Kuid siiski nad teenisid Jumalat omal viisil ja neile oli vägagi tähtis lähedaste hingeõnnistus. (Põltsam 2000) Kuna tööd oli tehtud eesti keelega, usuõpetusega ja need faktid on kõik tõendatavad, et see toimus enne reformatsiooni siis on ka see, et katoliku preestrid olid suutelised eesti keeles ka kirjutama hakkama ja kindlasti nad ka tegid seda. Ning mainimist väärib, et katoliku kirikul on vaieldamatu panus eesti kirjakultuuri arengusse lihtsalt meil puuduvad kõige varasemad materjalid selle kohta. Kuid kinnitust leiab, et esimene eestikeelne trükis pärineb aastast 1525, kuid kas tegu oli katoliku või luterliku raamatuga jääb meile esialgu teadmatuks. (Põltsam 2000) Antud raamat annab hea ülevaate, kui suur panus on katoliku ajal meie eesti kirjakultuuri ning leian, et seda tuleks väärtustada. Kasutatud allikate loetelu Epner, L., Metste, K. & Olesk, S. 2005. Vanem eesti kirjandus. 15.02.2017 Põltsam, I
siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema talurahvakultuuri asemel, tuli Eesti Kirjameeste Seltsil suurt tähelepanu pöörata eesti keele edendamisele, et minna lõplikult üle uuele kirjaviisile. Seltsi eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine, mis parandas ning tõstis eestlaste üldist hariduse taset. Peale haritlaste esindajate olid ka seltsi liikmeteks ärksamad taluperemehed, kes soovisid eesti rahva teadmisi ning oskusi suurendada.
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Kirjandus II kontrolltöö õp. lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2
Inimesed hakkasid välja tulema erinevate ideedega, mis oleksid pidanud aitama kaasa Eesti elu arendamisele. Nende ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel
mošeed. O Mošee juurde kuuluvad ka kõrged tornid ehk minaretid. O Mošeesid kaunistati sammaste, kuplite, tekstidega koraanist, geomeetrilistekujunditega ja mošeed oli sageli marmorist. Mošee Islami teadus, meditsiin ja kirjandus O Araablastel olid head kaardid, head saavutused täheteaduses ja võtsid kasutusele kümnendsüsteemi. O Meditsiin oli kõrgelt arenenud, tehti keerulisi operatsioone leiutati tuimestus. O Islami vastuvõtmisega kaasnes suur kirjakultuuri areng. Kasutatud allikad O http://www.telegram.ee/maavaline/saturni-kultus-da vid-ickei-ja-jordan-maxwelli-tolgenduses#.Ux2gAv1B QlI O http://www.hkhk.edu.ee/usundid/islam.html O http://www.persiancarpetguide.com/sw- asia/Rugs/Persian/Isfahan/Isf991.htm O http://sanderheinsalu.com/pildikogu/index.php/Istanb ul-juuli-2012/Sinine- Mosee O Keskaeg II osa
Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri teadustraditsioonides jäävad püsima. Euroopas ei olnud rahvaluuleteaduse sünni ajal enam arhailisi kultuure, see tingis ja tingib suurema huvi rahvaluule ja elitaarse/professionaalse kultuuri vormide omavaheliste seoste vastu (näiteks rahvaluule ja kirjakultuuri tekstide seosed). Ingliskeelse folkloristika erijoon on kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine, mis tulenes Põhja-Ameerikas põliskultuuride ja Inglismaal asumaade kultuuride uurimisest. Eestis on kogutud väga palju klassikalist pärimust ja see toob kaasa rahvaluule tekstikeskse uurimise. Antud juhul on väga oluline mõista, et hoolimata rahvusvahelise terminoloogia kasutamisest tuleb tähelepanelikult jälgida, millest siiski on jutt ja
Kultuur ise on kommunikatsioon mille käigus toimub sõnumite vahetus, väärtuste vahetus ja artefaktide vahetus kultuuriga seotud esemete nt rahade aga ka töövahendite jne valmistamine ja vahetus. Kui mõõdame eesti kultuurilugu paleotasandit (ürgseim) same kujutluse arheoloogiliste säilmete kaudu. Seostub omakorda geokultuurilise tasandiga. Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi. 4. Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
26. septembril 1992. aastal loodi Johannes Aaviku Selts, mida juhib Helgi Vihma. Johannes Aaviku Seltsi on kogunenud eesti kultuuri huvilised, eriti keeleuuenduse, kirjanduse ja hõimukultuuride huvilised inimesed. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, tutvustada Aavikut kultuuriloojana: keeleteoreetiku, keelereformaatori, keelekorraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, pedagoogi ja seltsitegelasena, aidata kaasa eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. 4.Kokkuvõte Johannes Aavik tegi palju head eesti keele heaks, mõeldes uusi sõnu ning tõlkides raamatuid eesti keelde. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega ning tal see isegi õnnestus. Lapsepõlves meeldis talle väga võõrkeeli õppida. Mina arvan, et me peaeme olema uhked, et meil oli selline mees nagu Johannes Aavik. 5.Kasutatud allikad Internet: 1) Johannes Aavik http://et
sooviks oli teha eesti keel pare- maks ja ilusamaks ning võrdseks Euroopa vanade kultuurkeeltega." Selle heaks suutiski ta ise palju teha ning mis veel tähtsam - innustada keele- arenduseks ka järeltulevaid põlvi.” (Tauli, 1982) Johannes Aaviku selts Johannes Aaviku Selts on aastal 1992 asutatud organisatsioon, mis ühendab eesti keele ja kirjanduse huvilisi. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, teda tutvustada, kaasa aidata eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. Seltsil on 93 liiget. “Johannes Aaviku seltsi asutamise koosolek peeti Tallinnas 26. septembril 1992. Asuta- jaliikmeid oli 20, nende hulgas Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini.
Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja
* Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor; teaduskondade juhid on dekaanid; õppetöö vormid loeng ja dispuut. Erinevused: keskaja ül- ladina keeles; 4 teaduskonda; ülikoolides olid privileegid; õppisid mehed; õppeaeg polnud piiratud; polnud vanusepiirangut ega vaja eelnevat haridust.
............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn),kes on tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana
kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868
tema eluajal oli tal umbes 3000 õpilast, neist 30 jäid tema kõrvale elu lõpuni. Konfutsius andis õpilastele üle oma testamendi, st vannutas neid õpetust edasi kandma kõlblust, tavasid ja religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. Konfutsiuse õpetus Konfutsianism on Hiina pikaaegseim ja mõjukaim õpetus ning riiklik ideoloogia, mis hakkas kujunema 6.5. saj e.m.a Konfutsiuse õpetuse mõjul. Konfutsiusele oli Hiinas eelnenud juba ligi tuhandeaastane kirjakultuuri ja kõrgreligiooni traditsioon, kuid selle eripäraks oli asjaolu, et Konfutsius tõlgendas varasemaid seisukohti uutmoodi, inimkeskses ja humanistlikus võtmes. Termin 'konfutsianism' on Lääne päritolu ning tuletatud selle rajaja Konfutsiuse (Kong Fuzi) nimest. Konfutsianismi nimetuseks hiina keeles on ruxue või rujiao - `õpetlaste õpetus'. Kuigi konfutsianism on põhiliselt Hiina rahvuslik ideoloogia, kandus see Hiina kultuuri levikuga ka
ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas. Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest. Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist. Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390) 1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium. 1632 a. avati Tartu Ülikool. 1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud. Kehtestati ranged eeskirjad mõisa rentnikele, et need ei vaevaks talupoegi ülemääraste koormistega. Sammuti võisid talupojad esitada kaebusi rentnike vastu. Riigitalupojad ei olnud mõisnike pärisorjad, vaid kuulusid kuningale ning olid kuninga ja riigi
Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur
sakraalsuse. Ent enne, kui piiblimotiividest saab kirjanduskultuuri orgaaniline osa, enne kui see metaforiseerub, on piibel siiski esmatekst, mis reguleerib, korrastab inimkollektiivi teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Kirjakultuuri kujunemisest. Eesti keel kui eesti vaimsuse kandja: Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine. Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris. Eesti kirjakultuuril on eriline roll eesti kultuuri eestilikkuse määramisel. Eesti kultuur on keelekeskne. Eesti keel on suust-suhu kantud, eesti kultuur on suuline kultuur
etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). 1.2 Ärkamisaeg Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni
E. Laugaste toetub varasematele uurijatele, olulisem neist C. W. von Sydow (1878-1952) Malle Hiiemäe (,,Kodavere pajatused" 1978) - tekkefaas - aktuualse kasutamise faas - mälufaas - unustamise faas Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus: STAATILINE: DÜNAAMILINE: rahvaluule kuulub teatud kultuuriajajärku ja rahvaluule motiivid, süzeed, zanrid jms küll lõpeb teatud kultuuriajajärgul (kirjakultuuri kaovad käibelt, kuid samas kujunevad uued. tulekuga) rahvaluule kui kultuuri üks väljundeid ei kao Lauri Honko ,,Folklooriprotsess" 1990 (eesti keeles 1998) - rahvaluule kaks ,,elu" Rahvaluule ,,esimene elu" - Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni
Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul. *Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata
Keisririigi taastamine 800. aastal krooniti Karl Suur Roomas keisriks (paavst ise kutsus), sest paavst Leo III soovis endale tugevat liitlast. Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid. Karolingide renessanssa 8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine. Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist. Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia. Kultuurirenessanss katkes enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud frankide impeeriumi lagunemisega. Keskaegse Euroopa valitsemine Miks Karl suure impeerium lagunes?
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome
saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpoloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi
Eesti oludes tähendas see eestikeelse algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos. SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI Saja aasta möödudes reformatsioonist oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas sõdade lõppu. Esijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kirikuvõim hakkas innukalt protestanismi rahva hulka kandma. Algas kirikukultuuri ja koos sellega ka kirjakultuuri levitamise uus aste. 1631.aastal avati Eesti esimene trükikoda ja võimalikuks sai kiriku- ja õpperaamatute väljaandmine rahvakeeles algas eesti kooliraamatu ajastu. (Andresen 1997, 99 -103) Sellel perioodil tegutses Eesti aladel kirikuõpetajana Paulus Lempelius ja tema elukäigu näite varal püüangi luua pildi valitsevast olukorrast nii koolis kui ka kirikuelus. Paulus Lempelius on sündinud Soomes ja omandanud hariduseTuru toomkoolis, kus talle anti välja ka vastav tunnistus
See tekitas linnas tõsiseid kõlblusprobleeme, levis prostitutsioon. Mida rikkam linn, seda rohkem vaeseid. Maal ei olnud nii palju vaeseid, ikka igaühel oli oma maatükk, kust ta töötas. Linnas väärtustati raha ja raha eest sai osta kõike. Linlaste väärtushinnangud erinesid suuresti nendest, mida kuulutas katoliku kirik. Linn oli omamoodi patupesa. 29) Linnad kujunesid keskajal hariduse, arhitektuuri ja kirjakultuuri keskusteks. Esitage väite kinnituseks igast valdkonnast üks näide. Linnad vajasid ka palju haritud inimesi, mis tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Esimesed ülikoolid tekkisidki suurtes linnades. Kõik suured ja uhked kirikud ehitati linnades, nii vajasid arhitektid kirikute ehitamiseks uusi ideid ja linnad kujunesid arhitektuuri keskusteks. Kuna suurem osa haritud inimestest elasid linnades, siis kirjutati ka suurema osa raamatutest linnadest.
a) majandus keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel
a) majandus – keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel
Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :) Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad mitmekesisem materjalikasutus. Hieroglüüfid u. 5000 a Ekr. Arenes lõplikult välja u. 2500 eKr. Papüürus- kirjakultuuri suurem areng. Aitas välja töötada riigisüsteeme jne. Rosette'i kivi. 196 eKr, kolm teksti I hieroglüüfid, I demootne kiri( tarbetekstide kirjutamiseks), III Vana Kreeka keel ?. Ülistab vaarao suuri tegusid, annetusi jne. Hieroglüüfide kasutamine lõppes Kristluse jõudmisega Egiptuse aladele. (u 400 pKr) Kartušidesse paigutatud hieroglüüfid, tavaliselt tähistavad vaaraode nimesid. Rosette- üks Niiluse lisajõgesid asub briti muuseumis. Egiptus- Alam ja ülemegiptus
· valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal rahvateadus e Volkskunde, ka Venemaal uuriti geograafiat ja etnoloogiat. Inglismaal sõnastas Thoms rahvaluulemõiste, nimetades seda sisuliselt minevikust pärit aineloendiks. · Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. Valgustusajastu tähtsus: kirjakultuuri domineerimine tõrjus välja suulise rahvaluule ja seda hakati koguma(Herder pani aluse Euroopa rahvaluule uurimisele ja kirjutas ,,Volkslieder", kus võrdlevalt eurooplaste rahvalaulud). Samuti tõlgiti eeposeid vanasematest perioodidest. Üleüldine rahvuslus muutis rahvalaulud päevakohaseks ja populaarseks. Riik hakkas huvi tundma oma rahva vastu ning tekkisid vastavad teadusharud, mis huvitusid rahva elust, arvust ja mingil määral ka pärimusest. Kes on need inimesed, kes
☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid ☼ läbi visuaalseid allikaid näidata, kuidas naised loevad Roger Chartier (sünd. 1945) ☼ kultuuriajalooline, uusaegse Euroopa kirjakultuuri professor ☼ raamatute ja lugemise ajalugu (varauusaeg) ☼ 4 köiteline Prantsuste kirjastamise ajalugu ☼ kas enne poliitilist revolutsiooni (Prantsuse revolutsioon) oli raamatu revolutsioon? ☼ “Kas raamatud teevad revolutsioone? Pigem ei.” Robert Darnton:Kas raamatud teevad revolutsioone? – Pigem jah ☼ varauusaeg Prantsusmaa raamatute ja lugemisajalugu ☼ “Valgustuse äri: Encyclopédie kirjastamisajalugu 1775– 1800”valgustusaeg:
kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6 (jätt) enam ei kasutata. Kõvendusmärk vene keeles lühike u (y). Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane Kui kõrge oli vanavene kultuuritase? ( eelkõige kirjakultuuri tase ühiskonnas). Euroopaga võrreldes madalaks peetud. Nõuka ajal teenitud v-v kiriku kultuuri head taset (side Bütsantsiga, kasetohtkirjad). Kiievi ajal suur osa kirjalikust tekstidest kreeka päritolu(need, kes oskavad kirjutada)- kohalik kultuuriloojate kiht hiljem tekkinud. Novgorodis olukord, kus bojaarid elasid linnas ja maa-alad kaugel ning nende andministreerimine oli võimalik vaid kirjakultuuri abil.
ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu
käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittetegemine hoiab halvad asjad eemale, toas vilistamine?) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes kohtades võivad suurema tõenäosusega toimuda kokkupuuted üleloomulikuga. 18. sajandi – 19. sajandi eestlasi peeti metslasteks, kirjakultuuri sel ajal veel ei tuntud. Võiks nimetada neid pigem põlisrahvaks kui metslaseks tegelikkuses. Kirjakultuuri- eelne rahvausund: paiksus ja traditsioonipõhisus. „See on meie vana usk. Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks
1.6 Allika sätete laad XII tahvli seadused reguleerivad poolte vahelist õigust, kohustust ja sanktsioone. Sanktsioonid olid karmid ja õiguslikku õigust kohldati ainult siis, kui pooled omavahel ei suutnud sõbraliku kokkuleppeni jõuda. 2.1 Allika ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks, sest 5. sajandi keskel eKr pärineva XII tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Kirjakultuuri tõeline areng algab alles 3. sajandil eKr, seda eelkõige naaberriigis Kreekas, kus kirjakultuur oli jõudsalt arenenud juba paar sajandit säilitades nõnda rahvapärandis peituvat luulevara, kuid Roomas leiti tähtsamaks säilitada just õigusalast materjali ehk seadusekogut. XII tahvli seadus oli esimene ius scriptum vormis välja antud seadustekogumik, mis andis tugeva tõuke õiguse arengule, nimelt õiguse arenemise algust loetaksegi XII tahvli seaduse loomisest. Seadustekogu
saj.) 10 Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpiloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste
(teada nimesid, väljaandjaid-toimetajaid ja aastaarve!) Pärast Põhjasõda avaldas Eesti aladel mõju pietism, valgustus ja saksa romantism. Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring. Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!) 19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur. Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh. Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal
Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud
stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt,
Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal
ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase haridusmudeli kaudu, kuni ka need paigad haarati barbaritest sissetungijate mõjusfääri. Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid. Lõplik paganliku kirjakultuuri häving leidis aset kooliõpetuse üleviimisega kloostrite juurde. 138. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Augustinus, ,,Pihtimused" 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. Peateoseks on ,,Filosoofia lohutusest", on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. See kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust
Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming)
o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine
ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist
Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt
muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms). Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine. Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon;
Sisuliselt kristlik piibel algab maailma loomisega ja lõpeb uue maailma loomisega. Väga paljud piibli tekstidest pärinevad algselt suulisest traditsioonist. Tähestikulise kirja kujunemisega hakati ka üleskirjutisi tegema. Algselt pandi piibel kirja anult konsonantkirjas, puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles
Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu
vaid hoopis 1960.–1970. aastate vahetuse kodu-eesti teatrisse – Evald Hermaküla ja Jaan Toominga uuenduslike lavastuste näol „Vanemuises”. Seejuures jõudis värske ja pöördeline teatrikeel Eestisse mitte niivõrd praktikute vahetu vaatajakogemuse, vaid pigem ida-euroopa teatriajakirjade ja käsikirjaliste tekstide (lääne avangardne draamakirjandus, teoreetilised käsitlused jms.) kaudu, s.t. omal kombel kirjakultuuri vahendusel. Üldises kultuuripildis sai 1960. aastate esteetiline murrang eesti teatris teoks veidi hiljem kui teistes kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka üksikküsimustele orienteerudes, seetõttu seistakse muu hulgas alati silmitsi periodiseeringu(te) probleemiga (Fischer-Lichte 2004: 6–7)
annaabi.ee 
