Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik. (0)

Aastaarvud :
67 – Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur ), Kristuse lemmikjünger.
313 – Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga.
318-381 – Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli
381 – Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka
381 – Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks
610 – Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt.
622 – Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks.
756 – Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik , kus paavstile kuulus ka ilmalik võim.
1154 – Märgiti kaardil esmakordselt Eestit.
1215 – Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul.
1386 – Ristiti viimastena euroopas leedulased
1835 – Avaldati tervikuna „ Tuhat üks ööd”
Inimesed:
Constantinus Suur – Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu.
Patrick – Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal . Iirlaste keistepühak.
Peetrus – Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop.
Püha Bonifatius(680-754) – Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja.
Hieronymus (345-420) – Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks
Petrus Lombardus – Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse
Paavst Innocentius III (1198-1216) – Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi.
Gregorius I Suur (560-604) – Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei – Jumala teenrite teener.
Muhamed (570-632) – Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja .
al-Horezmi – avaldas entsüklopeedia „Teaduste võtmed”
Ibn Mansur – koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia.
Ibn Sina (Avicenna) – Tadžiki teadlane , kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana.
al-Masudi – ajaloolane , avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta.
al-Idrisi – koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti.
Firdausi (940-1020) – koostas ja värsitas rahvuseepose „Šahneme”
Nizami (1141-1209) – iraani luuletaja.
Mõisted:
Ulemaa – Islami kirikukogu
Šariaat – Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest.
Misjonärid – (lad. k. misso – lähetus) Kritluse levitajad.
Piiskopid – algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia .
Kateeder – Piiskopi jutlustamistool.
Katedraal – Piiskopikirik
Kaanon – Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud , kes olid koondunud piiskopi ümber.
Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber.
Toomkapiitel – Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust.
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
Visitatsioon (külastus) – mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides ordureeglitest kinnipidamist
Preester – (kr. k. presbyter – vanem) – tegi kristlaste hingehoiutööd. Oli õigus pühitseda armulauda, jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kirikutoimetusi. Iga vaimulik ei olnud preester
Kümnis – Maks, mis oli igal maal ja moodstas algselt kümndendiku saagist, sellega peeti ülal vaikulikke.
Patronaadiõigus – õigus määrata kohale preester.
Vana Testament – judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi
Uus Testament – neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest.
Kirikuisad – nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus (354-430)
Sakramendid – rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu.
Missa – protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja –veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks.
Koraan – Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus.
Sunna – Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel .
Islami lõhenemine – 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridžiiditeks, sunniitideks, šiiitideks.
Islami arhitektuur – Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid mošeed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm
Koraanikoolid – Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan.
Medresed – Mošeede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid.
Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu.
Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand
Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Teatud erandeid peet lubatavaks.
Islami kunstis ei kujutata loomi ega inimesi.
Paavst valitakse kardinalide hulgast. Kardinaliks saab inimene kes on olnud peapiiskop.
16. sajandil toimus reformatsioon , kataoliku kirikust eraldus Lutherlik kirik .