EESTI HIIED JA PÜHAPAIGAD (0)

EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD
Kristina  Markii
MIS ON PÜHAPAIK
Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid  kive,  allikaid , puid,  saari  ja 
muid  looduslikke  kohti. Me  nimetame  neid looduslikeks pühapaikadeks. 
Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid 
ettevaatlikult. 
Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise 
loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning  austust . Püha tähistab midagi 
erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha 
paiga ja  ajaga  on sageli seotud jumalad,  haldjad  ja esivanemad.
PÜHAD JÄRVED
Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved 
rännanud. Ja mõnigi  sellistest  järvedest on püha. Eestis on teada 
kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv  lendas  oma 
praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres 
asunud   kalarikas  Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes 
nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal 
Varudis, kus madalmaal asus Pühajärve  lepiku  nimeline pühaks peetud 
küngas. 
Teiste pühajärvede  ametlikud  nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu 
Tartumaal , Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv  Viljandimaal , 
Pühamäe Laijärv ja Väikejärv  Harjumaal .
PÜHAJÄRV
Click to edit Master text styles
Lendavatest Pühajärvedest 
Second level
kauneim asub  Otepää lähedal. 
Third level  Fourth  level
Vanarahvas kõneleb, et Pühajärv 
Fifth level
lennanud oma kohale kaugelt. 
Kohisev ja välgunooli pilduv järve­
pilv seisnud kolm päeva madalal 
maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv 
kohiseb nagu meie püha  tammik , 
sadanud see maha ja saanud 
järveks. Püha tammik jäi järve 
põhjakaldale ning järve asemel 
olnud mägedest said saared. 
Teist  laadi  lood jutustavad aga 
hiidnaisest või Lindast, kelle vi s 
poega  sõjas hukka saanud. Vi s 
saart on tema kuhjatud 
kalmukünkad ning Pühajärv 
tekkinud leinava ema pisaratest. 
Ilmselt on usutud, et vee all elab 
järverahvas. Kord tulnud järvest 
hea pi maanniga lehm ja jäänud 
karja hulka. Seitsme aasta pärast 
kostnud järve poolt hüüd ja lehm 
läinud järve tagasi.
PÜHAD ALLIKAD
Enamik Eesti pühaks peetud allikaid on terviseallikad,  nendest  arvati, et nad 
kõiksugu silma­ ja nahahaigusi ravivad või noorendavat toimet omavad. 
Teistest allikatest arvati, et nende võimuses on ilma muuta, neid kutsuti 
ilmaallikateks. Paljude allikate kohta uskus vanarahvas, et nende sisse on 
peidetud  varandus . 
SAULA SINIALLIKAD
Asuvad Pirita jõekaldal, umbes  paarisaja  
Click to edit Master text styles
meetri kaugusel Tallinna­Tartu maanteest. 
Second level
Allikaid on kolm ja igal neist erinev värvitoon –
Third level
sinine, valge ja mustjas. Pärimuse järgi tuldi 
Fourth level
siia ravima ja elujõudu koguma. Vett viidi 
Fifth level
sageli ka koju kaasa.  Usuti , et Siniallika vesi 
tervendab kõik naha – ja silmahaigused ning 
omab ka noorendavat võimet ning sestap ei 
ole arukas allikasse suplema minna. Üks 
naine ammustel  aegadel  teinud nii ja 
muutunud  sealsamas  titeks. Nii räägitakse. 
Kõige paremini pidi allikaveest abi saama siis, 
kui sinna  visata  hõberubla, kuid  piisanud  ka 
vask­ ja hõberahast, vanadest rahadest, 
viljateradest ja  riietest .  Siniallikas võib 
ennustada ka tulevase nime. Selleks tuleb 
kummarduda allika kohale ja  nimesid  
nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika 
põhjast suur pahvakas setet, see ongi see 
õige.
LAIUSE  SINIALLIKAS
Laiuse Sinial ika kohta uskus 
vanarahvas, et ta võib saata ni  vihma 
kui põuda, anda rohket lõikust või 
karistada  ikaldusega.  Kui põud 
ähvardas  saagi kõrvetada, pidid kolm 
Click to edit Master text styles
ühenimelist lesknaist jutluse ajal minema 
Second level
al ikat  puhastama  ja laiali kiskuma, 
Third level
kaasas pidi neil olema lauluraamat,  reha  
Fourth level
ja konks. Kui taevast tuli li ga palju 
Fifth level
vihma, aeti al ikas jäl e kinni ja 
vihmasadu jäänud ka kohe järele. Al ika 
kohal ei sadavat i al vihma, sest  pilved  
lähevad seal lõhki. Laiuse Sinial ikal 
olevat ka tervendav mõju, sel e vesi aitas 
ravida ni  silmi  ja mitmeid teisi tõbesid, 
samuti kõlbas ka iluraviks, näiteks 
tedretähtede vastu. 
OHVRIKIVID
Mõnedel ohvrikividel on rahvauskumuste kohaselt olnud imettegevad 
omadused ja  neilt  kividelt on abi otsitud mitmesuguste haiguste korral. 
Tasuks  tervendava mõju eest toodi  kivile  ohver. Et ühest või teisest 
ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola, või söega ja jäeti 
see kivile. Kuid see, kes võttis ohvrikivilt sinna jäetud ande kaasa või 
puudutas neid, sai ise selle haiguse külge, millest keegi oli eelnevalt 
soovinud maagilise rituaali abil vabaneda. 
Click to edit Master text styles
Second level
MIIKSE JAANIKIVI
Third level Fourth level Fifth level
Mi kse Jaanikivi asub Meremäe val as 
Võru  maakonnas . Usk Jaanikivi 
imettegevasse jõusse on kestnud 
tänaseni. Kivi juurde tulevad haiged 
inimesed või tuuakse tõbised kohale, kes 
suruvad haiget  kohta vastu kivi jahedat 
külge. Usutakse, et tervisele kasulik on 
ka lihtsalt ni sama kivi peal istuda või 
oma valutavaid jalgu sealsamas voolava 
oja vees leotada. Ohvrianniks 
asetatakse kivile põhiliselt metal raha, 
aga ka söögikraami. Kivile asetatakse ka 
põlevaid küünlaid. Kivi juures käivad 
inimesed ükshaaval. Kirjutamata 
seaduse kohaselt ei lähene sel ele keegi 
teine, kui üks seal  omaette  toimetab. 
PÜHAD  HIIED  JA HIIEPUUD
Hiieks nimetatakse maa­ala, mida vanarahvas pühaks pidas. Tavaliselt 
kasutas hiit pühapaigana terve küla või isegi  kihelkond .  Hiis  või osa sellest 
on ümbritsetud aiaga, et kariloomad ligi ei pääseks ja et võõraski teaks, et 
tegemist on püha ja erilist käitumist nõudva kohaga. Hiies asub peale 
pühade puude tihti ka mõni allikas, ohvrikivi, iidsed kalmud, aga ka  kiige ­, 
tantsu­ ja nõupidamiskoht.
Üksikute hiiepuude puhul on tavaliselt tegu kunagise vana  hiie  viimase 
puuga . Hiiepuid on peetud eriliselt  elusaks. Pärimuse järgi võivad nad ühest 
paigast teise rännata ja  vigastatud  puust hakkab verd  jooksma . Hiiepuud 
võivad ka kõnelda ja anda nõu.
Click to edit Master text styles
Second levelThird level Fourth level Fifth level
PALUKÜLA HIIEMÄGI
Paluküla hi emägi asub Lõuna­ 
Harjumaal Paluküla küla südames. 
Paluküla hi emägi on olnud 
ümberkaudsetele elanikele läbi mitme 
inimpõlve eriline ja püha.  Juba 
ammustel aegadel on käidud hi emäel 
ohverdamas. Ande viidi hi emäel 
asuvasse Tõnniauku. Tõnn on eesti 
rahvausundis koduhaldjas ja oli tavaks 
viia tal e ohvrianniks uudsevilja, samuti 
tapetud  loomade liha, värskelt 
küpsetatud leiba ja kõigest muust, mis 
majapidamises  keedeti, küpsetati, 
kasvatati. 
PALIVERE  HIIEPUU
Click to edit Master text styles
Vana  muistendi  järgi ol a Palivere 
Second level
hi epuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna 
Third level
pidama  jäänud. Nüüdseks on järele 
Fourth level Fifth level
jäänud üks puu, mil e kunagisest 
võimsast võrast on järele jäänud üksikud 
jändrikud  oksad .   Kui keegi maarahva 
hulgast jäi tõbiseks, seoti püha puu 
okste külge  paelu , et tervis rutusti jäl e 
tagasi tuleks, haigeid kohti hõõruti ka 
ri detükkidega ja seoti need pühaks 
peetud puu pahkliku tüve klge. Usuti, et 
ni moodi toimides võtab puu inimeste 
hädad ja haigused enda kanda ning 
inimene saab terveks. Palivere hi epuu 
on üle 400 aastat vana ja kõige vanem 
Eestis kasvav künnapuu. 
PÜHAPAIGAS KÄITUMISE REEGLID
Mis kivile on kord juba ohverdatud, seda möödakäija enda omaks pidada 
mitte mingil juhul ei tohi­ ohvrikivilt näppajat ja tema lähedasi tabavad siis 
kõikvõimalikud õnnetused, hädad ja haigused.
Hiiepuud, olgu ta noor või vana, elus või kuivanud, ei või mingil moel 
vigastada. Isegi pärast murdumist tuleb ta rahule jätta. Teda ei saeta, talt ei 
murta oksi ning teda ei viida minema. Ka vana hiiepuu ümber kasvavaid 
noori puid ei puututa.
Hiies ei tohi häirida paiga rahu. Hiide minnakse jalgsi, kui püha paik on 
piiratud aiaga, sisenetakse ja väljutakse väravast. Koduloomi ei ole 
pühapaika lubatud. Samuti ei tohi hiies murda seal kasvavate puude ja 
põõsaste oksi.
Kasutatud kirjandus
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1482_1478.html
http://www.maavald.ee/prindi.html?id=312
Marju Kõivupuu, 101 Eesti pühapaika,  Varrak , 2011
Ahto  Kaasik,  Heiki  Valk, Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse, Maalehe 
Raamat,2009
Fotod:
www.looduskalender.ee
www.maavald.ee
www.entsyklopeedia.ee

Document Outline

• Slide 1
• MIS ON PÜHAPAIK
• PÜHAD JÄRVED
• PÜHAJÄRV
• PÜHAD ALLIKAD
• SAULA SINIALLIKAD
• LAIUSE SINIALLIKAS
• OHVRIKIVID
• MIIKSE JAANIKIVI
• PÜHAD HIIED JA HIIEPUUD
• PALUKÜLA HIIEMÄGI
• PALIVERE HIIEPUU
• PÜHAPAIGAS KÄITUMISE REEGLID
• Kasutatud kirjandus