Vastus leiad õppematerjalist: "Trip" novell

"Trip" novell (1)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis siin toimub?
Miksi olen täällä?
Millest sa räägid?
Mis ikka juhtuda võib?

Novell

Trip

Koju minnes oli tal taas tunne, et keegi justkui jälgiks teda. Seetõttu ta vaatas iga nurga taha ning kartis, et leiab sealt midagi hirmsat. Siiski ei olnud seal kedagi. Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu.
Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus . Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid siis oli kuulda põranda kriuksumist, ta kuulis , et uks avanes ning rasked sammud tulid tema poole.
„Kus ma olen?“ küsis ta hirmunult.
„Hallo? Kas keegi kuuleb mind? Mis siin toimub?“
Ta ei saanud vastust kuid ta teadis, et keegi jälgib teda. Ta meenutas, kui hea oli olla kodus, laste ja abikaasaga koos, ainuke asi mis tekitas temas vähegi julgust sellele hirmule vastu astumiseks oli soov saada taaskord kodusooja. Ta ootas ja ootas, tundus, et oli juba möödunud tunde ärkamisest, ei olnud kuulda, et need samad rasked sammud oleksid ära läinud, justkui keegi lihtsalt seisaks seal, ilma hingamata, hirmvaikselt ning lihtsalt jälgiks teda. Siis tulid uni, nälg ja janu, ta andis alla ja jäi magama.
Ta ärkas taaskord, kõik oli sama, pilkane pimedus ning surmvaikus, ning taaskord see müstiline ukse avamine , rasked sammud tema poole tulemas. Tal oli tunne, et ta sureb ära, suurest näljast ja janust, mis teda näpistasid. Kuid seekord ta kuulis, kuidas see tegelane, kes tema poole kõndis, pani tema ette maha anuma, ta lootis et see on söök. Ta käed ja jalad vabastati ning külma ja sileda nahapinnaga müstiline tegelane juhatas ta kausi juurde, seal oli vesi ning mingisugune pudrusarnane toit. Kuigi tavaliselt ta sõi väga valikuliselt, ei suutnud ta ennast tagasi hoida ning ta hakkas sööma. Ta pandi tagasi toolile istuma, kate, mis ei lubanud tal näha, eemaldati. Kuid ta ei näinud ikkagi midagi, kuna seekord oli tema näo poole suunatud ere valgus. Ta kuulis, et teda kõnetati, see oli tume, madal aga samas rahulik hääl:
„Vad heter du?“ kõlas mehe suust.
„Jag frågade, vad är ditt namn, nu möta!“
„Ma ei saa aru, ma ei räägi seda keelt.“ vastas ta.
„Han kanske inte förstår, vad vi gör?“ teatas mees, ta ei saanud ikka aru, mehe hääletoonis oli kuulda segadust, ta rääkis valjemalt.
„Ta Mati här!“ kõlas toa kaugemast nurgast.
Mees kes temaga kõneles, lahkus. Hetke pärast oli kuulda teise tegelase sisenemist, kuid seekord oli tegemist naisega.
„ Onko voit minusta ymmärtää?“küsis naine, ta hääles oli tunda noorust, ta ei saanud olla üle 20-aastane.
„Olen eestlane, miksi olen täällä?“ vastas kinnipeetav. Vastu ei kõlanud midagi, kuid ta kuulis hägusalt, kuidas toa kaugemas nurgas kaks soome keelt kõnelevat vanemat meest arutasid omavahel, nad olid justkui segaduses. Mehed hakkasid vaidlema ning üks lahkus. Naine, kes teda kõnetas lahkus ka. Taaskord pandi talle kott pähe, ümberingi oli vaikus. Ta peas olid mõtted, miks just tema ja miks hakati temaga võõras keeles rääkima. Paari tunni pärast jäi ta taas magama.
Kui ta järgmine kord ärkas, oli ta taas sellel samal tänaval, kus ta tundis esimest korda hirmu ning kahtlust, tundis justkui keegi jälitaks teda. See kõik kordus, ta vaatas iga nurga taha ning ta jõudis taaskord oma kodutänavale. Seekord oli ta paanikas, ta jooksis oma kodu juurde ning ta astus uksest sisse. Kui ta oli maja poole jooksnud, olid toa tuled põlemas, sisse astudes, vahtis valle vastu pimedus. Teda haaras suur segadus. Välja ta enam ei julgenud minna kuid sees oli pimedus, täielik pimedus ja vaikus, samasugune nagu siis, kui ta oli ära võetud ning kinni seotud. Aga siis ta nägi valgust, nagu taskulamp, umbes tema pea kõrgusel. See liikus hallis ringi, justkui see otsiks midagi. Järgmisel hetkel suunati see valgus tema poole. See tuli lähemale, ta otsis esiku kapist enda mehe taskulampi, mis oli alati seal, ta leidis selle ning pani selle põlema. Valgustades endale teed jooksis ta elutuppa ning peitis ennast diivani taha, ta nägi, et tuli tuli talle järgi, siis ta otsustas välja uurida, mis see tuli tegelikult on, ta suunas enda taskulambi tema poole ning ta nägi kedagi või midagi, mis oli riides kui kaevandaja, kellel oli kirka käes ja gaasimask näos, oli kuulda rasket hingamist, tuli lähenes, kuni see jõudis temani. Hirmuäratav tegelane võttis oma kirka, tõstis selle õhku, enda pea kohale, justkui löömiseks. Pimedus, vaikus. Naine oli hirmunud. Ta ärkas taaskord üles aga seekord kusagil, kus ta oli olnud enne, kui ta astus koduteele, ta oli taaskord sellel peol. Ta silmad olid rasked, tal oli nälg, suu kuivas ning pea valutas. Ümberringi olid inimesed, kes tantsisid valju muusika rütmis, ta lootis, et kõike seda polekski juhtunud. Ta vaatas enda kõrvale, ta kõrval kükitas Mihkel, tema armuke . Mihkel küsis:
„ Jane , kuuled mind, kuidas oli?“
„Misasja, millest sa räägid?“ vastas Jane.
„Ma küsisin, et kas oli hea?“
„ Misasi oli hea?Ma nägin vist kõige hullemat unenägu, mida ma elus olen näinud.“
„Aa, sa said üleka, ma teadsin , et poleks pidanud nii palju panema, 1 tükk on rohkem kui küll“ ütles mihkem murelikult.
Tol hetkel Jane taipas , et ta oli lasknud endale sisse sööta mingit ainet, mis oli kõike seda põhjustanud.
„Mis see oli?“ küsis Jane.
„Ruut, LSD noh.“ vastas Mihkel.
Janes tekkis vastikustunne, selle vastu mida ta oli teinud, ta oli aastaid petnud oma meest, ta on ema ja ta teeb narkootikume, paneb pidu ning ei hooli oma perest karvavõrdki. Segadus ning kahtlus oli põhiemotsioonid tol hetkel. Jane mõtles oma elu üle järgi. See viimane temp tundus olevat jäämäe tipp, ta ütles Mihklile:
„Anna veel, seekord ainult üks, eelmine kord oli küll vastik aga mul on pohui, elu niigi perses. Mis ikka juhtuda võib?“
Mihkel kõhkles kuid ta siiski tegi nagu palutud, Jane võttis paberi suhu ja jäi magama, kuid seekord ta enam üles ei tõusnud.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pets110 Õppematerjali autor

Novell, omalooming

novell omalooming isetehtud kirjandus eestikeel

Sarnased õppematerjalid

docx

Muinasjutt "Unes tantsija"

Unes tantsija Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk uni

Eesti keel

doc

Hingede öö - Karl Ristikivi

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel

Kirjandus

doc

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama

Draama õpetus

docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä

Kirjandus

docx

Kuritöö ja karistus

Kuritöö ja karistus kokkuvõtted iga osa igast peatükist Tegelased: Raskolnikov- noormees, endine üliõpilane, vaene, peene näoga, ilus, tumedad silmad ja juuksed, sale Aljona Ivanovna- kuivetunud vanaeit, kuuekümne aastane, kurjad silmad, hallid juuksed, pikk ja peene kael, õlgadel kollane nahkjakk Marmeladov- allakäinud eruametnik, titulaarnõunik, Sofja Semjonovna, Sonja- Marmeladovi päris tütar, tegeles raha saamiseks prostitutsiooniga; vaikne, kahvatu, kõhn: Sonja- väikest kasvu, 18-aastane, kõhna, blondi peaga, siniisilmne Katerina Ivanovna- Marmeladovi kuri naine, kes alatihti kõigi peale karjus ja peksa andis; tal on tiisikus; haritud, sünni poolest staabiohvitseri tütar; hirmus, kõhn, peenike, pikk, sale, ruuged juuksed, kolmekümne aastane; loomu poolest lõbus, rõõmus ja rahuarmastaja; kõige tühisemgi äpardus võis teda hullustusse tõugata Pulheeria Raskolnikova- Raskolnikovi ema, 43-aastane, nägi noorem välja, ilus, juuksed hakkasid halliks minemaj

11.klass

doc

Suvearmastus

Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü

Kirjandus

docx

Krimijutt - Saatuslik öö

Saatuslik öö Ühel täiesti tavalisel päeval jalutas naine nimega Kristi töölt koju. Peale paari minutilist kõndimist tunneb naine nagu keegi jälgiks teda, taha vaadates ei märka ta kedagi ning ta otsustab edasi kõndida. Kuna väljas on juba hämar otsutab ta valida lühema tee kasuks. Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte

Kirjandus

docx

Kafka "Metamorfoos" kokkuvõte

Sissejuhatus „Metamorfoos“ on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve

Kirjandus

Rohkem sarnaseid