Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnaökonoomika eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, tasuvusanalüüs, piirkulu, välismõju, saastetasu, lubade, rooma, ressursid, konkurents, erasektor, kalavaru, eelda, loodusobjekti, kulusid, saasteaine, keskkonnaamet, nafta, kaitsekategooria, välismõjud, sisend, keskkonnatasu, loodusvarad, rahvastik, nõudlus, tehnoloogia, formatsioon, õhusaaste, pigou, kuludest, mõjutamineKordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute
taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks
- majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthuse ajal oli maailma
· majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks.
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 1300 eruto isendi kohta. Selgrootu hävitamise Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 320 eurot tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit o Hind tekib turul ostu-müügi käigus · 11
osa territooriumist täidavad looduslikud ökosüsteemid, s.t. kui palju on jäänud (kaitsealust) metsa või raba. 4. Malthuse teooria Thomas Malthust tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Ta väitis, et inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16), aga nende kasutada olevad ressursid aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5). Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust ning oli arvamusel, et haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine, Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. LISA: “Rahvastiku eksponentsiaalset kasvuvõimet kirjeldas Briti demograaf Thomas Malthus (1798). Malthus täheldas, et Põhja-Ameerikas, kus kõrge kvaliteediga maa on vabalt saadaval ning
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui Malthuse eluajal. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Roomas 1968 asutatud mõttekoda, mis uurib globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariumeid. ,,Kasvu piirid" raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et samal viisil jätkates on aastaks 2000 loodusvarad ammendatud. Näidetena esitati Araali mere kalavarude ammendumine
väljatöötamises ning täiustamises. • Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil • Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide tasakaalul. Keskkonnaameti ülesanded • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine; • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine; • keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine; • kaitstavate loodusobjektide valitsemine; • võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine; • loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;
teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused. 3 Põhimõtted : - keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid
täiustamises o Keskkonnaameti struktuur: keskkonna osakond looduskaitse osakond metsaosakond kiirgusosakond rahandusosakond haldusosakond personaliosakond õigusosakond keskkonnahariduse osakond o Keskkonnaameti ülesanded: keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine keskkonnale tekitava kahju vältimise ja heastamise korraldamine kaitstavate loodusobjektide valitsemine võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine
Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel.
Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.
arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta): Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad. Vii ellu: Ressursid, rollid, pädevus, koolitus ja teadlikkus; suhtlus ja teabevahetus; hädaolukordades tegutsemise kava. Kontrolli: Seire ja mõõtmised; korrigeerivad ja ennetavad tegevused; siseaudit. Täiusta: Juhtkonnapoolne ülevaatus; väline suhtlus ja aruanne; tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: Kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria/ ISO 14000 seeria/ OHSAS 18000:
(euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija
äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu. Riigi rahanduse ülesanded: korraldada rahanduse kontroll, kokkuhoiu printsiibi järgimine, tasakaalu järgimine eelarves. Seadusandlik võim – läbirääkimised, otsused. Täidesaatev võim – teenuste pakkuja. Peamine põhimõte riigi teenuste pakkumisel – kulud peavad olema väiksemad kui tulud. Maksude funktsioonid: tulusid koguda, et teenuseid pakkuda, tulusid ümberjaotada.
Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide tasuvusaeg on pikk) .
1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted
(puhastusseadmed jne), tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteid keskkonnanormatiividest: Veeseadus sätestab, et joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KeM: keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafilise informatsioon, metsandus. Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus.
kujunev turu tasakaaluhind (turuhind) ressursside efektiivse jaotuse. TURUTASAKAAL tekib nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis ehk hinna juures, kus hüvise nõutavad ja pakutavad kogused on võrdsed, st ei esine ülepakkumist ega ülenõudlust. NÕUDLUSKÕVER näitab, kui palju on tarbijad erinevate koguste tarbimise korral maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine. Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud.
kvaliteetsema kauba. (Üldisemalt: indiviidi isiklike huvide järgimine tagab kaudselt ka ühiskondlike huvide järgmise) 2. Mis mõttes toimib turu „nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Nähtamatu käsi jaotab ressursse ümber nii, et kõik ühiskonna liikmed saavutavad maksimaalse heaolu. 3. Kas turu „nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid, info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto- efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. (Rudolf: teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste
Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad) Ettevaatus
Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad) Ettevaatus
aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid. Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette. (NH3 lendub virtsahoidlatest, sõnnikuhunnikutest). Ammooniumlämmastik reostab pinnavett, nitraatlämmastik ka põhjavett ja sügavamale. Mitte üle väetada! Väetisebilanss
MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised
elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu, Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele.
Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused millal, milliste seadustega Seadus koosneb peatükkidest: nt ÜLDSÄTTED Peatükke võidakse liigendada jagudeks: nt 1. jagu, 2. jagu (JäätS) Peatükid koosnevad paragrahvidest (§ ) nt Mõisted Paragrahvid koosnevad lõigetest (1) Lõiked koosnevad punktidest 1) ÜLDSÄTTED Eesmärkmiks seadus on ellu kutsutud
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud
Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust? Liikide konkurents on minimaalne Koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt liigestunud Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus? Mürgiresistentsus (Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” peaks toimima ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib tootma seda, mida soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline konkurents viib selleni, et iga üksik majandussubjekt tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi ühiskonna kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna piiratud eeldused. Olukordades, kus esinevad nt turutõrked, “nähtamatu käsi” ebaõnnestub
Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest. 3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv 6. Subsiidiumid (finantstoetused)
Euroopa vs. USA looduskaitse. Keskkonnapoliitika peale II maailmasõda: Keskkonnaprobleemide kasv Muutus väärtushinnangutes: tarbimise ja elukvaliteedi seos Kuidas määratleda heaolu? Alates 1950ndatest peamised valdkonnad: Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused: Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks Peamised tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine
Kui Euroopas võeti loodusobjekte sageli kaitse alla selleks, et inimene neid ei hävitaks, siis Põhja-Ameerikas võeti suuri maa-alasid kaitse alla selleks, et neid avada reguleeritud külastuseks kõikidele inimestele. Jäätmed Jäätmekäitluse areng Enne asulate tekkimist probleemi polnud- ruumi oli ja ei tekkinud palju jäätmeid. Asustustiheduse kasvades tekkisid linnad, siis kasvas ka jäätmete hulk. Esimesed viited jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeetiumi päevilt. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatune 18-19 sajandini, millal tulid kasutusele uued materjalid. Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus.
annaabi.ee 
