Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teoloogia koht tänapäeval (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Jaanus Tammiste
Avatud Ülikool
Usuõpetus
I kursus
Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse.
  • Teoloogia koht tänapäeva Eestis.
    Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne.
    Kirik oli ka poliitilise korra tagatis , tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal.
    Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste taga. Ei ole moslemid saanud luba mošee ehitamiseks (samal ajal kui kerkib sünagoog), ei saada kokkuleppele usu või usundiõpetuse alustamiseks. Võib-olla on meie kirikuisad ka liialt tagasihoidlikud oma arvamust avaldama neid puudutavates küsimustes.
    Kuigi Euroopa ühiskond liigub väidetavalt üha enam sekulaariseerumise poole, samas on räägitud ka idastumisest ja
  • Teoloogia koht tänapäeval #1 Teoloogia koht tänapäeval #2 Teoloogia koht tänapäeval #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ukupilv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel

    TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi

    Süstemaatiline teoloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Kristlik kultuur.

    4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi l?

    Vana-rooma kirjandus
    thumbnail
    4
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K

    Sissejuhatus filosoofiasse
    thumbnail
    19
    docx

    Üldine usundilugu

    Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk

    Kultuur
    thumbnail
    76
    docx

    Religioon õhtumaises kultuuris

    ● Leiame end maailmast, mille teadus ütleb olevat tähendusetu ja mõttetu ning mis on täis kurjust ● Sellestsamast hakkab pihta ka death metal ● Sitapurgi-metafoori meenutades: sitapurgi-kunstina läheb kõik see, mis on häiriv ja nõutukstegev ● DM on seda kindlasti, lõhkudes väljakutsuvalt viimseid tabusid, propageerides vägivalda, nekrofii-liat, kannibalismi jne ● Sisuliselt adresseerib DM oma nihestatud moel kristliku teoloogia teodiikega tegelevat osa ● Lisaks ühendavad DM teoloogiaga suured eksistentsiaalsed küsimused (nt Metsatölli etno-metal on religiooniga väga lähedalt seotud) ● Eripäraks on muidugi šokipüüd (vrd sitapurgid) ● Kuna DM oma paremais vormides vaieldamatult kõnetab kurjuse suurt probleemi, võiks seda näha kontinuiteedis Bachi loominguga Parajalt morbiidsed on mõlemad KYRIE - GREGOORIUSE KORAALIST

    Religioon õhtumaises kultuuris
    thumbnail
    13
    doc

    Filosoofia arvestus 11. klass

    Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus

    Filosoofia
    thumbnail
    25
    doc

    Religioon õhtumaises kultuuris

    Mis teeb ühe sümboolse univesumi spetsiifiliselt religioosseks? Bergeri arvates on see ,,püha" mõiste. 10. märts 2010 ­ Roland Karo 7 BORN TO BELIEVE? Nõukogude Liidus oli religioon oli midagi patoloogilist. See suhtumine ei olnud omane ainult NSVLile, vaid oli levinud suuremalt jaolt üle kogu õhtumaa: intensiivne religioosne usk on psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga ­ kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist ­ mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne)

    Religiooniõpetus
    thumbnail
    32
    doc

    Keskaja filosoofia

    Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun