Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk
Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud
faktidel.
Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga
perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus
kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta
muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks
selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks
eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast.
Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse
ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis
hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahoi
Õppematerjali autor
suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv.
o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12 (KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel on vangistus 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 48 alusel arest kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest. 8 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 5. 9 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10 p 79. 10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 4. 11 Karistusseadustik 06.06
saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau’ [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime “Ühiskondlik leping”. Rousseau’ ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija lootusi ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.
humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita. Pälvib sellega palju kriitikat ja vaenlasi, ta päädivad pingutused sellega, et
eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita.
jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled
Selle asemel vestleb ta Hümmatiga, kinnitades talle, et tal pole Murati suhtes mingisuguseid kavatsusi ning veenab mõlemat, et neil on kõik võimalused õnnelikuks saada ning nad ei tohi nii oma õnnest nii kergesti loobuda. Nurijjäl õnnestubki noored lepitada. Juba Bakuus, saab ta linnavalituselt kolmetoalise korteri, millesse võtab elama ka onu Äläsgjäri, kelle naine on vahepeal surnud. Ise abiellub ta ühe inseneriga ning hakkab elama õnnelikku pereelu. Raamatu pealkiri tähendab aga lahtiseletatult Gjünei kislakki ulatuva veeniisutuskraavi pikendamist Güzei kislakki. Algul ei ole Gjünei kislaki elanikud kraavi pikendamisega nõus, kuna nemad pidid 18 Kes on teise, Kudratist trustist edukama trusti juht. Naise trusti käes on rändpunalipp. Mõnevõrra väheveenvalt jagub naisel aega kahte last kasvatada, ning veel Kudrati töö juures käia.
Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast. Enamusel Saksa ning ka Austria (pärast Austria annekteerimist 1938. a) juutidest õnnestus siiski põgeneda. 1938. aasta novembris toimunud pogromm (nimetatud ka Kristallnacht, ek Kristallöö) tegi ähvardava ohu ilmseks ka neile, kes olid olnud tõrksad emigreeruma. Kasutades ära ühe juudi noormehe poolt sooritatud Saksa diplomaadi mõrva Pariisis, organiseerisid natsid sünagoogide põletamise, juudi äride ja kodude ründamise ning saatsid suure hulga saksa juute koonduslaagritesse. Holokaust sõja ajal Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aasta 1. septembril päästis valla Teise maailmasõja. Sõda tähendas uut staadiumi. Sõja ajal ning eriti Ida-Euroopas võttis Natsi-Saksamaa kasutusele kogu oma radikaal- ideoloogiliste eesmärkide arsenali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid