Tööpuudus ja tööjõupuudus Eestis (0)

TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS

Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada?
Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:

• Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka
  
• Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul
  
• Tegeleb aktiivselt töö otsimisega
  
• On nõus esimesel võimalusel tööle asuma
  

Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inimeste kvalifikatsioon , töökogemus ja haridus on jäänud maha tööandjate uuenevatest nõudmistest, sest tööandjad teevad järjest uusi investeeringuid ja hariduskoolitus ning osade töökogemus ei vasta nendele nõudmisetele.
Tööpuudus Eestis on alla Euroopa Liidu keskmise. Eurostati andmetel oli euroala hooajaliselt kohandatud töötuse määr 2012. aasta septembris 11,6 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna oli töötuse määr samal perioodil 10,6 protsenti ning Eestis 10 protsenti. Aastataguse olukorraga võrreldes kasvas töötus 20 liikmesriigis ja vähenes seitsmes. Vahemikus 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta augustini langes Eestis töötuse määr 11,4 %-lt 10,0 %-le.
Vastavalt 2010. aasta statistikale kuulub Eesti 15-24- aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest negatiivses mõttes Euroopa Liidu viie esimese riigi hulka. Noorte tööpuudust uurinud Kirsti Nurmela sõnul on Eestist suurem tööpuudus ainult Hispaanias, Lätis, Leedus ja Slovakkias. 2010. aastal oli Eestis keskmiselt tööta 23 400 noort vanuses 15-24 eluaastat , mis on kokku 33 protsenti noortest , kes parasjagu ei õpi. Samas 25-64-aastaste seas oli tööpuudus rohkem kui poole väiksem - 15 %. Põhjuseid, miks noored on tööta on erinevaid. Selleks võib olla näiteks haridustee pooleli jätmine, kus mõned piirduvad ainult põhiharidusega. Samuti võib põhjuseks olla see, et valitseb oskustööliste nappus või õpitud eriala ei vasta tööturu vajadustele. Mõnede puhul on põhjuseks ka elukoht. Kuna ühiskond areneb ja samuti võetakse kasutusele aina uusi meetodeid ja luuakse igasuguseid uusi võimalusi, siis sageli võib juhtuda, et inimesed ei suuda uuendustega kohaneda, ega uusi asju juurde õppida, vaid piirduvad ainult vanade teadmiste ja oskustega.
Tööjõupuuduse puhul aga on pakutavaid töökohti rohkem kui sellele ametikohale soovijaid. Tööturul võib olla ka selline situatsioon, kus on nappus nii töökohtadest kui töötajaist.
Tööjõupuudus võib olla tingitud mitmetest asjaoludest. Näiteks võib põhjuseks olla see, et tööandjad soovivad tööle rohkem oskustöölisi. Lisaks kõik ettevõtted soovivad tööle inimesi, kes oleksid võimelised arenema ja õppima juurde uusi asju, kui võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi mudeleid ja meetodeid. Samuti võib põhjuseks olla ka see, et inimesed eelistavad kodumaalt ära kolida, kuna välisriikides pakutakse neile paremaid võimalusi.
Väga suur tööjõupuudus on praegu näiteks meditsiinivaldkonnas. Aina rohkem meedikuid eelistavad minna tööle välismaale, kuna Eestis on palk väike ja töökoormus suur. Hiljuti streikinud tervishoiutöötajad soovisdki oma ülestõusuga tõestada, et tervishoid on väga oluline ja hädavajalik, kuid selles valdkonnas on väga vähe töölisi, liiga suur töökoormus ja väike palk. Nädalaid kestnud streik näitas, kui oluline on, et tööjõud oleks piisav. Euroopas on töötajate vaba liikumine ja ka aina rohkem eestlasi eelistavad minna tööle justnimelt välismaale ja sellepärast ongi Eestis ka suur tööjõupuudus. Tööjõupuudus takistab arengut. Seepärast jõuab Eesti varsti aega, mil võõrtööjõu sissetoomine ei ole enam võimalus, vaid paratamatus.
Infotehnoloogia alal on tööjõupuudus terves maailmas. IT – spetsialistid leiaksid kohe rakendust, kuna neid vajatakse lausa igale alale , alustades programmeerijatest kuni projektijuhtideni. Tänapäeval on IT noorte seas väga populaarne ala ja seda tahetakse omandada ja õppida, seega pealekasvavat tööjõudu on tulemas.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et lahendusi nii tööpuuduse kui ka tööjõupuuduse probleemile oleks mitmeid. Selleks, et lahendada praegust olukorda tööjõupuuduses, oleks üheks võimaluseks kutseõppele uue sisu andmises ning Eesti haridussüsteemi tuleks sisse viia kutseharidusreform. Lisaks saaksid noored õppida eriala, millel tulevikus on lootust ka tasuvat tööd saada. Tööpuuduse puhul oleks võimalus kindlasti see, et inimesed ise oleksid vastutulelikud ja oleksid nõus ümber või juurde õppima. Ma arvan, et neil töötutel, kellel avaneb võimalus, peaksid kindlasti kinni haarama võimalusest ümber õppida. Sest see on üks võimalus kuidas omandada uus amet, millega tööle saaks asuda .