EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA (0)

EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud)
lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid
MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70)
Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus , kümnis ja raharent . Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud .
Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi:
adratalupojad -- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha.
üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid
vabatalupojad -- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst.
maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine .
16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda.
Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud.
Rahvastik . Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus.
Maarahva vaimuelu -- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu ( katoliiklus ) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj. kannavad eestlased kristlikke nimesid. Esivanemate hingede austamine jäi. Jumalateenistused olid kirikutes ladinakeelsed ja seega suuremale osale rahvast arusaamatud.
LINNAD JA KAUBANDUS (Eesti ajalugu I lk. 75-79)
Eesti 9 keskaegse linna õiguslik kord põhines Lübecki ja Riia linnaõigusele. (Tallinn, Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Rakvere, Narva, Haapsalu). Rahvastikust oli kõikides linnades ülekaal eestlastel, kuid linnaelanike ülemkihi moodustasid sakslased . Tallinnas elanike hulgas ka soomlasi ja rootslasi, Narvas venelasi.
Raad -- linna võimuorgan. Koosnes raehärradest ja juhatuse moodustasid bürgermeistrid. Ülesanneteks Linna sissetulekute, heakorra eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kodanike julgeoleku eest hoolitsemine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaestehoolekanne. Raad oli ka linnas kõrgeimaks kohtuvõimuks. Riietuda tuli rangelt vastavalt seisusele.
Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone.
Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist .
Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat.
Tsunftid ja gildid -- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa . Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit)
Agul -- eeslinn, kus elas vaesem rahvas
Seek -- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad.
Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad , karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks.
KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87)
Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop . Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond . Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas.
Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel .
Sinod -- piiskopkonna vaimulike koosolek
Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused
Toomkapiitel -- kõrgeim vaimulike kolleegium
Missa -- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus
Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu. Rahvale tuli jagada seitset sakramenti (ristimine, leeritamine , laulatus, armulaud , piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine) ja õpetada jumalasõna. (Meie Isa palve , 10 käsku ja "Ave Maria")
Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal
Tsistertslased -- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid)
Dominiiklased-- põhitööks ringi rändamine ja jumalasõna kuulutamine. Oluline oli osata kohaliku rahva keelt. (kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas)
Frantsisklased -- samad tegevuseesmärgid, mis dominiiklastelgi (kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres )
Augustiinlased-- segaklooster Pirital (püha Birgittale pühendatud)
Kloostrid oli kui kollektiivsed mõisnikud, kes nõudsid samuti eestlastelt makse ja tegu oma majapidamises . Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed viljapuusordid.
Katoliku hariduselu
Keskaegse kooli peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Sellega tegelesid toomkoolid (Tartu, Haapsalu ja Tallinn) ja kloostrikoolid (Tallinna dominiiklastel ja Kärkna tsistertslastel) Ülikooliharidust sai omandada edasi peamiselt Saksamaa ülikoolides. Ka mõned eestlastest üliõpilased. Eesmärgiks seati ka Eestis kõrgema ladinakooli asutamine, et ka talulapsed saaksid preestriks õppida, aga see jäi katki.
Keskaegsed linnakoolid andsid ka ilmalikku haridust-- Neid asutati Tallinnas, Narvas, Uus-Pärnus, Paides, Tartus ja Rakveres-- kiriklike ainete kõrval õpiti mõnevõrra lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suur tähelepanu ka ladina keele ja kirjanduse õppimisel.
REFORMATSIOON , SELLE TÄHTSUS JA LUTERLIK HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 83-35, 87-90)
Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost.
Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine , mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine.
Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel , kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus.
Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad , aadlikud ja rikkad linased himustasid kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525 . nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara.
Reformatsiooni toetajad Eestis-- linnakodanikud ja talupojad, vastased-- Riia peapiiskop, ordumeister, esialgu ka maa- aadel .
Reformatsiooni tähtsus:

• Jumalasõna tuli inimesele lähemale ja sai arusaadavaks, sest jutlustada tuli rahvale tema emakeeles
  
• Piibli tõlkimine, mis tingis inimeste suurema Piibli iseseisva uurimise ja lugemise;
  
• Hariduse ja koolidevõrgu areng.
  
• Töötegemise ja selle kaudu õndsakssaamise tähtsustumine.
  
• Trükisõna areng ning selle kaudu lisaks vaimulikule kirjandusele ka ilmaliku kirjanduse (romaanide ja poeesia ) kirjutamise ja avaldamise hoogustumine
  
• Inimeste suur huvi reisimise vastu
  

Luterlik hariduselu Eestis
Katoliikliku haridussüsteemi areng peatus . Tugevasti langes kloostrikoolide osa, põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid. Koduõpetajate tähtsus suureneb. Järjest rohkem läheb Liivimaalt mehi Euroopa Ülikoolidesse.
1525. a. esimene eestikeelne trükis-- jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga . (ei ole säilinud)
1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus eesti keeles. Alustati ka juba terve Piibli tõlkimisega.
Eesti keskaja üks tähtsamaid kirjalikke allikaid on Balthasar Russowi 1578 a. ilmunud "Liivimaa provintsi kroonika"