Barokk muusika ning uued žanrid (0)

Rakke Gümnaasium
Barokk muusika
Triin Alatsei
9.kl
2009.a.
Sissejuhatus
Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist , tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus , liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng.
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil.
Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika . Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
Puhkes orkestrimuusika buum . Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost , oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne.
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks).
Uue žanrid
SONAAT
Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile , väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa).
Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli .
KANTAAT
Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika žanrid, mille sisu oli ilmalik.
Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid , mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa.
INSTRUMENTAALKONTSERT
Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti (de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe .
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi .
FUUGA
Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes , milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga – põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia . Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri - ja oreli-, aga ka koorimuusikas.
Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
PASSION
(passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süžeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist , vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
ORATOORIUM
Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süžeega, sarnaneb ooperiga, kuid
Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed.
KIRIKUMUUSIKA
Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus „Maarja vesper “ (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. „Duo Seraphim“; seerav – ülemingel)
Heloloojad
Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia – 28.juuli 1741 Viin ) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Ta on kirjutanud üle 500 soolokontserdi, 73 sonaati, 46 ooperit (vähesed säilinud), kantaate, sümfooniaid, kammerimuusikat, mitmeid keelpillikvartete ja kristliku muusikat.
Mõned tema ooperitest: Griselda (1735) , Semiramide (1732) , Filippo , re di Macedonia (1721) ,Tito Manlio (1719) , Orlando finto pazzo (1714)
Johann Sebastian Bach ( 1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormii ja viis selle kõrgeimale tasemele . Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik . Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempreeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi .
Mõned tema teostest: Anna Magdalena noodivihik ", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"
Georg Friedrich Händel (23.vebruar 1685 Halle – 14.aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel oli Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju . Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Händel esindas uusaegse jarjäärikuntsniku mudelit.
Händel on loonud:
40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", " Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
30 oratooriumi millest kuulsamad on "Iisrael Egiptuses", " Juudas Makabeus", " Saul " ja "Jefta"
20 orelikontserti millest kuulsamad on „Veemuusika“ , „Tulevärgimuusika“.
Sammuti on ta loonud ka koorihümne, sonaate ja kantaate.
Barokkooper
Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks
Esimene ooper " Daphne " etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid.
Ooperižanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid :

vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes

muusikalised etendused ( liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid
Barokkooperit iseloomustab:

• Hiilgav õukondlik lavateos
  
• Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon
  
• Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
  
• Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega
  
• Numbriooper
  
• Rohkelt tantsunumbreid
  
• Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
  

Barokkooperi loojad
Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725)
Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687)
Jean Philippe Rameau (1683-1764)
Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695)
Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Alessandro Scarlatti Jean Philippe Rameau
Õukonnabalett
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo - ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.
Muusikastiilid
Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all.
Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili:
I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal
II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas.
III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas.
Kontserdi tüübid
Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli.
Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv)
Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik
Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja.
Barokkaja populaarsemad pillid
Klavessiin - iga haritud inimene valdas klavessiinimängu
Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel .
Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp)
oboe klarnet fagott
Kasutatud kirjandus
http://www.google.ee/webhp?hl=et#hl=et&q=barokk+pillid&lr=&fp=15c6218d989860f8
Barokk 17-18saj 1pool
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/index.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht