Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk
Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel.
Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis.
Käitumiselt on ta hästi impulsiivne ja emotsionaalne. Tänu tema iseloomule on tal probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Põhiprobleemiks ongi käitumine. Vangi sattus kakluse tagajärjel, 2 inimest lõi maha, kolmas sai väga raskeid kehavigastusi. Omalajal määrati talle surmanuhtlus, aga surmanuhtlus kaotamisega määrati talle eluaegne vanglakaristus. Ta on kasvanud ilma isata , kasuisa kasvatas teda. Enne vanglasse sattumist oli ta abielus ja kasvatas kasulast. Peale antud juhtumit naise vanematel oli häbi, et nende tütremees on kurjategija ja see abielu lahutati. Tihti vanglates on meesvangidel kirjavahetus naistega , mis tihtipeale lõppevad suhte algusega, mis vangi vabanedes reaalelus ei lõppe alati hästi, sest paljud pole harjunud tööd tegema, teiste kulul elama, harjunud vägivallaga ning otsivad endast nõrgemaid, kasutades ära veenmisoskust. Selle loo kangelane nägi ühe kaasvangi teguviisi läbi ja hoiatas seda naisterahvast tuleneva ohu eest. Palus naisel eemale hoida sellest mehest, naine sai šoki, kirjutas talle, et tahab oma abistajat näha, ühe korra käis ära ja armus oma kangelasse. Vangi ema hakkas rääkima pereloomisest, et noored armunud arvasid, et proovivad pikajalise suhte ära. Tüdruku vanemad olid suhteliselt ettevaatlikud, kuid ei olnud vastu. Peale esimest koosveedatud ööd vanglas pikaajalisel kohtumisel jäi naine lapseootele. Kolme kuu pärast nad vanglas abiellusid. Kahjuks 6dal kuul rasedus katkes, see oli vägagi traumeeriv mõlemile, valu on siiani alles. Kokku saavad nad kord kuus, pikaajalisel kohtumisel 24 tundi, on võimalus lühiajaline kokkusaamine, mis toimub läbi klaasseina telefoni teel. Vangla direktori loal saab kokkusaamisi tihemini lubada, eeldades kinnipeetava korraliku käitumist. On ka võimalik helistada igapäev üksteisele ja lastega suhelda. Lapsi kiusati lasteaias ja isegi vanglas sai isa oma lapsevanema kohuseid täita ja helistas lasteaeda ja lahendas probleemi. Praegu on neil 2 last, on ka mõeldud kolmandast lapsest. Kinnipeetav rääkis, et abielu ei saa kasu olla, ainult suhte peale ei saa peret luua. Kahe inimese vahel peab armastus ja truudus olema. Võimaluse korral reaalelus kokku saada oma perega ja koos veeta 1-2 päeva, näidata ühiskonnale, et kõik eluaegsed ei ole nii ohtlikud, nad on piisavalt kaua kinni istunud, et oma elust järeldusi teha, sest igat inimest tuleb võtta individuaalselt ja anda lootust neile, kes seda väärivad. Kinnipeetav on arvestanud , et peale 20 aastat on ta natuke peale 50 aastat vana ja on võimalus vabaneda . Vangi soov on, et tema lapsed kasvaksid õiguskuulekateks riigikodanikeks. Samad unistused, mis igal lapsevanemal . Lapsed käiksid ujumas, muusikakoolis. Tema soov oli viibida teise lapse sünni juures, kuid viimasel hetkel see luba tühistati. Ta tahab näidata ühiskonnale, et eluaegsed kinnipeetavad ei ole nii ohtlikud.
(Tegeleb legaalse äriga, millega toetab materiaalselt oma peret.)
Kinnipeetavat toetab suur kogukond , sellepärast ongi sellel lool positiivne kuvand. Tähtis on tugeva pere olmasolu igas olukorras. Kunagi ei tohi kedagi maha kanda, kõik me teeme vigu ja iga asja eest saab karistuse ühe korra. Pole vaja elada minevikus, vaid osata näha tulevikku.
Vangi mõtteid: püüab olla realist, tegelikult elan mõttetes oma perega, ise olen vanglas.
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahoi Õppematerjali autor
Reaalselt toimunud eluaegse vangi armastuslugu, mis on anonüümne.

Sarnased õppematerjalid

Kriminaalpoliitika kordamine
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv.

Õigusteadus
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
74
pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12 (KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel on vangistus 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 48 alusel arest kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest. 8 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. ­ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 5. 9 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10 p 79. 10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. ­ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 4. 11 Karistusseadustik 06.06

Avalik õigus
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau’ [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime “Ühiskondlik leping”. Rousseau’ ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija lootusi ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.

Prantsuse Revolutsioon
SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus
13
doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita. Pälvib sellega palju kriitikat ja vaenlasi, ta päädivad pingutused sellega, et

Kirjandus
Realism ja naturalism
10
doc

Realism ja naturalism

eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita.

Eesti keel
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled

Kirjandus
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Selle asemel vestleb ta Hümmatiga, kinnitades talle, et tal pole Murati suhtes mingisuguseid kavatsusi ning veenab mõlemat, et neil on kõik võimalused õnnelikuks saada ning nad ei tohi nii oma õnnest nii kergesti loobuda. Nurijjäl õnnestubki noored lepitada. Juba Bakuus, saab ta linnavalituselt kolmetoalise korteri, millesse võtab elama ka onu Äläsgjäri, kelle naine on vahepeal surnud. Ise abiellub ta ühe inseneriga ning hakkab elama õnnelikku pereelu. Raamatu pealkiri tähendab aga lahtiseletatult Gjünei kislakki ulatuva veeniisutuskraavi pikendamist Güzei kislakki. Algul ei ole Gjünei kislaki elanikud kraavi pikendamisega nõus, kuna nemad pidid 18 Kes on teise, Kudratist trustist edukama trusti juht. Naise trusti käes on rändpunalipp. Mõnevõrra väheveenvalt jagub naisel aega kahte last kasvatada, ning veel Kudrati töö juures käia.

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast. Enamusel Saksa ning ka Austria (pärast Austria annekteerimist 1938. a) juutidest õnnestus siiski põgeneda. 1938. aasta novembris toimunud pogromm (nimetatud ka Kristallnacht, ek Kristallöö) tegi ähvardava ohu ilmseks ka neile, kes olid olnud tõrksad emigreeruma. Kasutades ära ühe juudi noormehe poolt sooritatud Saksa diplomaadi mõrva Pariisis, organiseerisid natsid sünagoogide põletamise, juudi äride ja kodude ründamise ning saatsid suure hulga saksa juute koonduslaagritesse. Holokaust sõja ajal Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aasta 1. septembril päästis valla Teise maailmasõja. Sõda tähendas uut staadiumi. Sõja ajal ning eriti Ida-Euroopas võttis Natsi-Saksamaa kasutusele kogu oma radikaal- ideoloogiliste eesmärkide arsenali

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun