Keskaeg (0)

476 –1453-Ida- Rooma keisririigi lõpp( Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517- reformatsioon Perioodid: vara5-10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomus–kuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers ’ lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martell–võitis Gallias Poitiers’ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühike–andis kesk-It paavstile valitseda ,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vaga –viimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes . Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood-lään, maavaldus feodaal–läänimees,feodaalne hierarhia -ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele. Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süserään–kun Domeen –kunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog / krahv / vürst, parun ,rüütel ,talupojad benefiits–lääni esialgne nimetus,maavaldus ilma pärimisõiguseta Alloo- vasallisuhetest vaba maavaldus investituur–läänistamise protseduur ,kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad immuniteedikiri- kuninga jagatud kiri,millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle Põllumaj süst-d: rendihärrus- talupoeg oli maa rentnik ,pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand . Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa (kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent ) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan ,aga oli sunnismaine . Seisused: vaimulikud , aadlikud ,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestik–hierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid . 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlased–kristusel on vaid inimlik loomus(levis germaanlaste hulgas) * monofüsiidid-Kristusel on vaid jumalik loomus( levis idapoolsetel alades,Egip,Süürias) Kirik varakeskajal- suur osa kirikuõpetusest tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustel. Kirikuisade ajaks nim ristiusu kiriku kujunemisaega kuni a-ni 500. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulised kirikuisad : * Athanasious–võitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosius –kehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *Heronymos–Tõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine, armulaud ,pihtimine,abielu,leeritamine( konfirmatsioon ),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus : mõtleja,„Pihtimused“ (maailma 1. autobiograafia ) „jumala riigist“(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad ,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal - 1häälne kirikulaul . 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel . Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis–1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal - piiskopi kirik( toomkirik ) visitatsioon –piiskopi kontroll kirikutes, koolides . misjon –ristiusu levitamine misjonär–ristiusu levitaja . Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus , distsipliin ,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskond–bond-taluperemees,ting- kohalik rahvakoosolek, allting - maakonnakoosoled,komeng–kogukonnapealik,nim ka kuningaks ,trääl-ori. 9-11 saj viikingite saj. Skan jumalad: 2 perekonda:Aasid ja Vaanid . Odin–sõja ja päiksejumal Thor–taeva ja piksejumal, Frej –rahu,jõukuse viljakus. Ohverdati inimesi ja loomi. Ruunikivi–haua ja mälestuskivi. Ruunikiri -24 hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri tuletatud kreeka,ladina või ertuski tähestikust. Saaga - suulised lood pärimustest.