Jan van Eyck (0)

Jan van Eyck
Jan van Eyck oli Renessanssi maalikunstnik. Tema pärisnimi oli Johannes de Eyck ja ta oli sündinud 1395. aastal Põhja-Belgias. Teda peetakse üheks olulisemaks Põhja-Euroopa kunstnikuks 15. sajandil.
Jan van Eyckil oli vend, Hubert van Eyck, kellest ta oli 14 aastat noorem. Mõlemad vennad olid Madalmaade maalikunstnikud , kelle ühistööna valminud maal asub praegu Belgias nn. „Genti altar “. Selles maalikogus on Eyck’id kujutanud uudset maailma nägemist ja kujutamist (kui avada altari tiivad siis tuleb esile 12 erinevat maali mis koos loovad ühe pildi).
Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks maalimis vahendiks kasutas van Eyck õlivärve, mis olid Madalmaades väga levinud.
Elulugu
Tema elust on vähe teada, kuna lihtsalt kirjalikud andmed lapsepõlvest puuduvad. Esimest korda on van Eyck’i mainitud 1420 ’ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnas õuemaalijana.
1450 . aastast kuni oma surmani oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ja kammerhärra.
Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid.
Eriti uudne oli tolle aja kohta see et Jan van Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal. Kuulsaim töö on „Genti altar“ Belgias.
„Genti altar“
Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks. Kui tiivad kinni on, siis kujutatakse van Vydti, kes kirikut finantseeris , keskel olid evangelist Johannes ja ristija Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutust altari siseküljel oli keskne pilt talle kummardamise stseen , esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud , prohvetid ja filosoofid , tiibadel vasakul pool ratsanikud , paremal pool apostillid ja kirikuisad , ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel.
„Mees turbaniga“
Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal.
„ Arnolfini kihlus“
Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik . Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne.
„ Kantsler Rolini madonna“
Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele , sellega toob kunstnik esile karakterite seisuse ja positsiooni ühiskonnas.
„ Kanoonik van der Paele madonna“
Maalil on kujutatud erinevatest seisustest inimesi, millest võib järeldada, et kunstnik loob läbi karakterite ühendust kõrgema ja madalama seisuse vahel. Nagu alati on maal väga puhtalt ja korrapäraselt maalitud ning inimeste võimu ja miljööd on värvidega imeilusasti edasi antud. Eriti hästi on musta värviga rõhutatud elemente mis muudavad pildi ruumiliseks.