Makromajandus prognoosid (1)

Makromajandus prognoosid
Järgnev tekst peatub Eesti makromajanduses toimuvatel muudatustel järgnevatel aastatel ning põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon , mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob?
2007
2008
2009
2010
Sisemajandus kasv (%, yoy)
6.3
-1.3
-1.2
2.0
Inflatsioon (%, yoy)
6.7
10.6
4.9
3.3
Töötus (%)
4.7
5.0
6.7
7.7
Riigi eelarve jääk (% sisemajanduskasvust)
2.7
-1.4
-2.2
-2.8
Jooksevkonto jääk (% sisemajanduskasvust)
-18.5
-12.1
-8.1
-6.5
Joonis 1 Sügisene majndusprognoos. Allikas: Euroopa komisjon , 2008.
Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv 2008.–2009. aastal negatiivseks, seda valdavalt sise­nõudluse languse tõttu – käesoleval aastal 4,6% võrra ja järgneval aastal 5,3%. Sisenõudluse vähenemine vähendab impordi­nõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majandus­kasvu muutub 2008.–2009. aastal positiivseks ( Rahandusministeerium , 2008).
Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne : ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud , kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank , 2008).
Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.‑2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksport­turgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud , mis vähendavad konkurentsi­võimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmis­mahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv. Tõenäoliselt ei muutu ekspordimaht kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindus­sektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimis­aktiivsuse kahanemine. Era­tarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era­tarbimise kasvu 5% tase.
Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumis­poolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on jõudsalt investeeringute kasvu panustanud avalik sektor ning ka 2008. ja 2009. aastal saab tema panus olema positiivne, kuigi tagasihoidlik (Rahandusministeerium, 2008). Ka 2009 aastaks kavandatud eelarvepoliitika peab arvestama majanduse sügavama languse võimalusega. Majandus-langusele omaselt kujuneb kulude kasv 2009. aastal erasektori omast kiiremaks ning valitsemissektori kulutuste tase suureneb 40-41% SKP suhtes. Eelarvetulude suurendamiseks otsustas valitsus üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra järkjärgulise alandamise üheks aastaks peatada. Seetõttu jääb üldine maksukoormus 2009. aastal praktiliselt varasemale tasemele . Eeldades majanduskasvu taastumist plaanib valitsus jätkata tulumaksu määra alandamist 2010. aastal. Ühtlasi tähendab see, et aeglustub ka keskvalitsuse kulude kasv, mis tõenäoselt siiski ei tasakaalusta eelarve teiste osade puudujääke. Seetõttu jääb koondeelarve mõõdukasse puudujääke ka 2010. aastal (Eesti Pank, 2008).
Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel aeglustub 2009. aastal 4,2%ni ning 2010. aastal 2,8%ni. Sise­nõudluse languse jätkumine ning palgakasvu aeglustumine kümnendi madalaimale tasemele 2009. aastal pidurdavad teenuste ja tööstuskaupade hinna­tõusu (Rahandusministeerium, 2008). Ebakindlus on mõjutamas sisenõudlust. Kuigi sissetulekute kasv on olnud jätkuvalt kiire, vähendab inflatsioon inimeste ostujõudu. Samuti on suurenenud ebakindlus tuleviku ees- optimism on asendunud pessimismiga. Praegu ei ole veel märke, mis viitaksid kasvu kiirenemisele (Viilmann, 2008).
2009. aasta riigieelarves ettenähtud meetmed tulude suurendamiseks riigilõivude tõstmise ning soodus­määraga kaupade ja teenuste käibemaksu tõstmise näol 2009. aasta 1. jaanuarist kergitavad inflatsiooni 0,34% võrra. Lisaks väliskeskkonna mõjude (energia, toit) taandumisele väheneb aktsiisi­määrade tõstmise mõju ning arvestades nõrga majanduskonjunktuuriga kaasneva baasinflatsiooni aeglustumisega, pidurdub tarbijahindade tõus aastatel 2009–2010 märgatavalt (Rahandusministeeriuj, 2008). Tarbijahindade kasvuks 2009 aastal prognoosime 4,8% (Eesti Pank, 2008).
Tööjõupakkumise kasv on vähenemas nii demograafiliste protsesside kui ka väljaspool Eestit töötamise võimaluste tõttu. Reservid on peamiselt mitteaktiivsete seas, ettevõtjaid peavad keskenduma ka tootlikkuse tõstmisele. Nõudluse vähenemisele reageeris see suhteliselt kiiresti läbi hõive: vähenes tööealiste aktiivsus pensioniealiste ja noorte seas, palgasaajate arv ning täistööajaga töötajate arv (Viilmann, 2008)
Tööturuandmed kinnitavad palgakasvu aeglustumist, kuigi tegevusalade vahel esineb selles suhetes erinevusi. 2009. Aastal on tööjõukulude ja tootlikkuse kasv rohkem kooskõlas ja seetõttu ka hinnatõususurve väiksem. Samas pole taeda, kui suurt mõju võib infatsioonile avaldada reealpalga ja tootlikuse kasvu vahelise lõhe püsimine (Rahandusministeerium, 2008).
Järgnevatel aastatel on oodata töö­puuduse märgatavat suurenemist tulenevalt majandusaktiivsuse alanemisest ja sellega kaasnevast tööjõu nõudluse vähenemisest. 2008. aastal suureneb tööpuudus 5,3%ni ning 2009. aastal 8,6%ni, prognoosi­perioodi lõpuks ulatub töö­puuduse määr 8,8%ni (Rahandusministeerium, 2008).
Käesoleval ning kahel järgneval aastal on toimub majanduskasvu aeglustumine ning ning vähenenud tööjõu nõudluse tingimustes oodata hõivatute arvu vähenemise jätkumist aastatel 2008–2010 kokku ligi­kaudu 28 tuhande inimese võrra. Hõive langeb peamiselt sisenõudlusele suunatud majandusharudes, mistõttu muutub avatud sektoris tööjõu palkamine lihtsamaks vabaneva tööjõu arvelt ning võimaldab seeläbi ümbritsevate muutustega paremini toime tulla. Hõivatute arv on viimastel kvartalitel kasvanud just ekspordile suunatud majandus­harudes, kus tööjõu palkamine on lihtsamaks muutunud sisenõudlusele orienteeritud sektoritest vabaneva tööjõu arvelt.
2007
2007
2008*
2009*
2010*
2011*
2012*
%
%
%
%
%
%
1. Hõive, hõivatute arvu järgi
655,4 1)
1,4
-0,3
-3,4
-0,7
0,2
0,0
3. Tööpuuduse määr
4,7
5,3
8,6
9,3
9,0
8,8
4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi
249,6
4,9
-2,0
-0,2
3,3
4,6
5,0
6. Hüvitised töötajatele
116 935 2)
25,8
14,1
1,6
4,6
8,4
8,5
7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.)
178,4 3)
24,1
14,4
5,1
5,3
8,2
8,5
1) Tuhat inimest.
2) Mln EEK.
3) Tuhat EEK
Joonis 2 Tööturu prognoos 2007-2012. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
Eesti majanduse lähiaastatel aeglustub majanduskasv kuni -5,3%ni, tänu sisenõudluse vähenemisele ning investeeringute negatiivse kasvu tõttu. Inflastiooni kõrge tase, mis saavutas 2008. aasta kevadel oma tipu hakkab tasapisi lanegma, mida ka näitavad hinnad toidupoodides ning 2010. aastaks langeb prognoositult 2,8%ni, mis on hea näitaja. Kahjuks, peab ära ka märkima töötuse kõrge taseme, mida anna tunda juba praegusel hetkel suured koondamised(Joonis 1). Lootus jääb uuele Töövõtuseadusele, mis toob kaasa paindlikuma tööturu. Siiski annab ülemaailmne majanduslangus Eestis, tema väiksuse tõttu, veel pikalt tunda.
Kasutatud kirjanudus:
Rahandusministeeriumi 2008. aasta sügisene prognoos
Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2008-2010
Eesti majanduse ja tööturu hetkeolukord ja trendid lähiaastatel- Natalia Viilmann (11. juuni 2008)
Euroopa Komisjon Majandustalituse täiskogu nr 6