Tööpuudus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Töötus ja tööpuudus

Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.

Majandus

10

ppt

Tööpuudus

0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009 ·Tööhõive määr näitab tööga hõivatute ostähtsust tööealises rahvastikus. 57,4% - Eesti 2009 ·Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus. 66,5% - Eesti 2009 · Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine · Tööpuudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ­ ettevõtted vähendavad tootmismahtu · Taas tööturule sisenemine võib olla keeruline · Vormid: struktuurne, tsükliline, siirde-, varjatud, vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid · Struktuurne ­ konkreetsete oskuste ja/või kvalifikatsiooniga tööjõu nõudluse puudus

Majandus

2

doc

Tööpuudus

3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus ­ seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuurne tööpuudus ­Põhjustatud töötute oskuste kvalifikatsiooni asukoha jne ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske

Majandus

10

odp

Tööpuudus ( slaidid)

töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul)  Tööpuuduse liigitamine Siirde tööpuudus on seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse

Majandus

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20

Ettevõtluskeskkond

8

doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri

Majandus

12

doc

Töötuse Referaat

.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................

Majandus

12

docx

Makroökonoomika küsimused

Tööealine rahvastik jaguneb:Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik ja Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik. protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Sisuliselt iseloomustab see määr nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine

Makroökonoomia

Meedia

Kommentaarid (0)