Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teoloogia koht tänapäeval (0)

1 Hindamata
Punktid
Jaanus Tammiste
Avatud Ülikool
Usuõpetus
I kursus
Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse.
  • Teoloogia koht tänapäeva Eestis.
    Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne.
    Kirik oli ka poliitilise korra tagatis , tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal.
    Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste taga. Ei ole moslemid saanud luba mošee ehitamiseks (samal ajal kui kerkib sünagoog), ei saada kokkuleppele usu või usundiõpetuse alustamiseks. Võib-olla on meie kirikuisad ka liialt tagasihoidlikud oma arvamust avaldama neid puudutavates küsimustes.
    Kuigi Euroopa ühiskond liigub väidetavalt üha enam sekulaariseerumise poole, samas on räägitud ka idastumisest ja individualiseerimisest. Väidetakse, et kuigi traditsiooniline kristlus on Euroopas langustendentsis, on inimesed endiselt religioossed. Kuna inimesed loovad endale ise Jumalat, puutuvad paljud kindlasti kokku müstilise teoloogiaga. Sealt innustust saanud leiavad aga tee traditsioonilise Jumala juurde.
    Eestis oleks kõige suurem tulevik pastoraalteoloogial. See oleks valdkond (näiteks hingeabi) kus meie ühiskonnas kõige suuremad puudujäägid esinevad.
  • Andres Põder on öelnud, et kirik usub tervikliku maailmanägemise võimalikkust, kus teaduse ja usu dualism on ületatav. Tänases Eestis on teadus midagi sellist kuhu Jumalale ei ole asja. Teadusele on pandud tänamatu ülesanne tõrjuda ja asendada religiooni ja seega on ta ise muudetud religiooniks. Oluline on taas teadvustada mõlema valdkonna erisust – aga ka olulist koostööd. Terviklikku maailmataju taasavastamine näib olevat üks kaasaja väljakutseid.
    Tõetaotlusel ei tohiks usk ja teadus vastanduda teineteisele vaid pigem üheskoos nihilistlikule eluhoiakule.
    Tundub, et kõige adekvaatsem oleks religiooni ja loodusteaduse suhe sümbioosina. Ei konflikt ega ka sõltumatus ei anna paljudele küsimustele vastuseid ega leia probleemidele lahendusi. Kahjuks tundub, et Eesti ühiskonnas on levinud sõltumatus. Seda vast tänu viiekümnele aastale kus religiooni praktiliselt ei tunnustatud. Konfliktiks või sümbioosiks peaks eksisteerima pidevalt. Konflikti võiks ette kujutada sellisena, et teadus põrmustab religiooni tõdesid. Ometi on ka vastupidiseid näiteid, kui uskuda aeg ajalt ajakirjandusse ilmuvaid teateid, et USA-s viiakse koolide õppekavadest välja evolutsiooniteooria kui vastukäiv Piibli tõdedele.
  • Jumala nimetamine absoluudiks või kõiksuseks ei tohiks tekitada mingeid probleeme. Kui inimene tunneb, et Jumal on talle Kõiksus, siis ta ongi kõiksus. Kui ta on Vend, siis ta on inimesele vend. Vahe on ainult selles, milliseid küsimusi lahendada Kõiksuse poole pöördudes ja millist abi otsida Vennalt.
  • Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks.
    Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: „Miks Jumal laseb nii sündida?” Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks.
    Paavst Johannes Paulus II kirjutas oma raamatus „Mälu ja idenditeet”, et kommunism oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma.
    Thomas Aquinast „Teoloogia summa” hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et vastandite ühte poolt saab tunda vaid teise poole kaudu, nii nagu pimedust saab eristada vaid valguse läbi. Tema sõnul on kurjus põhjuslikult seotud headusega seeläbi, et kurjus on oma olemuselt headuse puudumine.
  • Patt on religioosses tähenduses vastuhakk Jumalale. Johannese esimene kiri 3:4 „Igaüks kes pattu teeb, teeb ka seda mis on käsu vastu, ja patt on see mis on käsu vastu”
    Galaatlastele 5:19-21 „Aga liha teod on ilmsed, need on hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn , kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised, ja muu sellesarnast, millest ma teile ette ütlen, nii nagu ma enne olin öelnud, et need kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki.”
    Kui seda nimekirja lugeda, võib järeldada, et inimene kõnnib väga libedal teel, kus võib väga kergesti libastuda. Loodetavasti see ikkagi nii ei ole.
    Patustamiseks peab olema põhjus. Põhjuseks on toodud teadmatus , eksimine ja tähelepanematus. Augustinuse järgi on kõik inimesed teinud pattu Aadamas. Selle järgi võiks ju arvata nagu oleks Aadam ainuke süüdlane ja meie ainult süütud kannatajad. Tegelikult on vast inimeses midagi sellist, mis teda kallutab pattu tegema, alates sellest kui esimene inimene pattu tegi. Mulle meeldib võrdlus koopiamasinaga: kui paljundataval originaalil on mingi defekt , siis on see defekt ka kõigil koopiatel.
    Jumal tegi inimese oma näo järgi. Inimene on Jumala teadliku ja tahtliku loomingu tulemus.
  • Jeesus Kristust Jumalaks nimetada ma ei julge. On ainult üks Jumal ja Jeesus oli tema poeg, kes tegi jumalikke tegusid (käis vee peal, äratas surnuid, muutis vett veiniks). Kindlasti on temas jumalikkust.
  • Teoloogia koht tänapäeval #1 Teoloogia koht tänapäeval #2 Teoloogia koht tänapäeval #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ukupilv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel
    5
    docx

    Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel

    TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi

    Süstemaatiline teoloogia
    Kristlik kultuur
    4
    doc

    Kristlik kultuur.

    4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi l?

    Vana-rooma kirjandus
    Sissejuhatus filosoofiasse
    4
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K

    Sissejuhatus filosoofiasse
    Üldine usundilugu
    19
    docx

    Üldine usundilugu

    Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk

    Kultuur
    Religioon õhtumaises kultuuris
    76
    docx

    Religioon õhtumaises kultuuris

    ● Leiame end maailmast, mille teadus ütleb olevat tähendusetu ja mõttetu ning mis on täis kurjust ● Sellestsamast hakkab pihta ka death metal ● Sitapurgi-metafoori meenutades: sitapurgi-kunstina läheb kõik see, mis on häiriv ja nõutukstegev ● DM on seda kindlasti, lõhkudes väljakutsuvalt viimseid tabusid, propageerides vägivalda, nekrofii-liat, kannibalismi jne ● Sisuliselt adresseerib DM oma nihestatud moel kristliku teoloogia teodiikega tegelevat osa ● Lisaks ühendavad DM teoloogiaga suured eksistentsiaalsed küsimused (nt Metsatölli etno-metal on religiooniga väga lähedalt seotud) ● Eripäraks on muidugi šokipüüd (vrd sitapurgid) ● Kuna DM oma paremais vormides vaieldamatult kõnetab kurjuse suurt probleemi, võiks seda näha kontinuiteedis Bachi loominguga Parajalt morbiidsed on mõlemad KYRIE - GREGOORIUSE KORAALIST

    Religioon õhtumaises kultuuris
    Filosoofia arvestus 11-klass
    13
    doc

    Filosoofia arvestus 11. klass

    Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus

    Filosoofia
    Religioon õhtumaises kultuuris
    25
    doc

    Religioon õhtumaises kultuuris

    Mis teeb ühe sümboolse univesumi spetsiifiliselt religioosseks? Bergeri arvates on see ,,püha" mõiste. 10. märts 2010 ­ Roland Karo 7 BORN TO BELIEVE? Nõukogude Liidus oli religioon oli midagi patoloogilist. See suhtumine ei olnud omane ainult NSVLile, vaid oli levinud suuremalt jaolt üle kogu õhtumaa: intensiivne religioosne usk on psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga ­ kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist ­ mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne)

    Religiooniõpetus
    Keskaja filosoofia
    32
    doc

    Keskaja filosoofia

    Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun