Elementaarosakesed (0)

1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli . *Tugev ( prooton ja neutron ) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk ( elementaarosakesed ) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant . Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . 3.Mis on värvilaeng,kus ta esineb? Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis on sarnane (natuke!) elektrilaenguga. Kolme liiki - punane, sinine ja roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Elementaarosakese koosseisus peab olema korraga kõik kolm värvilaengut. Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge värvuse, öeldakse, et kõik elementaarosakesed on valged. 4.Nimeta antiosakesed / elektron ,prooton,neutron/ See on osakene, mille kõik laengud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Näiteks elektroni antiosakene on positron , selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult pluss märgiga. Antiprooton, antineutron.5.Mida kujutavad endast vaheosakesed ,kus nad esinevad? Vaheosakesed on fundamentaalse jõu vahendajad. W+- ja Z0 osakesed ( vahebosonid) on nõrga vastastikmõju kvandid. Vaheosakesed vahendavad vastastikmõju fermionide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. 6.Mis on kvark ,kvargi omadused. Kvargid üliväikesed liikuvad osakesed, mida senini vabalt pole leitud, küll aga teiste osakeste sees. Nendest koosnevad ka nukleonid. Kvargi omadusi S (veidrus), C (sarm), B (põhisus) ja T (tipusus) nimetatakse ka kvargi lõhnaks. Kvargid u ja d ei kanna lõhna, nende oleku määrab ära ainult nende isospinn (Iz). 7.Millised osakesed on esmases kosmilises kiirguses? Esmases kosmilises kiirguses on kõige rohkem prootoneid (86%), teiseks heeliumi tuumi (13%) ja ülejäänud (1%) on põhiliselt raskete elementide tuumad. 8.Milleks on vaja osakesi kiirendada? Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid ja vahest ka nende antiosi. Kiirendused on vajalikud osakeste katsetamiseks.9.Miks pole olemas stabiilset mesonit? Sest mesoneis on kvarke ja antikvarke võrdne arv. 10.Mille poolest erineb tugev vastastikmõju kvarkide vahel jõust tuumaosakeste vahel? Kvarkide vahel on jõud tugevam ja ei kahane kaugusega. Tuumaosakestel tervikuna pole värvilaengut, sp gluuonid neid nende läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda. Vaheosakesed tekivad ja kaovad aineosakestel, tekitades jõude. 13.Iseloomusta ja võrdle prootonit,neutronit ja elektroni. Prooton – elementaarosake , koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, üks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass. Neutron – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, 0 laenguga, üks osa aatomituumast, määrab ära keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass. Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.15.Mis on klassikalise mehaanika ja relatiivsusteooria erinevused? Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. Mehaanikas on kõik inertsspsteemis samaväärsed, sest füüsikaseadused on neis kõigis ühesugused. 16.Ruumi ja aja omadused Aeg on ühemõõtmeline , kirjeldatav 1 arvuga. Ruum seevastu on kolmemõõtmeline, kirjeldatava 3 arvuga. Aegruum on neljamõõtmeline, 1 aja- ja kolme ruumikoordinaati.17.Massi ja kiiruse seos.Mida see valem näitab? Impulss – ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis ning iseloomustab keha liikumist. p=mv 18.Energia jäävuse seadus on jäävusseadus füüsikas, mis väidab, et energia on jääv. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.19.Üldrelatiivsusteooria põhitõed . /3/ *pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis * aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge, vaid kõver joon.* Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. 20.Mis toimub keha pikkusega ja massiga kui ta liigub kiiremini kui valguse kiirus? Mass tõuseb