BAROKIAJASTU MUUSIKA (0)

zizzle
BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool )
Barokk -kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus.
Barokkmuusikast sai publiku  emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus  muusika  sisemine areng. Barokiajastu muusika oli  senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus , tekkis solistide kultus ( kastraadid ooperis).
Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid – Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari )
Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai  barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo  – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Puhkes orkestrimuusika  buum . Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites.
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus.
Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal - kui ka instrumentaalmuusikas , nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas,mis muutus rõhutatult helistikukeskseks.
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia,sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas.
Arenesid välja uued žanrid:

• Ooper - eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
  

Esimesed ooperid olid Jacopo Peri  „ Daphne “(1597) ja „Òrpheus ja Eurydike“(1600).
Jacopo Peri „Daphne“ - http://www.youtube.com/watch?v=8NlpFvDYXzY
Jacopo Peri „L’Euridice“ - http://www.youtube.com/watch?v=7325otGTP_8

• Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga  Claudio Monteverdit.
  

Claudio Monteverdi – Orpheus http://www.youtube.com/watch?v=XZ2RvVMhGTg
Orpheus on ooperižanri tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansamli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit.Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegeleasi ja olukordi . Ooperis on soolo -osasid,koore,ansambleid,tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.

• Veneetsia ooper – oli dramaatiline ja vaatemänguline.Ooperis palju tegelasi,lavaefektid,süžee pärit mütoloogiast.
  
• Napoli ooper – keskendus muusikale ja laulule,mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp . ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 )
  

Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632- 1687 )

• http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP-0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6
  

• Oratoorium - erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskseks tegelaseks on  jutustaja , kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid.
  
• Passioon - oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused.
  

KIRIKUKONTSERT
Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid , koor ja orkester . Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. 
SONAAT
Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa).
Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli .

• Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk –
  
• Arcangelo Corelli – Complete Opus - http://www.youtube.com/watch?v=2yqb4O3ICII –
  

INSTRUMENTAALKONTSERT
Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi . – Minu üks suur lemmik!

• Antonio Vivaldi – Storm http://www.youtube.com/watch?v=N00XKtROddc -

• http://www.youtube.com/watch?v=g65oWFMSoK0 –

• Antonio Vivaldi – Talv http://www.youtube.com/watch?v=TZCfydWF48c&list=AL94UKMTqg-9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL

• Antonio Vivaldi- La Follia http://www.youtube.com/watch?v=7v8zxoEoA_Q&list=AL94UKMTqg-9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL -

FUUGA
Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes , milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri - ja oreli-, aga ka koorimuusikas.
Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi  loomingus.
Johann Sebastian Bach
Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju.
Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida.
Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides.

• J.S.Bach- http://www.youtube.com/watch?v=QwrdHNkyoBs
  
• J.S.Bach - http://www.youtube.com/watch?v=rrVDATvUitA
  
• J.S.Bach- http://www.youtube.com/watch?v=L8A31YWR23U
  
• J.S.Bach - http://www.sinanvural.net/music/Sinan%20Vural-Bach%20-%20Mattheus%20Passion%20-Komm,%20suesses%20Kreuz.mp3
  

Georg Friedrich Händel
Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked,hingestatud,emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus,mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks,kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-,instrumentaal-kui kooriteosed .

• G.Fr.Händel - http://www.youtube.com/watch?v=JSAd3NpDi6Q
  

• G. Fr. Händel- http://www.youtube.com/watch?v=EXjY6w1KQMo
  
• G.Fr.Händel- http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=79M0P74d6ZA&NR=1
  

Paar huvitavat ja naljakat fakti ka siia juurde:

• Händel sai kuulsaks juba oma eluajal,kuigi ta muusikutee ei kujunenud ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti . Samuti kujunes tema „ilutulestkumuusika“ esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud.
  

• Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõtuu nõudis ta, et kõik pillid pidid olema häälestatud enne tema jõudmist teatrisse. Ükskord oli aga keegi enne etendust muutnud kõikide pillide häälestust ( pillid ei olnud õigesti häälestatud ) nii,et kui Händel dirigeerima hakkas,tuli orkestrilit nn.jube krigin ,mida suudavad tekitada vaid 50 häälestamata pilli. Händel vihastas nii,et haaras kinni lähimast kontrabassist ning lasi sellel maha kukkuda .Seejärel haaras ta timpani ning viskas selle esimese viiuli suunas.Tegevuse käigus paiskus Händeli parukas peast ja kui ta lavalt minema tormas,hakkas publik ohjeldamatult naerma .