Tööpuudus (0)

Tööpuudus
Tööjõud;
Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt
tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab
aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu
hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid
muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb
töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest.
Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud
suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu-
uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus.
Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud
suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv
jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on
inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad.
Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100%
Tööhõive määr on protsentides väljendatud
suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud
inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste
arvuga.
Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100%
Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond*
100%
Tööpuudus;
Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa
tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda
leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning
majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid
statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust
mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik
kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:
· Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
· Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul.
· Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole
õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega
pensionär.
· On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle
asuma
Tööpuuduse jagunemine(1)
Vabatahtlik Mittevabatahtlik
tööpuudus; tööpuudus;
siis, kui inimesed siis, kui inimesed on
võiksid kiiresti leida kaotanud töö, kuid
tööd, kuid nad otsivad nad tahavad ja on
parema palga ja võimelised tegema
tingimustega tööd. tööd isegi palga eest,
mis on madalam kui
antud oskustega
oleks võimalik saada.
Tööpuuduse jagunemine(2)
Struktuurne tööpuudus (structural
unemployment) ; Põhjustatud töötute oskuste,
kvalifikatsiooni, asukoha (jne) ning ettevõtete
vajaduste mittevastavusest. Niisuguse
tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti
struktuurseid reforme - muudatusi
haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
Dünaamiliselt arenevas majanduses saavutavad
mõned tööstusharud, firmad ja regioonid
majanduslikku edu, kusjuures teised on samal
ajal pikaajalise languse seisundis.
Tööpuuduse jagunemine(2)
Siirdetööpuudus- (frictional unemployment) ka
hõõrde- ehk friktsionaalne tööpuudus on seotud
töökohavahetustega (parema töö otsimisega).
Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega,
on inimesed mingi aeg vahepeal tööta.
Siirdetööpuudus on vabatahtlik ja enamasti
lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
Seda on võimalik vähendada, kui luuakse hästi
funktsioneeriv andmepank vabadest töökohtadest
ja tagatakse tööotsijale informatsiooni kiire
kättesaadavus. Siiski täielikult siirdetööpuudust
kaotada ei ole võimalik, sest paratamatult toimub
tööealiste inimeste elus muudatusi.
Tööpuuduse jagunemine(2)
Siirdetööpuudus jaguneb;
1) Ümberõppest tingitud siirdetööpuudus-
inimesel on soov ennast täiendada; ta on
võimeline ümberõppima; on vabatahtlik,
seega on inimene teatud aja rakendamata,
kuna ümberõpe, enesetäiendamine võtab
teatud aja.
2) Voolav tööpuudus -inimene vahetab töökohta,
tekib ajavahemik, mil inimene on tööta.
Tööpuuduse jagunemine(2)
Tsükliline tööpuudus(cyclical unemployment) -
Tekib sisemajanduse kogutoodangu suuruse või
kasvutempode kõikumisel. See on tingitud
ebapiisavast kogunõudlusest ja avaldub
ennekõike majanduskriiside perioodil kui tööjõu
nõudlus on normaalsest madalam.
Majandusliku olukorra paranedes selline
tööpuudus väheneb. Erinevalt
siirdetööpuudusest on tsükliline tööpuudus
valdavalt mittevabatahtlik. Inimesed jäävad
töötuks seetõttu, et nende töökohad üldise
majandusliku languse mõjul kaovad.
Tööpuuduse jagunemine (3)
Lisaks eelnevatele liikidele on ka varjatud ja
registreeritud tööpuudus.
Varjatud tööpuudus(hidden unemployment) on seotud
inimestega, kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid
põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu
statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile.
Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad
­inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida. Sobivatel
tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt
tööd otsima.
Registreeritud tööpuudus(registered
unemployment)- Arenenud riikidel on töötutel
võimalik ennast tööturuametis ennast
registreerida. Registreerimine võib anda
mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus
osaleda mitmesugustel koolitustel,
haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik
töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus
teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel
osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud
ennast ei registreeri.
Töötuse määr, I kvartal 2000 ­ III
kvartal 2006;
Graafik;
Kasutatud kirjandus;
Saar, I. Makroökonoomika,
Sisekaitseakadeemia, loengukospekt
http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/K
oolitus/oppematerjal/mikmak.htm#26
http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus
http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/
aktiivse.html
http://www.stat.ee/index.aw/
Aitäh
kuulamast!