Raamatupidamise seadus (0)

1 Hindamata

Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest.
Pruun raamat finants .
Majandusinfo töötlemise süsteem – Majandusarvestus

Info identifitseerimine

Mõõtmine arvnäitajates

Majandusinformatsiooni registreerimine

Info edastamine kasutajatele

Info tõlgendus.
Finantsarvestus – Kuluarvestus - Juhtimisarvestus
Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi.
Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata.
Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte.
Maksude arvestus
Finantsplaneerimine
Finantsanalüüs – Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale.
Sisekontroll – Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid.
Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele.
Kõik andmed saadakse raamatupidamisest!
Majandusinfo tarbijad: omanikud , juhtkond , töötajad,/ kreeditorid , investeerijad, tarnijad , ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid.
Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest.
Info välistarbijad: ülejäänud
Ettevõtte tulukus -
Ettevõtte maksevõime – võimet tasuda oma kohustused
Ettevõtte jätkusuutlikus – ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu
Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine:
Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine , Ärieetikat
Raamatupidamise seadus
Seaduse eesmärk – õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks.
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid – IFRS
Läbivaatamata kuid kehtivad seadused – IAS (kokku 41)
Raamatupidamise mõisted:
Vara – rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus

Käibevarad (e. Lühiajalised varad )
Põhivarad ( e pikajalised varad )

Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa.
1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul.
2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil.
3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad
4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara , patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus,
5. Materiaalsed põhivarad: – hooned, rajatised, inventar , masinad , seadmed . Jaguneb:
1. piiratud kasutuseaga – Maa, püsiva väärtusega kunstiteosed , maalid, raamatud.
2. piiramatu kasutuseaga – Ettemaksud tarnijatele, (Väljaantud pikaajalised laenud).
Kui teha ettemaks immateriaalsetele varadele, siis see läheb immateriaalsete varade alla!
Osaleb ettevõtte tegevuses siis on see põhivara! Kui 70% majast kasutan ise ja 30% rendin välja tulu saamise eesmärgil, siis vaadatakse mis osatähtsus on suurem. Hetkel on isekasutus suurem siis on materiaalne.
Käibevarad: käibe kiirus on suurem. Kõige suurem käibevara on raha. Veel on lühiajalised finatsinvesteeringud – müün järgmise 12 kuu jooksul nad ära. Saan kasu sellest müügi vahest. Kõik nõuded ja ettemaksed. Ntx: ostjate võlad, maksude ettemaksude tagasinõuded, lühiajaline laen.
Ettemakstud käibekulud. Varud – toiduainete varud. Ettemaksed toormaterjalide eest. Bioloogilised varad, mille kasutusiga on alla 1a või lõpetamata toodang – nuumsead, tali teravili.
Kohustus – rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus.
Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000€.
Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed)....
Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähendemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed.
Kasum (kahjum) – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe
Majandustehingud - rmpkoh tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rmpkoh puudutav südmus, mille tagajärjel muutub rmpkoh vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Seadusest tulenevad kohustused (ei laiene fiele, kui ta kasutab
Fie peab koostama aruande, kuid talle ei laiene esitamiskohustus. Kui tal on suur äritegevus (laenud, liisngud) siis riik võib nõuda aruannet, kui see ei tulene raamatupidamise seadusest.
Eksami küsimus:
Aruanneliigitus info kasutajate järgi jagatakse kolmeks:
raamatupidamis e. Finantsaruanded,
maksudeklaratsioon – esitamise kohustus tuleb maksuseadusest ntx käibemaksu kohustlane,
statistilised aruanded – kohustub statistilisest kohustusest.
Majandusaasta aruanne
Koosneb kahest aruandest: Tegevusaruandest ja raamatupidamise aastakandest.
Majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne raamatupidamise aastakanne
Tegevusaruande koostab ettevõtte juht. Raamatupidamise aastakande koostab raamatupidaja .
Majanduaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Audiitori kohustusest peab vaatama/ uurima kas seaduse järgi on vajalik. Audiitor kontrolli vajadus või audiitori ülevaatus.
Raamatupidamise aastaaruanne: põhiaruanded

Bilanss
Kasumiaruanne
Rahavoogude aruanne
Omakapitali muutuste aruanne

+ LISAD
Euroopasse tuli seadus kuid kaevati kohtusse, et väikeettevõtted peaksid ainult kahe kohta aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali)
Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)
Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud.
Iga rida kasumiaruandes on kasumiaruande kirje. Väike ettevõtetel soovitatakse kasutada II kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda.
Rahavoogude aruanne – näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis - või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega. Bilansi esimese kirje muutus. Näitab ära miks raha suurenes või vähenes. Kaug ja otsemeetod .
Omakapitali muutuste aruanne – kajastab aruandeperioodil toimunud ettevõtte omakapitalis.
Lisad – selgitan ära millist raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on aastaaruande koostamisel . Selgitan ära lõikude kohta, milliseid arvestuspõhimõtteid kasutan. Selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. Muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandus tulemusest ja rahavoogudest. (kolm on kohustulikud)
Raamatupidamise aastaaruande koostab raamatupidaja, kui ei allkirjasta seda, kui ei ole juhatuses.
Bilansi üldmudel (bilansil on kaks poolt, Aktiva (varad) ja Passiva (kohustused ja omakapital varade ja kohustuste vahel)) võib esitada kontoformaadina (tabel) ja aruandeformaadina (üksteise järjestikult aktiva , passiva )
Bilansivalem
Varad = Kohustused + omakapital
Alternatiiv : Omakapital = varad - kohustused
Käibevarad + põhivarad = pikajaline + lühiajaline kohustus + omakapital
Põhivara = lühiajaline + pikaajaline kohustus + omakapital (majandus aasta algul) + aruande aasta kasum. (või – aruande aasta kahjum, või + tulu-kulu)

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 22 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Awelyl Õppematerjali autor

Siit leiad natuke materjali raamatupidamise seadusest.

varad finants omakapital ettemaks käibevara põhivarad kasumiaruanne

Sarnased õppematerjalid

doc

Finantsarvutus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine

reservide tekitamine aruannetes. Järjepidevuse printsiip, raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks.

Raamatupidamine

pdf

Majandusarvestus

neis on nii erinevusi kui ka sarnasusi. Praktikas sageli samastatakse majandusarvestust raamatupidamisega, kuigi majandusarvestus on palju laiem mõiste. Kui käsitleda mõistet "raamatupidamine" sõna-sõnalt, siis leiame, et peaks tegemist olema raamatuga, kuhu kogu aeg tehakse mingeid märkmeid. Nõnda tegelikkuses toimitaksegi, sest ettevõtte raamatupidaja(d) registreerivad pidevalt ettevõtte majandus- tehinguid ja kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Seega raamatupidamise all peetakse silmas mehhaanilist protsessi (rutiinset tööd) suunatud ettevõtte majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

 edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.

Raamatupidamine

docx

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi

Raamatupidamine

pdf

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik

Majandusarvestus

docx

Majandusarvestus

· majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada

Raamatupidamise alused

doc

Arvestuse alused kokkuvõte

5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne

Arvestuse alused

Rohkem sarnaseid