Bachi elulugu (0)

Sisukord

Elulugu 2
Looming 4
Oreliteosed 5
Klaverilooming 5
Vokaalsümfoonilised teosed 6
Tähtsamad klaveriteosed 6
Kirjandus 8
Viited 8

Elulugu

Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja . Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach `is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig ´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima . Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, taskuraha ning sai kasutada raamatu-ja noodikogu. Sel ajal oli ta vaimustatud prantsuse heliloojast Couperinist ning selleks, et tema muusikat kuulata läks Bach jalgsi 90 kilomeetrit Celle´i linna. Talle meeldisid ka Thelemanni ooperid. Neid käis ta kuulamas Hamburgis, mis oli 45 kilomeetri kaugusel.Hiljem kirjutas ta need kuumide järgi ümber.
Weimar (jaanuar – juuni 1703) Weimaris oli Johann Sebastian Bach vürst Johann ernst III teenistuses, kellele meeldis Itaalia muusika . Weimaris elamisest sai ta kasu niipalju, et tutvus Corelli ja Vivaldi muusikaga. Juba samal aastal lahus ta sealt.
Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadti ehitati uus kirik ja Bachi kutsuti sinna orelit proovima. Kuna tema mäng meeldis väga, anti talle seal organisti koht. Bach oli väga hea orelivirtuoos. Johann Sebastian Bach tahtis end täiendada Lübeckis organist Buscdehude juures. Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema .
Lübeck
Lübeckis võttis Bach maksimumi. Ta kuulas Buscdehude mängu ning pärast harjutas ja kirjutas noote ümber ja külastas kõiki kontser .
Mühlhausen (alates 1707)
Ta sõidab Mühlhausenisse, loote leida sealt tööd, kuid keegi ei teinud tema taoutlusele leida tööd välja. Ta läheb jälle Weimarisse vürst Johann Ernsti jurde tööle. Vürsti õukonnas oli tal 20 liikmeline kapell, kus mängiti vaimulikku ja ilmalikku muusikat. Vürst hindas Bachi kui suurt virtuoosi, mitte kui muusikut -heliloojat. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid.(2) Mühlhausenis abiellus ta oma esimese naise Maria Barbara Bachiga.
Köthen (alates 1717)
Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi juures. Vürst Leopold mängis hästi viiluit ja klavessiini ning omas ilusta häält. Bachi tööks oligi siis tema saatmine klavessiinil, repertuaari loomine ja kapelli juhatamine .Vürst suhtus Bachi väga hästi. 1720. Aastal suri tema esimene naine Maria Barbara, kellelt jäi neli last.Kokku sündis Bachil 20 last, kellest poled surid juba lapseeas.(3) 1720.aastal abiellus Bach uuesti Anna Magdaleenaga. Aasta pärast abiellus ka vürst. Vürstinna ei mõistnud Bachi muusikat ja ei sallinud teda ning kui vürstinna ootamatult suri, muutus ka vürtst Bachi suhtes ükskõikseks.
Leipzig ( 1723 - 1750) Leipzigisse tuleb Bach 1723. Aastal, kus ta töötab Thomaskirche kooli kantorina. Ta pidi koolipoistele ladina keelt ja muusikat. Siis ta pidi veel kirjutama kiriku pühade jaoks kantaate, oratooriume, messe, passione ning viia linna kirikumuusika eeskujulikku korda. Palk oli väga väike võrreldes töökoormusega, kuigi kantori kohale oli palju tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni. Viimastel aastatel hakkas ta silmanägemine kehvenema, kuid loomingulist tööd ta ei katkestanud. Hiljem kaotas ta lõplikult nähemise. Tema teoseid hakkasid üles kirjutama tema pojad. 1750. Aastal suri Johann Sebastian Bach. Ta maeti Leibzigi Johannese surnuaeda, kus ta haud jäi kadunuks. 1894 aastal leiti tema haud tänava alt üles ja maeti ümber.

Looming

Kogu Johann Sebastian Bachi elu on suur kangelastegu. Ta on kirjutanud kõikides 17. sajandi žanrites, välja arvatud ooper . Bachi loomingut ei mõistetud tema eluajal. Alles sada aastat pärast tema surma hakati võtma omaks tema loomigut. Bachi muusikas ei kohta me mingisugust välise hiilguse rõhutamist, siiski väljendab ka tema muusika baroklikult heroilist inimest.(4) Bach on klaverikontserdi aluse panija ja esimene viljakas meister.Talle olid omane nii polüfooniline kui ka homofooniline väljenduslaad. Ta kirjutas nii kooridele kui ka instrumentidele, orkestrile kui ka soolopillile. Ühtede või teiste žanrite eelistamine on seotud teatud perioodil töötingimustega. Nii näiteks Arnstadtis ja Weimaris kirjutas ta põhiosa oma loomingust orkestri teoseid. Köthenis kirjutas ta oma parimad klaveri- ja oreliteosed. Johann Sebastian Bach on geenius , kes oskab vähese kaudu palju öelda. Ta on ületamatu meister ühe muusikalise meeleolu süvendamisel. Kunsti sisuks on filosoofilised arutlused elust, õnnest, üksindusest, kannatustest või lõbusad ja humoristlikud tantsulised olustikupildid. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi , missa h- moll , oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi .(5)

Oreliteosed

Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali – prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad , toccatod fuugadega. Prelüüdid, fantaasiad, toccatod olid improvisatsioonilised, vabas vormis. Fuuga on range vorm mis koosneb kolmest osast: a) ekspositsioon b) töötlus c) repriis

Klaverilooming

Võrreldes oreliga, oli 18. sajandil klaveril tagasihoidlik koht. Klaver oli koduse musitdeerimise pill. Bach konstrueeris ise pilli, mis sai tuntuks klavessiini nime all. See oli klahvinstrument, milles ühe heli tekitamiseks kasutati mitut keelt korraga.Bachi ajastu klaverite puuduseks oli naturaalne häälestus. 1720. aastal oli aga juba välja kujunenud tempereeritud süsteem, mis andis võimaluse kirjutada teoseid kõigis helistikes.
Johann Sebastian Bach avab klaverimuusikas uue teed. 1) hakkab kasutama klaverit kui kontsertinstrumenti 2) toob žanrid, mis olid välja kujunenud oreli- ja viiulimuusikas 3) toob klaverimuusikasse uued meloodia tüübid, arendusvõtted
Bach kirjutas klaverimuusikat kogu elu vältel. Tema klaverimuusikas sai klassikaliselõpetatud vormi fuuga. Suurem prelüüdide ja fuugade kogumik kannab nime „ Hästi tempereeritud klaviir ”. Koosneb kahest osast, kokku 48 prelüüdi ja fuugat. Kogumik on ainulaadne oma sisulise rikkuse poolest. Palad haaravad kõiki tomaalsusi ja on reastatud kromaatiliselt.
Orkestriteosed Orkestriteoseid kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid . Need omavad arvuliselt väikese osa Bachi loomingus. Tähtsamad neist on „ Brandenburgi kontserdid”. Neid on kuus, viis süti ja kontserti. Brandenburgi kontsertid on contserto grossod, pühendatud Mark krahv Christion Ludvig Brandenburgile. Krahvil oli orkester , millele need teosed olid kirjutatud, kuid Bachi eluajal jäid need teosed ette kandmata. Contserto grossosid oli kombeks kirjutada keelpillidele, Bach kasutas ka puhkpille. Bachi contserto grossod olid kolme osalised. Äärmised osad olid kiired, keskmised mõtlikud. Nad on ainulaadsed teosed sisu sügavuse ja vormi täiuse poolest 18. sajandi esimese poole muusikas.

Vokaalsümfoonilised teosed

Kõige rohkem oli kantaate, mis moodustasid umbes pool kogu Bachi loomingust. Kantaadid jagunevad vaimulikeks, neid kirjutas ta umbes 300 ja ilmalikeks, neid kirjutas 24. Vaimulike sisuks on endasse süvenemine. Ilmalikud on kirjutatud tähtpäevadeks või on olustikulise iseloomuga . „Passioonid”- nendes on jutt Kristuse kannatustest. Tähtsamad on „Johannese passioon ” ja „Matheuse passioon”. Kuulsaim vokaalsümfooniline teos on h-moll mess .

Tähtsamad klaveriteosed

Kogumik „väikesed prelüüdid”
„ 15 kahehäälset ja 15 kolmehäälset inventsiooni ”
„ 5 fantaasiat ja fuugat ” Toccatod Fantaasiad 23 klverisüiti
„ Aaria 30 variatsooniga ”
Menuette
Sonaadid
7 kontserti ühele klaverile orkestriga.
3 kontserti kahele klaverile orkestriga.
2 kontseri kolmele klaverile orkestriga.
1 kontsert neljale klaverile orkestriga.
1 kontsert viiele klaverile orkestiga. (tuntud „ Itaalia kontsert ” nime all)
Kogumik „ Muusikaline ohver ” „ Fuuga kunst ”
Bachi klaveriloomingu iseloomulikud jooned on: 1) emotsionaalne tasakaalustatus 2) Faktuuri rikkus ja mitmekesisus 3) Harmooniliste figuratsioonide rikkus
Klaverimängu tehnikas: 1) mängis ümardatud sõrmedega 2) pöidla allapanemine

Kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/bach_kaidikobar.ht m

I. Kull ja O.Tusk Muusikaajalugu

Muusikaajaloo konspekt

Viited

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach

I.Kull ja O.Tusk Muusikaajalugu lk 26

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach
8