Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti mütoloogia jumalad. (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

KASUTATUD KIRJANDUS
1. M. J. Eisen „Eesti mütoloogia“, Tallinn 1995.
2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.ht m
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund
4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf
5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk
7. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230
8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843
9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html
10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkir i
PEKO
Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko
Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra - ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid.
Jumala ülesanded: Usutavasti oli Pekol võime ilma muuta, et varjata oma a a a a a austajate vilja rahe , põua ja ränga saju eest.
Peko pidi hoidma vilja, kaitsema karja, varjama maja ja kogu
talupoja elamist.
Jumala sünnilugu: Kuulduste järgi leiti Peko maa seest.
Jumala austamine ja kujutamine: Pekot kehastati puust või vahast tehtud umbes
poole meetri pikkuse kujuna, kellel on pea,
silmad ja suu. Peko kuju hoiti viljasalves.
Peko auks peeti aastas mitu korda pidu:
kevadel, jaanipäeval ja sügisel. Kõige tähtsam
pidu peeti ööl vastu 1.oktoobrit, kus otsustati
kelle valdustesse läheb Peko uueks aastaks.
Peko ei asunud ühes talus - ta vahetas oma
kodu iga aasta ja tänu sellele tuli talupoegadel
tema eest võidelda. Just sellel ööl sebisid
talupojad ringi ja üritavad endalt verd välja
saada, sest see kellel esimesena veri välja
ilmub, saab Peko peremeheks ehk Peko
papiks.
Jumalaga seotud uskumused: Setukesed uskusid, et kus Peko on majas , seal talus
on ka kõige suurem õnn.
Usuti , et kui Peko külviajal põllule viia, siis saabub
põllule õnn ja põld annab rohket lõikust.
Jumalaga seotud tähtpäevad: Septembri kolmas pühapäev on pekopäiv ja see
päev on mõeldud Peko austamiseks.
NÄKK
Jumala nimi rootsi keeles: Näcken
Jumala rahvapärased nimed: näkineiu, näkineitsi, näks.
Jumala liik: Näkk oli kuri veehaldjas, keda inimesed kartsid.
Jumala ülesanded: Näki ülesanne oli meelitada inimesi vette ja neid uputada.
Näki ülesandeks oli mängida kivil kuldset kannelt, sõita
maanteel tõllaga ja lapsi sinna peale kutsuda, moonutada
oma ohvrite silmi ja kaotada nende mõistus.
Näki kohustuste hulka kuulub lootsikute uputamine ja
nende karile ajamine .
Näkk tekitab inimestele haigusi ja röövib nende varandust.
Mõnikord kingib näkk oma armastatavale elu ja päästab
tema uppumisest.
Jumala sünnilugu: Näki sünnist on levinud kolm erinevat legendi:
Ajal, mil Miikael lendava maoga sõdis, sadas 40 päeva taevast
kurje vaime ja vaimud kes vette maandusid muutusid näkkideks.
Kord pidanud vanataat orje- ühte tüdrukut ja poissi. Ühel päeval
eksisid orjad käsu vastu ja said nuhelda. Taat nuhtles poisi
tuuleks ja tüdruku näkiks.
Ühel päeval eksis tüdruk oma lapsega ära ja tapab meeleheitest
oma lapse ning uputab end seejärel. Peale uppumist sai temast
esimene näkk, kes kohe kannab inimeste peale viha.
Igast uppunust inimesest sünnib näkk.
Jumala välimus: Näkk ilmutas end inimestele naisterahvana, väikese lapsena või
mõne loomana. Näki juuksed on tavaliselt kollased ja vahel
rohelised või punased. Näkid on tihti valgeis riideis, ehteis või
alasti. Mõnikord võib näkk ennast muuta mõneks esemeks.
Jumalaga seotud uskumused: Inimesed uskusid, et näki nime nimetades on
võimalik tema käest pääseda, kui ta ei ole oma
küüsi veel uputatava külge löönud.
Kalamehed uskusid, et enne merele minekut tuleb
paadist midagi vette visata ehk näkile ohverdada,
sest siis ei pidavat nendega merel midagi juhtuma.
Jumalaga seotud tähtpäevad: 24. juuni öö ehk jaaniöö oli kõige olulisem öö, sest
just siis ilmutasid näkid end kõige sagedamini.
Jumalaga seotud paik Eestis: Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas asub
Näkikivi, mis on looduskaitse all.
Jumalaga seotud paiga legend: Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala
jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges
riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale.
Mees hakanud karjuma , näkk tulnud aga lähemale
ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui
keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli.
Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja
samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud
näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest
on ka see kivi nime saanud Näkikivi.
Jumalaga seotud kõnekäänd: Mustad nagu näki hambad.
TÕNN
Jumala liik: Tõnn oli koduhaldjas ja viljakuse edendaja.
Jumala ülesanded: Tõnni ülesandeks oli tagada majas rahu ja kaitsta kodu kurjade
vaimude eest.
Tõnni ülesandeks oli taluloomadele kinkida viljakust, et
loomad annaksid rohkelt järglasi.
Jumala sünnilugu: Arvatakse, et Tõnn on saanud oma nime katoliku pühaku
Antoniuse järgi, kes oli usutavasti Tõnni nn. esiisa.
Jumala austamine ja kujutamine: Tõnni kehastati kaltsunukuna, puupulgana,
vahaküünlana või inimesekujulise nukuna,
mis oli tehtud erinevatest materjalist.
Tõnni austati materiaalsel kujul ehk tema
jaoks oli igal talul eraldi Tõnni- vakk , kuhu
pandi annetusi. Tõnn pidi kõigest osa saama
ja nii asetati vakka riideid , raha, toitu ja verd.
Samuti oli igal perel oma Tõnn, kes saadi
päranduseks või valmistati ise ja keda peeti
salajases kohas.
Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et Tõnni- vakk ei hävine kunagi ja nii
pidid kõik järgnevad põlved sinna ohvriande
viima.
Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus , et kui
Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta
elama.
Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse
viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb
hingedeaeg .
Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse,
siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil
olnud. /Piirsalu/
Tõnni vakka pidi ike kõigist asjadest sisse panema,
muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära.
/ Karuse /
METSIK
Jumala liik: Metsik oli kõige kuulsam viljakusejumal, kes oli ka karjakasvu
edendaja.
Jumala ülesanded: Metsiku ülesanne oli kaitsata karja ja olla karja järelvaataja.
Metsiku ülesandeks oli anda põllule oma õnnistus, et põld
annaks lõikusajal peremehele suure saagi.
Jumala sünnilugu: Metsiku sünnilugu on siiani teadmata, kuid Metsik
valmistati kollektiivides endile ise.
Jumala austamine ja kujutamine: Metsikut valmistati igal aasta- kord naise-
kord mehekujuline ja tema valmistamisega
kaasnesid pidustused. Pidustuste käigus viidi
Metsik külast välja metsa ja asetati puu otsa
oma kohustusi täitma.
Metsiku auks ohverdati peaaegu iga päev.
Metsikut kujutati umbes 78 cm pikkuse
õlgedest nukuna, kellel oli peas müts, õlal
puulaastust mõõk ja seljas riided. Metsikut
kujutati nii mehe, kui ka naisena .
Jumalaga seotud uskumused: Usutakse, et Metsisel on suur võim kariloomade
üle ja tänu sellele suudab ta hunte karjast eemal
hoida.
Jumalaga seotud tähtpäevad: 21. märtsil on usside ärkamise päev, mida
Läänemaal peeti viljakusejumala Metsiku austamise
päevaks.
Jumalaga seotud rituaal: Hanilas kogunesid tõnisepäeval pimeda tulekul kõik
külanaised kokku, vanu riideid ja muid asju kaasa tuues .
Need panid nad kera moodi kokku ehk kadaks kokku.
Naised võtsid pikad pulgad kätte ja hakkasid kada küla
karjamaale veeretama, ise kooris üteldes: “Kada, mine
karjamaale!” Kada pidi karja suvel kõige kurja ja
õnnetuste eest hoidma. Karjakaitsja sai riided ja muu tühja-
tähja, tänutäheks pidi ta kada valmistajate loomi hoidma.
TULUTOOJA
Jumala rahvapärane nimi: Tuluvedaja
Jumala liik: Tulutooja oli saarlaste viljakusejumal.
Jumala ülesanded: Tulutooja ülesandeks oli suurendada oma peremehe põllusaaki,
seda teiste põllumeeste põldudelt kokku vedades.
Tulutooja pidi kaitsema oma peremehe põldu teiste tulutoojate
eest.
Jumala sünnilugu: Tulutooja sünnilugu on siiani teadmata, aga teatakse , et
iga põllumees valmistas endale naabri viljapeadest tulutooja.
Jumala kujutamine: Tulutooja valmistas põllumees oma käteka võõralt põllult
võetud viljapeadest. Viljadest valmistati mingi looma kuju,
kellel oli ainult kolm jalga.
Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et enne tulutooja aiateiba otsa panemist
tuli lausuda „Taevast tulgu, putku mingu“, sest
alles siis ärkab tulutooja ellu ja asub oma
töökohustusi täitma.
Levinud oli uskumus, et tulutoojat tuleb valmistada
võõra põllu pealt võetud viljapeadest, sest muidu
ei saavat tulutooja oma isandale kusagilt vilja tuua.
Jumala mõju kaotamine: Nupukad saarlased, kes ei tahtnud, et tulutooja nende
saagi teisele peremehele viib, hakkasid tulutoojaid
hävitama. Kui nad mõne leidsid , siis nad hävitasid selle
kohe ja nii lõppes ka tulutooja tegevus.
Jumalaga seotud ütlus: Taevast tulgu, putku mingu.
Vasakule Paremale
Eesti mütoloogia jumalad #1 Eesti mütoloogia jumalad #2 Eesti mütoloogia jumalad #3 Eesti mütoloogia jumalad #4 Eesti mütoloogia jumalad #5 Eesti mütoloogia jumalad #6 Eesti mütoloogia jumalad #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosaneiu Õppematerjali autor
Tegemist on Eesti mütoloogia jumalata sirvilauaga (referaat). Käesolev töö sisaldab 5 Eesti mütoloogia jumalat, koos nende kirjelduste, ülesannete, sünnilugude ja nendega seotud uskumustega. Mina tegin selle töö 10. klassis ja sain selle eest 5+. Sobib gümnasistidele ja 8-9 klassi õpilastele.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused eesti rahvausus TAPMINE – tapmisega kaasnes suur rõõm, aga lõbu pärast ei tapetud. Ainult tapmine, mis on kõhklusteta ja kahtlusteta saab olla väge sisaldav = rituaalne tapmine – erilisel ajal, erilises paigas, erilisel viisil. Usuti, et vahemaa ohvri ja tapja vahel peab olema väike, nii kindlustatakse väe ülekandumine. SÖÖMINE – liha söömine; tootemlooma söömine, mida ei tohi teha liiga tihti/harva ega liiga palju

Usuõpetus
Müüt ja mütoloogia eksam
44
rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu,

Kirjandus
Omakultuur-konspekt- eksamiteemad
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

Uurali keelepuu Sameedi ­ siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri ­ 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane ­ Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles ­ hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs

Raamatukogundus ja infokeskkonnad
Omakultuur konspekt eksamiteemad
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs

Kultuur
TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
104
docx

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass

Ühiskond
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi ­ esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev ­ 9.märts ­ õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale Linnupete ­ linnupette võtmine ­ kevadine esimene hommikueine Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba

Usundiõpetus
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 ­ 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a

Kreeka kultuur
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid

Õiguse filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun