kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. Käitumiselt on ta hästi impulsiivne ja emotsionaalne. Tänu tema iseloomule on tal probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Põhiprobleemiks ongi käitumine. Vangi sattus kakluse tagajärjel, 2 inimest lõi maha, kolmas sai väga raskeid kehavigastusi. Omalajal määrati talle
ajal Perekonna- PS § 16: seaduse § 27: igaühel on Abielu õigus elule lahutab perekonna- seisuasutus Triin Roosve SKA lektor Endisel ametnikul, nüüdsel kinnipeetaval Heino Kaelal on …õigus mitte olla ühes kambris kinnipeetav Siim Sägaga, kelle kunagisi süütegusid H.Kael ametnikuna uuris. Väljavõte Vangistusseadusest: § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Triin Roosve SKA lektor Siseriiklik õigus ja rahvusvaheline õigus. EL õigus Siseõigus ja välisõigus
tegurid, mis vanglas uimastitarbimisega alustamist mõjutavad. Grupi mõju, pinge, stress, sotsiaalne tunnustus ja identiteet ning soov põgeneda reaalsusest mõjutavad nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist. Kinnipeetavad väidavad, et grupi mõju on tegur, mis mõjutab nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist: ,,Kui oled ainuke kambris, kes ei kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine." Teine kinnipeetav väidab, et "igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama." Paaril korral mainiti ka juhtumeid, mil kinnipeetav muudeti jõuga narkosõltlaseks. Põhjus selleks peitub arvatavasti asjaolus, et uimastisõltlased vajavad enese ümber üha rohkem inimesi, kellel oleks raha ja kes aitaksid neil keelatud aineid osta või muul moel muretseda. Kokkuvõte
Tööpuudus Mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue
ASUTUSES. -------------- Eesti on mittetulundusühing, mille töö põhisuunaks on HIV-positiivsete ja uimastisõltlaste psühhosotsiaalne abistamine. ----------------- Eesti on loodud ----------------- abiga oktoobris 2002. Meie ema- organisatsioon alustas oma tööd Stockholmis rohkem kui 20 aastat tagasi pakkudes abi uimastisõltlastest HIV-positiivsetele kodututele. -----------------tüüpiliseks kliendiks on HIV-positiivne uimastisõltlasest, kinnipeetav/endine kinnipeetav, lõpetamata haridusega, töötu, vene keelt rääkiv ning tihti ka kodutu inimene. Kuid lisaks sellele pakume teenuseid ka uimastisõltlaste lähedastega ning viime läbi loenguid HIV/AIDS'i ja uimastisõltuvuse teemadel. -------------- missiooniks on: Aitame uimastisõltlastel (sh HIV- positiivsetel inimestel) alustada väärtuslikku elu narkootikumideta. -------------------- põhiväärtused : · Hoolime inimestest, kes on sattunud uimastisõltuvusse ning nakatunud HIV'i, ei
piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul) Tööpuuduse liigitamine Siirde tööpuudus on seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste,
2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte. 11
asjas oli EIK konventsiooni artikkel 3 rikkumine. Tallinna Vangla suhtes on seisukoha võtnud EIK 19. detsembril 2013.a. ühehäälselt otsustanud kohtuasjas: ,,TUNIS vs EESTI" (kaebuse nr. 429/12) tuvastades Euroopa inimõigusti ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (alandav kohtlemine) rikkumise. Lähtudes eelmainitust, tuleb Tallinna Vanglas kinnipeetavale mõeldud kambris, kus mind kinni hoiti, arvestada ainult reaalset vaba põrandapinda, mida kinnipeetav saab liikumiseks kasutada. Tallinna Vangla kambrites, kus viibisin, oli ühe kinnipeetava kohta reaalset vaba pinda umbes 1.5 m2, ning kuna tegu oli kinnise osakonnaga, siis olin kambris sunnitud olema kagu oma aja, välja arvatud üks tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuli samuti jagada oma ülejäänud viie kambrikaaslasega. Kinnipidamistingimustes esinesid ka teised puudused: riideid tuli pesta ja kuivatada samas kinnipidamiskambris, mis tõttu oli seal alati niiske ja rõske
osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad.) ning vangistusseaduse § 60 lg 2, 3 ja 4 (lg2.Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Lg. 3. Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Lg. 4.V anglateenistus on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.) alusel.
kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus; kannatanu moraalne, füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI;
leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. · Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. · Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. · On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma Tööpuuduse jagunemine(1) Vabatahtlik Mittevabatahtlik tööpuudus; tööpuudus; siis, kui inimesed siis, kui inimesed on võiksid kiiresti leida kaotanud töö, kuid tööd, kuid nad otsivad nad tahavad ja on parema palga ja võimelised tegema tingimustega tööd. tööd isegi palga eest,
probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inimeste kvalifikatsioon, töökogemus ja haridus on jäänud maha tööandjate uuenevatest nõudmistest, sest tööandjad teevad järjest uusi investeeringuid ja hariduskoolitus ning osade töökogemus ei vasta nendele nõudmisetele. Tööpuudus Eestis on alla Euroopa Liidu keskmise. Eurostati andmetel oli euroala hooajaliselt
tõendada, et Joonas on kätte saanud selle. NB! Küsimus on ka selles, et millist aadressi kasutatakse. Kaasuses on toodud, et käskkiri saadeti nimetatud elukoha aadressile, see on õigusliku tähtsusega asjaolu, sest HMS § 26 lg 1 ütleb, et menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil. 4 3. Tartu Vangla direktori 12.06.2013. a käskkirjaga määrati kinnipeetav K. vangla majandusosakonda tööle koristajana. Vanglaametnik R. andis 14.06.2013 kell 02.00 K.-le korralduse tööle asuda. K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K.-le Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku S. 10.07.2013. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus. K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg
alles pärast maksukohustuse tekkimist (TSD esitatud) ja maksukohustuse täitmist (TSD aluselt tekkinud maksukohustus on ka tasutud). FIE MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT Maksuvaba tulu kalendrikuus 144 eurot Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetav töötuskindlustusmakse 2,8% Tööandja poolt arvestatav töötuskindlustusmakse 1,4% Kohustusliku kogumispensioni makse 1% (nendele, kes tegid avalduse jätkata sissemakseid alates 01.01.2010) 2% TÖÖTAJALE TEHTUD ERISOODUSTUSTELT Tulumaks 21/79 Sotsiaalmaks (erisoodustuste summa + erisoodustustelt arvutatud
" teatas mees, ta ei saanud ikka aru, mehe hääletoonis oli kuulda segadust, ta rääkis valjemalt. ,,Ta Mati här!" kõlas toa kaugemast nurgast. Mees kes temaga kõneles, lahkus. Hetke pärast oli kuulda teise tegelase sisenemist, kuid seekord oli tegemist naisega. ,,Onko voit minusta ymmärtää?"küsis naine, ta hääles oli tunda noorust, ta ei saanud olla üle 20-aastane. ,,Olen eestlane, miksi olen täällä?" vastas kinnipeetav. Vastu ei kõlanud midagi, kuid ta kuulis hägusalt, kuidas toa kaugemas nurgas kaks soome keelt kõnelevat vanemat meest arutasid omavahel, nad olid justkui segaduses. Mehed hakkasid vaidlema ning üks lahkus. Naine, kes teda kõnetas lahkus ka. Taaskord pandi talle kott pähe, ümberingi oli vaikus. Ta peas olid mõtted, miks just tema ja miks hakati temaga võõras keeles rääkima. Paari tunni pärast jäi ta taas magama.
mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Vangistust kantakse vanglas, mis on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev asutus vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks.18 Vastavalt VangS § 6 lõikele 1 on vangistuse täideviimise eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning kaitsta õiguskorda. Vastupidiselt karistusõigusele keskendub vangistusõiguse sellele, kuidas luua ajendeid ja tagatisi, et kinnipeetav käituks nii vanglas viibides kui ka pärast vabanemist õiguspäraselt. Selleks on vaja tagada, et kinnipeetava eluase, perekond ja töökoht väljaspool vanglat säiliksid või saaksid minimaalselt kahjustatud, et kinnipeetav säilitaks või omandaks hariduse, säilitaks või omandaks tööoskused või kui karistuse tõttu ei saa ta jätkata töötamist endisel erialal, siis omandaks uue elukutse. Vangla
tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja tellija töötamise võimalusest; i) austama töötaja privaatsust; j) andma
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud - Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping(katseaeg) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei
Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates. Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. Toimikus on vastav akt: "13. III 1953 kell 14.00 korpuse nr 2 kambris nr 15 suri kinnipeetav nr 11 (st Laidoner)". 14. märtsi öösel kell 3 ja 20 minutit maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpset matmis kohta . 12 Kokkuvõte Kindral Johan Laidoner oli mees õigel ajal. Ta oli mees, kes suutis väheste vahenditega organiseerida suurt sõjaväge. Laidoner oli Eesti sõjaväelane ja riigtegelane ning kindral. Oluline on ka tema poliitiline tegevus. Laidoner oli
vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast Arvesse võetakse kõik palgana käsitletavad summad Arvesse ei võeta: puhkusetasu ravikindlustuse hüvitist teisi hüvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks Mall Gramberg Palgast kinnipidamine Palgast kinnipidamisel kehtivad piirangud (sätestab TäMS § 132): kinnipidamist ei tehta, kui palk ei ületa palga alammäära, ülalpeetavate puhul suureneb palgast mitte kinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta, kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast palgast kogu palga tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Mall Gramberg Hüvitised ja tagatised
Ühendkuningriik, nr 21783/08). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kaebaja ema ja kaebaja juba täisealine tütar oleksid kaebaja perekonna abivajavad liikmed. Kaebaja on oma perekonnaliikmetega suhelnud on olnud lühiajalisi kokkusaamisi ema, õe, elukaaslase ja tütrega. Samuti on kaebaja telefoni teel kontakti hoidnud elukaaslasega, kuid pärast 2009. aastat ei ole kaebaja ja tema elukaaslase vahel lühiajalisi kokkusaamisi enam toimunud. Kuigi kinnipeetav on vangistuse jooksul säilitanud oma perekonnaliikmetega kontakti, ei kaalu kaebaja perekonna- ja eraelu riive üles ohtu, mis temast avalikkusele ja riigi julgeolekule tuleneb. Toodud aspekte on PPA vaidlusaluses otsuses ka kaalunud. Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: 6 http://www.pohiseadus.ee/ Kasutatud kohtulahendid:
valitsusasutused. maavalitsused ning ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused (nt Tallinna Haridusamet või munitsipaalpolitsei). 3) Ohuga on tegemist siis, kui Väide on vale. Ohuga on tegemist siis, kui kahju või rikkumine mingi tegevus või tegevusetus võib võib leida aset ettenähtavas tulevikus. Ainuüksi see, et isik on kunagi tulevikus viia kahju tekkimise või rikkumise kinnipeetav, et pruugi tähendada veel põgenemisohtu, vaid peavad toimepanemisele; nt ainuüksi see, et olema veel mingid andmed, mis põgenemisele viitavad. isik on kinnipeetav, tähendab põgenemisohtu. 4. Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas on omavahel seotud valitsusasutused, hallatavad riigiasutused, kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused ja nende struktuuriüksused (FS090 MTA ja KS090 vangla näitel). Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele,
Maksupoliitika tasandil Kehtestatakse siidehindade dokumenteerimise nõue OECD BEPS initsiatiiv OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta Advanced Pricing Agreement NB! SIIRDEHINDU KOHALDATAKSE VAID ETTEVÕTLUSES DIVIDENDID võidakse maksustada läbi kinnipeetud tulumaksu (ka vabastus). Siseriiklikult vabastusmeetod ja kinnipeetud. Dividendid ei ole kulu, mis on mahaarvatav. Maksumaksja on saaja. INTRESS – kinnipeetav tulumaks. Maksumaksja on saaja. Laenusaaja kannab intressikulu – arvab maha. Saajal tulumaks. Artikkel 11 p 3 igasuguse võlakohustuse pealt tehtud makse. Riigid kaitsevad maksubaasi – laen on liiga suur, siis ületab osa on maha arvatav. Piiratakse intressi mahaarvamise õigust. LITSENTSITASU – õigus kasutada logo (passiivne tasu) – väljamakstes kulu -> maksubaas väheneb -> TuMK väheneb; saaja on maksukohustuslane
mittetasustatavat tööd. Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuuduse mõõtmine Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu-uuringute -- suurte üleriigiliste küsitluste -- käigus. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemiasetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on:
4. maksude jagunemine püsivuse alusel ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud. Ühekordsed maksud on need maksud, kui maksukohustus lõppeb peale maksu tasumist ning seda ei tule antud tehingult tulevikus tasuda (tollimaks, aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Korduvad maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks. 5. sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaks. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve...................
Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim.hooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.Kriminaalmenetulus: näitab pidevat kasvudendentsi, kuritegude avastamine keskm. 30%,pimedad ajsad 70%. Menetlejad- kohus, prokuratuur, politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav vahetult pärast kuritegu kinnipeetav - Õigused:õigus teada, milles on süüdistatavad/kahtlustatavad, õigus kaitsjale, õigus vesteldaindividuaalselt kaitsjaga,õigus teada, et ütlusi võidakse kasutada nende endi vastu,õigus esitada taandus,õigus taotluseks, kohustus kutse peale kohale ilmuda. süüdistatav sama, mis kahtlustataval. kaitsja ühel süüdistataval(krimi) max 3 kaitsjat. kannatanu füüsilise, moraalse, varalise kahju all kannatanu. tsiviilkostja laste tekitatud kahju vastutaja
perioodi järel uuesti ehk kordub.(tulumaks- kalendriaasta, üks kord aastas; maamaks- aastase perioodiga; Sooritamise viisi alusel saab maksud jaotada : 1. Sissenõutavad – on maks kui selle kohta saadakse maksuteade (üksikisiku tulumaks) 2. Tähtajalised maksud – kõik maksud on tähtajalised. Tuleb mingiks kindlaks kuupäevaks ära maksta. AGA kui maksumaksmise tähtaja jooksul tekib maksukohustus või kaob ära, siis tähtaeg muutub. 3. Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse. Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla). Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1
b. kohalikud maksud – ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsõidukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks – nendest mõned ei ole Eestis mitte kunagi kehtinud). 4) Püsivuse järgi: a. Ühekordsed maksud – üksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks. Maksukohustus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse
võib panna toime uusi kuritegusid, võidakse sellise isiku suhtes uuesti kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks. Karistusjärgse kinnipidamise täideviimisel lähtutakse vangistusseaduse20 (edaspidi VangS) regulatsioonist. VangS § 104³ kohaselt toimub see kinnises vanglas ja karistusjärgselt kinnipeetavaid (edaspidi kinnipeetav) hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi. Kuna isik on süüle vastava karistuse ära kandnud, tuleb vähendada kinnipidamise repressiivsust ja tagada võimalikult loomulik keskkond.21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole aasta jooksul pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti on neil lubatud kasutada isiklikku riietust ja voodipesu ning neil võib kambris olla raadio ning televiisor või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ?
12. Cease- lakkama, järele jääma, järele jätma Lk 20 1. Via- läbi 2. Reinvent- taassünd 3. Reserve- varuma, tagavaraks hoidma 4. Falter- vaaruma, vankuma, kõhklema, kogelema 5. Gradually- järk- järgult, vähehaaval 6. Obligation- kohustus, võlakohustus, võlg 7. Overstatement- liialdatud väide, liialdus, ülepakkumine Lk 21 1. Boisterous- tormakas, tuisakas, äge 2. Whoop- huigatus, vali hõigatus, hõisatus 3. Holler- karje 4. Vamp- ninatükk, nahalapp 5. Observable- kinnipeetav, järgitav, nähtav, märgatav 6. Cribs- sõim, plagiaat, võrevoodi Lk 22 1. Encounter- ootamatult kohtuma, kokku põrkama 2. Permanent- jääv, kestev, püsiv 3. Judgment- otsus, kohtumõistmine, nuhtlus 4. Exposed to- katmatu, kaitsetu 5. Prediction- ennustus, ettekuulutus Lk 23 1. Rationalize- mõistuspärastama, ratsionaliseerima, otstarbekohastama 2. Determine- määrama, otsustama, tingima 3. Scrutiny- täpne vaatlemine, järeleuurimine, kontrollimine 4
aastal ja 6 jaanuaril 1944. Siis hukati kolm austrialast ja 2 poolakat, nende põgenemis katse pärast. 6 jaanuaril hukati 4 juudi naist, kuna nad varustasid mässulisi lõhkeainetega. Surnuks näljutamine Alates 1941. aastast hakati hukkamise viisina kasutama surnuks näljutamist. Karistust kasutati pärast kellegi põgenemist. Ohvrid valiti välja õhtuse loenduse ajal. Nad viidi 11 osakonda ja näljutati nii kaua, kuni põgenenud vang tagasi tuli. Tavalisel lõppe see surmaga. Kuulsaim kinnipeetav oli Franciscan Maksymillian Kolbe. Ta läks vabatahtlikult, vahetades välja ühe teise kinnipeetava, 11 osakonda. Kolbe surmati lõpuks surmava süstiga. Alates 1943. aastast kasutati näljutamist harvemini ja lõpuks see karistusviis lõpetati. Rudolf Franz Ferdinand Höß Rudolf Franz Ferdinand Höss sündis 1900 aastal 25 novembril Baden-Badenis kristlikus peres. Hössi isa oli kunagine ohvitser, kes sõdis Ida-Aafrikas. Pärast isa surma liitus Rudolf armeega
- muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist. Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus. Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad pensionikomisjoni otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast. Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007]
.. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näiteks esineb töökeskkonna volinik. Töötasu maksmise erijuhud ületunnitöö 1,5x, öötöö 1,25, riigipühal 2x. Selle võib hüvitada vabas ajas. Sissenõude pööramine töötasule. Sissenõude piiramist töötasule sätestab täitementlus seadus 132. Millek ohaselt 1) Kinni pidamist ei tehte, kui töötasu ei ületa alammäära 2) Ülal peetavate korral suureneb töötasust mitte kinnipeetav summal 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta alammäärast 3) Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem võib kuni 5- töötasu alamäärale suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust. Tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor+7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank.
vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud
võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. TLS- töölepingu seadus (töötaja - tööandja) ATS- avaliku teenistuse seadus. (teenistuja - riik) alluvussuhe, ei saa esitada tingimusi VangS vangistus seadus (kinnipeetav - riik) Töö on tasu eest tehtav hüve! Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). TL · Taotleb TA juhtimisele ja kontrollile · Tööandja annab töövahendid · Tasu 1x kuus · Töötaja teeb isiklikult tööd · Puhkus 28 kalendripäeva
Töötasu nõude tasaarvestamisel kehtivad järgmised piirangud (v.a. elatise kinnipidamisel): töötasust ei tehta kinnipidamisi, kui see ei ületa töötasu alammäära eelnimetatud summa suureneb iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra töötasu alammäärast kuus alammäära ületavast töötasu osast võib kuni 5-le töötasu alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast osast kogu töötasu, tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu töötasust. 17. Töölähetuse mõiste, kestus, töölähetusse saatmise kord. Hüvitised töölähetuste korral Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-43-11, 175-11; 187-13 Töötaja lähetamine väljapoole töö tegemise kohta, kestus on üldjuhul kuni 30 päeva; poolte kokkuleppel võib lähetus olla ka tähtajatu. Lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: rasedalt, alla 3-
vajalikud täiendkoolitused vanglatöötajatele. 3. Vanglates on loodud ja käivitatud eraldi osakonnad uimastivaba eluviisi järgivatele kinnipeetavatele. Osakonnad avatakse perioodil 2004 2008 Tartu, Harku, Maardu ja Murru vanglates. 4. Kinnipeetavate motiveerimiseks uimastivaba eluviisi järgimisele on rakendatud järgmised meetmed: a. on väljatöötatud ja juurutatud lepingulised suhted kinnipeetava ja vangla juhtkonna vahel. Kinnipeetav võtab endale lepingulised kohustused mitte tarvitada narkootikume. Vangla võtab endale kohustused tagada kinnipeetavale kokkulepitud täiendavad soodustused oma pädevuse raames; b. on juurutatud kinnipeetavate nõustamine, et anda soovijatele moraalset tuge ja nõuandeid negatiivsetest harjumustest vabanemisel; c. on kaasatud kirikute ja koguduse vaimulikud ja tavaliikmed
aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Tulenevad ühekordsetest tehingutest, toimingutest. Maks tekib vastava toimingu sooritamisega ja lõpeb maksmisega. Korduvad maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis. Nende tasumise kohustus tekib teatud perioodi möödudes uuesti. 5. sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja peab ise välja arvestama ja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaksu juurdemakse, maamaks. Need, mille maksukohustus tekib siis, kui maksumaksjale on esitatud vastav teade. 6
karistustest. Kolmandaks ei tohi asutuses kasutav interventsioon olla vastuolus karistusasutuse üldiste nõuetega ega alandada osalejaid. Kommuuni mudeli põhisisu kuritegevust põhjustab osade indiviidide võimetus saavutada oma eesmärke legaalsete vahenditega, seda tuleb neile õpetada. 13. Vanglakaristus tänapäeval (maailmas, Eestis). Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle. Resotsialiseerimise nimel on
9 Näide 3: Tulumaksu arvutamine Eestis. Aasta 2009, töötaja Maali Mustika brutopalk on 14 000 krooni kuus. Maksuvaba tulu on 2 250 krooni. Tulumaksumäär 21%. Palgatulust mahaarvatavad maksed: Töötuskindlustusemakse määr 0,6% 14 000st = 84 krooni. Kohustusliku kogumispensionimakse määr 2% 14 000st = 280 krooni. Tulumaks = (Brutopalk maksuvaba tulu töötuskindlustus kogumispension) x 21% Kinnipeetav tulumaks = (14 000 2250 84 280) x 21% = 11 386 x 0.21 = 2391 krooni. Tehakse raamatupidamises vastav kanne: D Võlad töövõtjatele 2475 K Kinnipeetud tulumaks 2391 K Töötuskindlustusmaks 84 Töötaja saab kätte 14 000 2391 84 - 280 = 11 245 krooni. 1.2. Töötukindlustus Töötukindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise,
1995 aastal teatas vanglakaristuse seaduslikkuse järelvalve direktoraat at vangide arv kinnipidamiskohtades ületas nende asutuste võimsuse keskmiselt 50%. Esimene eluaegsete koloonia rajati 1994 aastal vologda piirkonda koloonia nr 5. Alates 1997 aastast on kinnipeetavate arv seal kasvanud 177lt 1115ni ehk 6,5 korda aastaks 2003 Tänapäev Praegu ei kasutata enam eeluurimisvangistust. Süüdistataval on võimalik end kautsjoni vastu vabaks osta. Selle jaoks kannab kinnipeetav või keegi temaga seotud isik nõutava rahasumma kohtule üle, garanteerides sellega kohtualuse olemasolu eeluurimise ja kohtuistungi ajaks. Kautsjoni suurus määrastakse uurija ja prokuröri heakskiidu alusel. Kui kahtlusalune või süüdistatav kautsjoni maksta ei saa antakse kautsjoni maksmise nõue edasi riigile. Kohtueelset kinnipidamist kasutatakse 1 aasta ja rohkem juhul kui kahtlusalune on ühiskonnale ohtlik. Sellise toimingu jaoks on vaja prokuröri luba.
haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb: isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul; kui isik on väheste teadmistega või mingil objektiivsel põhjusel ei ole tal võimalik tõendeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001 otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu aktiivsus tõendite kogumisel peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani tõendamiskohustus.Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui
maksejõuetuse korral. Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Kinnipeetav tulumaksu määr on 22%. Maksuvaba tulu 2007.a. 24000 krooni, ühes kuus 2000 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on riikliku pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele vastavalt seadusele. Maksu makstakse palgalt, puhkustasudelt erisoodustustelt jne vastavalt seadusele. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt.
võib FIE kuludesse kanda alles pärast maksukohutuse tekkimist ja täitmist. [8] Tabel - FIE maksukohustused tööandjana TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT Maksuvaba tulu kalendrikuus 144 Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetav töötuskindlustusmakse 2,8% 12 Tööandja poolt arvestatav töötuskindlustusmakse 1,4% Kohustusliku kogumispensioni makse 1% (nendele, kes tegid avalduse jätkata sissemakseid alates 01.01.2010) 2% TÖÖTAJALE TEHTUD ERISOODUSTUSTELT Tulumaks 21/79
kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast) Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad* Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte)
sätestatut, mille kohaselt: 1)kinnipidamist ei tehta, kui töötasu ei ületa töötasu alammäära; 2) ülalpeetavate puhul suureneb töötasust mittekinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta; 3) kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viie töötasu alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust kogu töötasu, tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Viimasest tulenevalt peab töötajale tasaarvestuse puhul jääma vähemalt 1/3 tema kuusissetulekust. Töötaja süü vormid on: 1) hooletus; 2) raske hooletus ; 3) tahtlus. Tööandja teeb kindlaks, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ning milline süü vorm ja töötaja hoolsuse määr. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS paragrahv 16st, kusjuures
maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär (kindlasummaline, %-määra alusel, kombineeritud, progresseeruv, regresseeruv, proportsionaalne), majanduslik baas (tulu-, omandi-, tarbimismaks) TEERIAD MAKSUDE ÕIGUSTATUSE, EESMÄRGI JA ÕIGLASE KOORMUSE JAOTUSE SELGITAMISEKS: ekvivalenditeooria, maksevõimelisuse teooria, peamaksu teooria, ohvriteooria, piirvajaduse teooria, sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime;
pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või
tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest, töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama. Tasaarvestamisel tuleb arvestada TMS §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. Sissenõude pööramise piirangud töötasule sätestab TäMS § 132 (palga arestimine), mille kohaselt: kinnipidamist ei tehta, kui palk ei ületa palga alammäära, ülalpeetavate puhul suureneb palgast mitte kinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta, kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast palgast kogu palga tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. IV. Töötaja kahju hüvitamise kohustus 14 23
annaabi.ee 
