Johannes Aavik (0)

JOHANNES AAVIK
Referaat
Juhendaja:
Sisukord
1.Sissejuhatus......................................................................................................3
2.Lapsepõlv.........................................................................................................4
3. Keeleuuendus ...................................................................................................5
4.Kokkuvõte........................................................................................................7
5.Kasutatud allikad..............................................................................................8
6. Lisamaterjal .......................................................................................................9
1.Sissejuhatus
Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele.
2.Lapsepõlv
Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus . Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis alustas ta eesti teoste lugemist. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, E. Bornhöhe Tasujat ja Vambolat. 1891 . aasta sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis õppis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Peale seda suundus ta Kuressaare gümnaasiumis, kus ta õppis kokku kaheksa aastat ja omandas keskhariduse. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled - gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Veel õppis ta peale tunde eesti keelt ja soome keelt. Peale gümnaasiumit alustas Johannes õpinguid Tartu ülikoolis, mida ta ei lõpetanud vaid suundus hoopis Ukrainasse Nežini Instituuti, kus oli elamine ja toit üliõpilastele tasuta. Kuid 1905. aastal puhkesid seal rahutused ja õpetöö seiskus ning Johannes loobus õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal.
3.Keeleuuendus
Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal - Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk  "Uute sõnade sõnastik“
aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp , laip, laup, liibuma, lünk , lüüme, malbe , meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima , nõme, nördima, põrpima, raev , range, reetma, relv, roim, sark, sarm , siiras, süüme, tarnima, taunima , tõik, veenma , väisama jne). Ta toimetas ka ajakirju: „ Keeleline Kuukiri“, „Keeleuuendus“, „Keeleuuenduse äärmised võimalused", „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Veel tõlkis ta terve hulga kriminaalkirjandust sarjas „Hirmu ja õuduse jutte ja väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldas rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud väljaandeks „Rahvustunde nõrkusest Eestis”. 1944.
aastal põgenes Johannes koos oma perega Rootsi, kus ta töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis ja tõlkis peamiselt soome ning vene kirjandust. 1947. aastal jäi ta pensionile ning jätkas uute sõnade väljamõtlemist elu lõpuni. Osad sõnad neist on kasutusele võetud aastaid või isegi aastakümneid pärast nende väljapakkumist. Johannes Aavik suri 17. Märtsil 1973. Aastal Stockholmis ja on maetud sealsele Metsakalmistule. 26. septembril 1992. aastal loodi Johannes Aaviku Selts, mida juhib Helgi Vihma. Johannes Aaviku Seltsi on kogunenud eesti kultuuri huvilised , eriti keeleuuenduse, kirjanduse ja hõimukultuuride huvilised inimesed. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, tutvustada Aavikut kultuuriloojana: keeleteoreetiku, keelereformaatori, keelekorraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, pedagoogi ja seltsitegelasena, aidata kaasa eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. 
4.Kokkuvõte
Johannes Aavik tegi palju head eesti keele heaks, mõeldes uusi sõnu ning tõlkides raamatuid eesti keelde. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega ning tal see isegi õnnestus. Lapsepõlves meeldis talle väga võõrkeeli õppida. Mina arvan, et me peaeme olema uhked , et meil oli selline mees nagu Johannes Aavik.
5.Kasutatud allikad
Internet :

Johannes Aavik http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik 15.11.2012

Raul Sulbi, Täna 130 aasta eest sündis Eesti suurim sõnameister Johannes Aavik

http://www.postimees.ee/354322/tana-130-aasta-eest-sundis-eesti-suurim-sonameister-johannes-aavik/

http://www.annaabi.com/
6.Lisamaterjal
Johannes Aavik Maja, kus ta elas lapsepõlves.
V. Grünthal-Ridala