Kultuurilood I essee (0)

Elulugu ehk biograafia kirjeldab ühe inimese elu sügavuti. See hõlmab endas rohkemat kui informatsiooni sünnikuupäeva, elukoha või välimuse kohta. Elulugu räägib ühe inimese tervest elust ja maalib lugejale väga tõetruu pildi kirjeldatavast isikust. Selle kaudu saavad selgeks inimese iseloom, harjumused, huvid ja maailmavaade. Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest . Biograafiad võivad olla erinevates žanrites, tegemist võib olla päeviku sissekannete, kirjavahetuse või memuaaridega. Ühe inimese eluloo võib olla kirja pannud ka teine inimene, kelle roll ühe inimese elu kujutamisel on suur.
Elulugusid kirjutatakse silmapaistvamate inimeste kohta. Talletatakse nende inimeste mälestused ja kogemused, kes on millegi poolest tuntud või märkimisväärset elu elanud. Märkimisväärsed on just need saavutused, mida lihtinimene korda ei saada ning seetõttu puuduvad elulood inimeste kohta, kelle elus pole piisavalt olulist juhtunud. Seetõttu ei saa ühe inimese elu pidada võrdseks kõigi teiste omadega ning seda tuleb ajalugu ja erinevaid elulugusid uurides silmas pidada. Elulugusid pannakse kirja põhiliselt seetõttu, et selle kaudu on inimesel midagi öelda või õpetada, samuti ei lase see mälestustel kustuda, vaid lubab paljudel inimestel sellest osa saada ja selle kaudu need mälestused säilivad. Ühtlasi on ühe inimese eluloo jäädvustus kui austusavaldus. George Duby tekstis „ Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel“ selgub , et Maréchali austuseks loodi tema elust lugulaul. Lähtudes sellest lugulaulust, proovib Duby ühe rüütli abil lahti mõtestada kogu rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt . Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse. Eluloo lugeja saab ettekujutuse eluloos kirjeldatava inimese kohta ja erinevat informatsiooni selleaegsest elukorraldusest. Niisiis ei ole elulugu üksnes ühe elu lugu, vaid omamoodi ajalugu. Erinevate elulugude abil on võimalik kujutada selleaegset maailmapilti ning mõista, kuidas elati erinevatel sajanditel või aastakümnetel.