10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Awelyl
Õppematerjali autor
reservide tekitamine aruannetes. Järjepidevuse printsiip, raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks.
neis on nii erinevusi kui ka sarnasusi. Praktikas sageli samastatakse majandusarvestust raamatupidamisega, kuigi majandusarvestus on palju laiem mõiste. Kui käsitleda mõistet "raamatupidamine" sõna-sõnalt, siis leiame, et peaks tegemist olema raamatuga, kuhu kogu aeg tehakse mingeid märkmeid. Nõnda tegelikkuses toimitaksegi, sest ettevõtte raamatupidaja(d) registreerivad pidevalt ettevõtte majandus- tehinguid ja kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Seega raamatupidamise all peetakse silmas mehhaanilist protsessi (rutiinset tööd) suunatud ettevõtte majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles
edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik
· majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja
Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada
5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid