduse osadel on ka hing-animism.Vaimud,haldjad,jumalad-hoidsid loodust(metsaisad,veevaimud jne.)Tõnn-koduhaldjas, Peko- viljahaldjas.Tarapitha,Uku-põhijumalad. Ohvripaigad-hiied ja üksikud puud,allikad,kivid,mäed,järved,jõed .Pühad puud-tammed,pärnad. Ennustamine,nõidumine,maagia-ennustati sõjaretki, mõjutada seda püüti ohverdustega.Ravimaagia. Ristiusu mõjud-mõjusid võib näha kommete muutumises(laibamatus, pea suunatud lääne poole, kabelid, ristikesed.) Fulco- pühitseti eestimaa piiskopiks.Hiltinus-oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi. Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!
keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi. Jumalaga seotud kõnekäänd: Mustad nagu näki hambad. TÕNN Jumala liik: Tõnn oli koduhaldjas ja viljakuse edendaja. Jumala ülesanded: Tõnni ülesandeks oli tagada majas rahu ja kaitsta kodu kurjade vaimude eest. Tõnni ülesandeks oli taluloomadele kinkida viljakust, et loomad annaksid rohkelt järglasi. Jumala sünnilugu: Arvatakse, et Tõnn on saanud oma nime katoliku pühaku Antoniuse järgi, kes oli usutavasti Tõnni nn. esiisa.
Tundsid hästi ravimtaimi ja loodust. hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms. animism Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad nende kombed siin
Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks. Rjurik üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. Jaroslav Tark Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks.
targad ehk nõiad...inimesed kes omasid erilist väge/ tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli
Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu. Sellepärast pandi surnutele kaasa palju panuseid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole. 12
põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.[viide?] Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse; Lääne-Eestist on teada hilisemal ajal kristliku pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva
üleloomulikku jõudu, elujõudu, rammu, võimu. (Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana) Hing Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana) Tark ehk nõid inimene, kes oskas sõnadega ravida ja nõiduda. Mõnel üksikul vaimul-haldjal oli ka nimi: 1) Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandimaal ja Pärnumaal. 2) Pekko(Peko) setude viljakuse-, karjaõnne- ja koduhaldas, kelle kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule, karja väljalaskmisel karjamaale. (Väljas pidi Pekko olema peidetud.) Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10
kirja pandud eestlaste poolt. 4. Naaberahvaste parallellide uurimisel. Muinasusund ei ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga tähtis, oli sõnades, objektides, inimestes jne... Teine tähtis mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast, kui ta sureb või magab. Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime. Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad, kus olid annid Tõnnile. Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin.
Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid
konstruktsioon erinevate andmete kohta. Ajaloolased seostavad muinasusundit suuresti sõnaga 'vägi', mis oli tol ajal väga tähtis. Seda tõestab selle eksisteerimine sõnades, objektdes, inimestes. Teine seostuv mõiste on 'hing', mis oli kõigis elusolendites. Inimese puhul lahkub hing kehast, kui inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid. Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust
Loomades leidus vägi küünistes, kihvades, hammastes, veres, südames. Sõnades leiduvat väge ei tajunud igaüks. Hing alge, mida on vaja keha elus hoidmiseks. On arvatud, et hing kannab inimese või olendi isikupära. Hingeloomad, kuhu hing võib üle kanduda ja keda ei tohi tappa on näiteks ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust
- Usk hauatagusesse ellu matmiskombestik (mälestussöömingud haual, hauapanused jms) - Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun, vaikne aeg) Suhtumine loodusesse - Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused)
võtab hinge kaasa, vaimud ei salli läikivaid asju ehtida ei sobi, kui surnud majas kellad seisma kui surnu majas (eriti pommiga kellad) igapäevaseid töid ei tehta (välditakse lärmitegevaid töid) 17.11.2011 Kaali meteoriit 5 m.... Kaali kraater 450 m Surnu seadmine: põrandale-kõva pind headel inimestel kerge surm halbadel inimestel piinarikas surm elukutsest lähtuvalt lõhuti elatusallikas surnu kohal et anda see surnule kaasa. 24 NOVEMBER Majahaldjas( koduhaldjas ; kodujumal) - > Maa, koht.- > Maaema (viljakus) Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, kääbused/kääbas (1 sugu) härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused
1315 - vihma hakkas sadama. Sadas 3 aastat. 11% koormisi, 10 mõisale, 1 kirikule. 1315-19. saj keskpaik - väike jääaeg. Vormid on inertsed, tähendused muutuvad. [Kolm Jakobsoni kõne ,,Eestlaste taevaga seotud uskumused" Kuperjanov] 24.11.2011 Majahaldjas - maa, koht, pinnas Koduhaldjas Kodujumal - Tõnn, Peko Maa-ema - nüpeldada, haavata (mõeldamatu) - rohtu kitkuda - kuum vesi, supivaht - suur reede - 25. märts/paastu-maarjapäev - Maa-ema veri o kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused o härjapõlvlased 2 sugu habemega heitlik tugev sepatöö
Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita".
· Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel · Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid. · Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita ,,Taara avita" Saarlaste jumal, kes sündis virumaal ja lendas sinna. o Uku OHVRIPAIGAD
Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis on püha mets või salu. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Animism on kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal, setudel oli viljasalves Peko, kes toodi välja viad põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjal oli suur tähtsus, nii et teda vaadati kui jumalat. Tarapita on ainuke konkreetne muinasajast teadaolev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Hilisemal ajal teati Eesti veel teistki jumalat Ukut. Maagia põhines
Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal. Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal. Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis- püha mets või salu.
Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal. Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal. Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis- püha mets või salu.
Soomlased kasutasid koha leidmiseks, nagu eestlasedki, arbumist, mille läbiviimiseks “/.../ toetati laiakale lauale arbapulk. Kui selle terav ots osutas põhja, ei sallinud maanhaltia paika, kui läände või lõunasse, see meeldis talle. Siis tehi maha kolm auku, kuhu kaabiti hõbetat. Kolm päeva pidid talupaigal olema inimesed /.../ siis asus sinna /.../ hää, õige haldjas.” (Masing 1998:125) Eestlastele võõraks jääb Briti saartel populaarne ja muinasjuttudeks ainest andnud koduhaldjas, kes lõpetab inimestel pooleli jäänud töid, osalevab viljakoristamisel, rehepeksul, aitab koduloomi karjatada ja talitada. Lisaks karistab koduhaldjas laisku teenijaid, kes oma tööd ei tee. Vastutasuks tuleb talle sööki jätta. Ärakasutamise korral maksab ta kurjalt kätte (Levy 2001:175). Küsimustiku vastustest läbi jooksnud variant, kus taheti, et haldjad tänapäeval rahahädas aitaks, ei olegi nii võimatu. Nimelt tunneb vanarahvas ka rahaaugu haldjaid (Iiri rahval on selle
Targad kontrollisid väge. Vägi oli muinasusundi põhielemendikd- elusolendites teatud objektides, paikades ja taevas, aga ka sõnades. Kõige enam väge oli südames küüntes, veres ja juustes. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast: nagu mina talle, nii tema minule. Kõikjal esines veel vaime ja haldjaid, kes olid kindlate paikade hoidjad ja kaitsjad. Koduhaldjatega tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest veidike ka talle. Peko oli koduhaldjas, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud päevadel. Taara- saarlaste jumal aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Uku oli Eestis tuntud jumal. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust püüti saavutada ohvrite toomisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad: hiied või üksikud puud, allikad, kivid. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Isikud
Animism: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel, puudel jne...)Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. (metsaisad, metsaemad, põlluvaimud, veevaimud, jne..) Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses (koduhaldjas Tõnn, viljasalves oli Peko). Kõrgjumalaid oli vähe. Konkreetse jumalana on nimetatud vaid Tarapitat. Hiljem ka Uku. Hing: See oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, ringi liikuda ning asuda vahel ka teiste olendite kehasse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Hiis: ohvripaik. Maagia, nõidumine: Neil oli tähtis osa ohverdamise juures. Tähtsal kohal oli ka
Eesti targad olid kuulsad. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne. Ennustamine, nõidumine ja maagia ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb. PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208-1212)
nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt.
Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega. * Tähtsad mõisted muisasusundites: -) Vägi eriline jõud või energia, mida leidub nii looduses, elusolendites kui ka sõnades. -) Hing mitte materjaalne alge, mis oli vajalik keha elus olemiseks, mis kandis isikupära. -) Tark inimene, kellel oli eriline vägi ning kes tundis ka sõnade väge ja oskas ravitseda. * Eesti usundite jumalad: -) Tõnn koduhaldjas, kes oli teatud Pärnumaal ja kellele valmistati ka tõnnivakk, mida hoiti aidas ja kuhu pandi andameid. -) Peko tuntud Setumaal ja ta oli viljakuse jumalus, kes elas vilja salves. * Ristiusk ei olnud Eesti aladel tundmatu ning Eestis tegutsevad piiskopid olid 11. sajandil Hiltinus ja 12. sajandil Fulco. Muistne vabadusvõitlus * Kõige olulisem muistse vabadusvõitluse allikas on Hendriku Liivimaa kroonika.
Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama. Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing.) *Uku- muinasaja jumal Eestis. *Tõnn- Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.(Setudel seisis viljasalves Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel) *Hing- inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool valitses seisukoht, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu näiteks mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et
tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal (skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko viljakusjumal; Tõnn Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi Eeldused ristiusu levikuks: enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070
Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda. Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad
annaabi.ee 
