Õpiaastad 1867-1893 On sündinud 8.juunil 1867. aastal Richaland centeris Wisconsini osariigis USA-s. Varakult geomeetriatunnetus ja huvi arhitektuuri vastu. Õppis 2 semestrit Wisconsini osariigi pealinnas Madisonis inseneriteadust. Lõpukas hakkas oma arvel maju ehitama. Oma rada otsimas 1893- 1901 Hakkas omal käel tööle, esialgu koos sõbra Cecil Corwini ja teiste arhitektidega, hiljem juhtis oma bürood. Wright ehitas lühikese aja jooksul peamiselt Chicago elumajad kõrgele keskklassile. Oak Parkist sai Wrighti elu ja töö keskpunkt. Põgenemine Euroopasse ja tagasi tulek Larkin Buildingule oli osaks saanud negatiivne kriitika . Uusi projektide tellimusi ei tulnud Wright palus oma abikaasalt lahutust, kuid sellele tuli eitav vastust ja Wright põgenes Euroopasse.
AAFRIKA UUS KESE 1. Millise Aafrika kohta levinud seisukoha vastu on artikkel kirjutatud? Et Aafrikas on vaid alamklass ja kõrgklass ning seal vahel keskklassi ei ole. 2. Sõnasta ühe lausega artikli autori peamine sõnum. Aafrika on arenenud väga kiiresti vaid paari aastaga tänu keskklassile. 3. Mis argumendid näitavad, et Aafrika majandus on kasvuteel? Möödunud kümnendil on kontinendi SKT tugevalt üle keskmise kasvanud( keskmiselt 5%) Ettevõtete asutamine edeneb hoogsalt(välismaised investorid) USA IBM on Aafrikasse investeerinud üle 300mln dollari Televiisorite müük plahvatuslikult kasvanud ja mobiiliside areng Õitseb filmitööstus(2000 filmi aastas) 1
Motorwagenwerke asutades. Kümme aastat hiljem asutas ta teise autosid tootva firma: Audi Automobilwerke Zwickaus. See oli auto jaoks teedrajav ajajärk kui auto hakkas arenema tõsiseks konkurendiks hobuvankritele. 1918-1932 Väiksemastaabilisest tootmisest seeriaviisiliseni. Inflatsioonile ja ülemaailmsele majanduskriisile vaatamata nautisid auto ja mootorratas 1920ndatel pidevalt kasvava populaarsuse perioodi. Ameerika Ühendriikidest pärit moodsad tootmismeetodid võimaldasid Saksa keskklassile juurdepääsu autole. 1932-1945 Maanteede ehitus ja individuaalne transport. Ülemaailmse majanduskriisi lõppedes hakkas tähtsust omandama autode eraviisiline kasutamine. 1932. aasta: neli omavahel ühendatud rõngast sümboliseerisid Saksamaal nelja Saksi autotootja ühinemist: firmadest Audi, DKW, Horch ja Wanderer moodustus Auto Union AG, mis oli sel ajal suuruselt teine mootorsõidukeid tootev grupp Saksamaal. 1945-1965
kartell, sündikaat, trust · Finantskapitalism · Elatustaseme tõus Antisemitism · Levis antisemitism kiusati taga juute, sest nad olevat süüdi maailma hädades · Venemaa, Prantsusmaa Ühiskondlikud liikumised · Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord · Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad · Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama · Palgatöölised olid muutunud jõukamaks, lähenedes keskklassile, räägitakse nn. neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr.maa Austria- Hispaani Ing
· Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju. Summa sõltub vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksudega makstud tulust. Max 35 000.- Loodud pigem keskklassile. · Pensionid: vanaduspension koosneb 3-st osast: 1) baaspension riigilt 2) kogumispension 3) kohustuslik 2. sammas. Lisaks mitmed eripensionid. · Töövõimetushüvitis ,,sinine leht". Makstakse alates 4. päevast, kuni 8. päevani 70%. Majandus: .. on teenuste ja kaupade tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Majandusvaldkonnad: ettevõtlus, investeerimine, kapital, maksundus, ärieetika ja seadustik, reklaam. Turumajandus: (Naturaal kõik tehakse kohapeal
Selline summa on väga suurel hulgal Eesti inimestel terve kuupalk! Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest eesmärkidest, üritades Eestit näidata kui maailmatasemel arenenud riik. Nn. teises Eestis on inimesed, kes üritavad olemasolevas situatsioonis jääda optimistlikuks ning aidata seda olukorda parandada. Eelkõige on õpetajad need, kes harivad meie järeltulevat põlvkonda väärtustama oma isamaad
sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna ,platooniline': platooniline armastus (ainult hingeline, ideeline) 5 Aristoteles (384-322 eKr) antiikaja suurim mõtleja, Platoni õpilane; süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); Aleksander Suure eraõpetaja; eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse
1920. aastate pedagoogikat ja eesti kooliuuendusliikumist. Külastas 1928 NSV liitu. · Tema teosed: · "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910) · "Avalikkus ja selle probleemid" (1927) · "Vana ja uut individualismist" (1930) Ta avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikaudu 40 raamatut. Tema tõekspidamised: · Avalikud probleemid tuleks üle kanda ajakirjandusesse · Ajakirjanduse kaudu peaks andma võimu keskklassile · Poliitika on iga kodaniku töö ja kohustus tema igapäevases elus. · Ajakirjandus ei tohiks lihtsalt toimunut kajastada, vaid see peaks andma ka uusi teadmisi. · Tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale · Koolikavas peaks olema enam reaalaineid ja neid tuleks õppida pigem praktilise töö juures kui raamatust. · Industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond
tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest see kujundas potentsiaalse ostja mulje poest enne seda, kui ta sisse astus, või pani ta otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe katuse all kuid neid ei loodud vaid poodlemiseks. Kaubamaju sooviti luua justnimelt sellele keskklassile, kellel jäi kodustest kohustustest vabanedes nüüd palju aega üle. Need hooned pidid täitma ühiskondliku keskuse ülesannet, pakkudes nii otslemisvõimalust kuid ka kultuurset tegevust ja paika, kus tuttavatega suhelda. Sellisena teame kaubanduskeskusi ka täna. Palju poode üksteise kõrval ja nii noored kui vanad kasutavad suuresti võimalust veeta aega pigem kaubanduskeskustesse paigutatud pinkidel või juues kohvikutes tassi kohvi, kui tänaval külmas. Lisaks on paljude
kaubavalik ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused. Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid(agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk majapidamisüksuse mudelid- endiste suurperede asemele tekkisid väikepered, sest inimesed olid sunnitud lahkuma maalt linna tööotsinguile. Alguse sai ühiskondlik sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse jagunemine- kasulik pankuritele ja keskklassile, kahju said alamklass ja maainimesed. 3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo. Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:"Käed vabaks, tee vabaks!" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile.
eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt. Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised kelle elatustase lähenes keskklassile). 1848 Karl Marx rajas kommunistliku partei, töötas välja revolutsioonilise sotsialismi õpetuse: põhisisu klassiühiskond, töölisklass ei paranda oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2)
meeldejäävamate muusikapaladega, seejuures puudus uuslavastusel kindlalt paika pandud süzee , mistõttu eriti viimane vaatus kippus tohutult venima. Mart Sander ei suutnud minu arvates kogu etendust siduda ühtseks tervikuks viisil, mis oleks hoidnud publikut terve aja põnevuses ja ootusärevuses. Ilmselgelt oli Sander ülehinnanud oma võimeid luua 1930.aastate stiilis Hollywoodilik lavastus, tulemuseks seejuures üpris kesine keskklassile suunatud lavastus, milles puudus olenemata suurepärasele näitlejatööle kaasahaaravus. Mina isiklikult oleks soovinud näha märksa rohkem laulu-ja tantsunumbreid, selle asemel oli Sander risustanud etendust paljude mittevajalike dialoogide pikkade pausidega. Kuid see on kõigest minu kui teatrikülastaja arvamus, mitte kirjapandud tõde.
Kalifornia poole, kus on lubatud tööd. Film näitab nende vaevarikast reisi läände koos probleemide ja kaotustega, millega neil silmitsi tuleb seista. Suur Depressioon oli inimestel 40-ndate alguses väga eredalt meeles ning paljudel, kes Steinbecki raamatut lugesid või Fordi filmi nägid, tekkis äratundmishetki ja said end peategelastega samastada. Majanduskriis oli jätnud paljudele suure armi, eriti valgele keskklassile. Mustadel ja teistel vähemuste esindajatele see nii suur tagasilöök polnud, kuna nad olid kogu aeg võrdlemisi kehvalt elanud. Kõige raskem oli siiski olnud Kesk-Lääne farmeritele. 14 Just viimast gruppi kujutab oma filmis ka John Ford. Ajakirjale „Time“ kirjutatud arvustuses võtab toimetaja Whittaker Chambers filmi kokku väga tabavalt: See on võimas inimlik lugu farmeritest, kes kaotasid oma kodu….Nad rändasid, nad kannatasid, nad pidasid vastu…Neid ei alistatud kunagi 10
lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on
Liberaalseid põhimõtteid on teisigi -- näiteks ettevõtte tulumaksu vähendamine. Koonderakonna peamised ideoloogid on olnud Tiit Vähi ja Mart Siiman, kes mõlemad on olnud (või on) valitsusjuhid. Eesti Keskerakond Keskerakonna paigutamine liberaalsete erakondade hulka on problemaatilisem. Siiski on Keskerakonnal ka liberlismile omaseid vaateid. Liberalism tekkides toitus just tärkava keskklassi huvidele -- ka Keskerakond toetub oma idee kohaselt keskklassile. Erakond peab oluliseks inimõigusi ja isikuvabadusi -- ka see on liberalistlik seisukoht. 1992. a. Riigikogu valimistel osales Keskerakond valimisliidus Rahvarinne. Selle tulemusel sai Keskerakond enda kätte 9 kohta. 1995. a. Riigikogu valimistel saavutas Keskerakond 14,7% häältest ning sai 16 kohta Riigikokku. Valimiste järel moodustati koalitsioon valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus. See koalitsioon kestis 1995 a. hilissügiseni, siis lagunes puhkenud lindiskandaali tõttu
Autod kaotasid kaariku välimuse ning kiirupiirang kasvas 20 miilini tunnis. Seegi polnud autode piir, kuid kohalikud politseijõud keelasid autode piirkiiruse tõstmist üle 20 mph. Hakkasid levima täispuhutavad kummid, elektrituled ning elektristarter. Autod muutusid 4-6 silindrilisteks. Revolutsioon autotööstuses leidis aset 1908.aastal kui Henry Ford tutvustas autot,mis kandis nime ,,Model T". Lõpuks valmistati auto ,mis on hinna poolest kättesaadav ka keskklassile. Ford oli esimene auto,mis läks masstootmisele ning Model T oli tootmises koguni 20 aastat tulles selle ajaga turu liidriks ja müües 15 milljonit autot.Selle rekordi purustamiseks kulus koguni 40 aastat kuni hakati tootma 1962.aastal Volkswagen Beetle. Muskelautode võidukäik 1960-ndate alguseks said USA autotootjad aru, et autode müüginumbrid on otseselt seotud nende eduga kiirendusvõistlustel ja ringrajal. Selle seose mõistmine vallandas sõja võimsuse, kuuptollide ja
on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval. Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see
olid üldstreigid. President Luis Sáenz Peña (19101913) ajal said mehed 1912 üldise valimisõiguse. See lõi tingimused liberaalide võimule tulekuks. Argentina poliitikas domineerisid 1916. aastani konservatiivid. Seejärel tulid võimule nende traditsioonilised rivaalid Radikaalsest Kodanikuliidust (liberaalid) Hipólito Yrigoyeni juhtimisel. Radikaalid panid rõhku õiglastele valimistele ja demokraatlikele institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale keskklassile ning eliidile, millel varem juurdepääs võimule oli puudunud. Esimese maailmasõja ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja nisutarnetelt liitlasriikidele. Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja Oktoobrirevolutsiooni mõjul töölisliikumine. Sotsialistidest eraldus 1918 marksistlik Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (Partido Internacional Socialista; 1920. aastast Argentina Kommunistlik Partei). Tööliste
1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise.
omandasid suurema tähtsuse siid- ja võrksukad. · Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama poisipea populaarsus · Kosmeetika suurenenud kasutamine · Suitsetav naine muutus igapäevanähtuseks, eksisteeris temale suunatud reklaam · Moodsa tantsu levimine Charleston · Kino suur roll inimese elus. Maailm tahtis puhata, meelisteemad armastus ja naised. 18. Kultuur 1930. aastatel · Auto muutus kättesaadavaks ka keskklassile · Teedeehitus kiirenes · Lennuk tsiviillennundus · Aatomienergia neutron õpiti tundma neutronite toimet erinevatele tuumadele. Avastati aatomtuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel tee aatompommi juurde oli avatud.
Ta kirjutas õpetuse korrektsete järelduste tuletamisest ning vigaste vältimisest. Kõigele vaatamata pidas ta Platoni ideedeõpetust vääraks. Tema meelest võtab idee küll kokku aja olemuse, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele. Ideedel pole iseseisvat olemist. Talle oli loomupärane riiklik ühiselu, ta sõnastas inimese riiklikuks elusolendiks. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee ning seetõttu soovitas ta tugineda keskklassile. Hindas Soloniaegset riigikorda (rikaste eesõigused piiratud, demokraatia veel välja kujunemata). 12. Hellenismiperiood, millised muutused toimusid, uued keskused. Muudatused: a) Riigikorralduses: linnriigid kaotasid sõltumatuse, nad allusid suurriigi piiramatu võimuga monarhile. Idamaiste kommete levik. Valitseja oli jumala staatuses ning talupojad olid allutatud seisundis.
tekkisid arvestatavad eeslinnad ja arenes kergetööstus. Soodustusi tehti farmeritele ja arendati transpordisüsteemi. Valijad olid tänulikud ja 1935. aasta valimised võitis taas rahvuslik valitsus, mis nüüdseks koosnes peaaegu täielikult konservatiividest. Selle valitsuse probleemiks oli see, et ta jättisi põhjendamatult jättis unarusse vaesemad piirkonnad (Sotimaa, Wales) kuni ajani, mil seal hakkas arenema lennukitööstus. Samas tegi orienteeritus eeslinnades tekkivale keskklassile Suurbritanniast ühe stabiilsema riigi tolleaegses Euroopas. Näiteks Itaalias ja Saksamaal pääsesid võimule autoritaarsed, kui mitte totalitaarsed reziimid ning Austria ja Hispaania vaevlesid korratuses. Sotsiaalne hierarhia muutus Suurbritannias tollel ajajärgul suhteliselt vähe - parlamendi ja monarhia prestiiz säilis hoolimata sellest, et kuningas Edward VIII loobus detsembris 1936 troonist. Mitmes mõttes tundus 1930. aastate keskpaiga Suurbritannia olevat rahu ise. 1937. aasta 1
osutamise või määramisega seotud toimingute süsteemi. See definitsioon ei ole küll kõige parem, aga see on võetud sotsiaalhoolekande seadusest. Hoolekannet osutatakse isiklike ressursside ammendumisel, seega on üldine põhimõte selles, et abi antakse inimesele siis, kui ta on oma ressursid ära kasutanud. Siin ei mõelda mitte füüsilisi ressursse, vaid eelkõige majanduslikke või materiaalseid. Kui sotsiaalkindlustus on ennekõike suunatud keskklassile ja ta teenib keskklassi huve, siis hoolekanne on suunatud ühiskonna kõige vaesemale kontingendile. See on see viimane turvalisuse võrgustik, mis peaks kinni püüdma kõik need isikud, kes on mistahes põhjustel vaesunud. Põhjuseid võib olla väga palju ja mitteainult sotsiaalsed riskid, vaid ka igasugused muud riskid võivad viia inimese vaesumisele (Einasto 1999: 478). Hoolekande all peetakse silmas kolme liiki abi. 1) abirahasid konkreetses mõttes, 2) sotsiaalteenuseid,
Lä- ja Ida-Eu vahel, mille all mõisteti NL poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. -Heaoluühiskond: enamik liikmeid tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt ; tagatud on turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv ; Positiivne: sotsiaalne turvatunne, ostujõu märgatav kasv, rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks ; Negatiivne: heaolu laienes vaid rikastele ja keskklassile, kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad manipuleerisid, kujunes välja massikultuur ; Suur ühiskond: ; Mustanahaliste liikumine: nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees ; juhtis Matin Luther King, kelle rassistid mõrvasid -Heaoluriik: püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse ; riik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib
. · Böömi vennad e. tehhi vennad e. määri vennad. Hussiitidest lähtunud usuline liikumine, u. 1457. Hiljem kuulsid sellesse ka taboriidid, valdeslased ja utrakvistid. Hülgasid katoliku rituaali, levitasid algkristlikku lihtsust ja valju kõlblust. Hiljem edendasid haridust. Põgenesid tagakiusamise eest naabermaadesse. Rajanes P.Chelèicky õpetusel. · Kariklus (?), (kariklased), ka kalikstiinid, utrakvistid Mõõdukad hussiidid. Tuginesid keskklassile, nõudsid odavamat kirikut, veini andmist armulaual mitte ainult vaimulikele, vaid ka ilmikutele. (Ketserluse kergem vorm?) · (taboriidid) · (valdeslased) · (jansenistid) Prantsuse ja Madalmaade katoliku kiriku pooldajad. Nimi teoloog C.Janseniuse (1585-1638) järgi. Taunisid jesuiitide moraali, rõhutasid (Augustinusest lähtudes) ainult Jumala armu läbi saadavat lunastust, uskusid (saatuse) ettemääratusse
Eestis) - nimelt esimese järgu kaupmehed, kutsetunnistusega käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887). Seega moodustus kujunev Eesti juutkond eriilmelistest solsiaalsetest ja etnokultuurilistest gruppidest (litvakid ja kuramaalased). Juudi asustus juurdus vanades linnalistes asulates, andes lisa sealsele keskklassile. Valdavalt linliku elulaadi on juudid Eestis säilitanud tänini (1989. aastal elas maal vaid 67 juuti). Siin ei tekkinud Ida-Euroopas laialt levinud stetleid. Pideva sisserände tõttu (loomulik iive oli teisejärgulise tähtsusega) kasvas Eesti juutkond ajavahemikul 1867-1897 ligikaudu 6 korda, kuid jäi ka edaspidi Balti regioonis kõige väiksemaks (vrd: 1934. aastal Eestis 4400, Lätis 95 000 ja Leedus 150 000 juuti). Eesti iseseisvumine (1918) eraldas siinsed juudid Venemaal ja Lätis
Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha"). · Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989) · Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud. Aafrika filosoofiline traditsioon individuaalne "mina" on paigutatud hõimu või rahva kollektiivse "mina" sisse. Euroopalik ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle Aafrika hõimu ellujäämine, ühtsus loodusega Kultuurikontekst Sõltumatu Vastastikku sõltuv Minakäsitlus on midagi isiklikku, mis s õltub indiviidi o madustest ja e es märkidest midagi ühiskondlikku, mille m ääravad seosed teistega
Skandinaavias ja Ida-Euroopas. n USA-s ja Austraalias tekkisid teist tüüpi agraarparteid, kes võitlesid põllumajandust ohustavate finantshuvide vastu. Nii majandus- kui sotsiaalpoliitiliselt parempoolsed, hiljem sulandusid teistesse paremparteidesse. n Skandinaavias ja USA-s ka liberaalsed tiivad, mis näiteks pooldasid vabakaubanduse arengut. Ellu jäid Austraalias (praegune National Party) ja Skandinaavias, kus muutunud keskparteideks. Orienteeritud keskklassile. Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: Flaami Blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis). Paremäärmuslikud erakonnad
sotsiaalne mobiilsus inimeste liikuvus ühe keskkonnaklassi siseselt või klasside vahel. Jaguneb kaheks: vertikaalne liikumine klasside vahel ( nt alamklassist keskklassi); horisontaalne liikumine klassisiseselt Mida peaks Eesti tegema, et Eestis oleks tulevikus tugev keskklass? 1) populariseerida rahva hulgas tõelist haridust ja haritust, mis annaks võimaluse tugeva intelligentse rahva loomiseks, kes oleks tööturul mobiilne ning suudaks keskklassile omast elatist teenida; 2) kehtestada Eestis astmeline maksusüsteem, mis annaks riigile võimaluse ressursside suuremaks ülekandmiseks; 3) soodustada rahvastiku juurdekasvu, mis aitaks vähendada Eesti ühiskonna vananemist ja suurendaks tööealiste inimeste arvu. Kuidas vähendada vaesust? 1) arenguabi pakkumine (nt korraliku koolivõrgu ülesehitamine arengumaades); 2) majandusliku abi pakkumine (nt soodustada uue tööstuse rajamist arengumaades); 3) kustutada vaesemate riikide võlad;
hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna ,platooniline': platooniline armastus (ainult hingeline, ideeline) 5 Aristoteles (384-322 eKr) antiikaja suurim mõtleja, Platoni õpilane; süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); Aleksander Suure eraõpetaja; eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad? 2. Mis oli Vana-Kreekas polis? 3. Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia? 4. Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus? 5. Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks? Kas tema seisukohtades oli ka puudusi? 6
hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna 'platooniline': platooniline armastus (ainult hingeline, ideeline) 6 Aristoteles (384322 eKr) antiikaja suurim mõtleja, Platoni õpilane; süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); Aleksander Suure eraõpetaja; eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse 3 MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad? 2. Mis oli Vana-Kreekas polis? 3. Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia? 4
ülalpeetavad indiviidid. · Konservatiivne-korporatiivne mudel on pühendunud indiviide eristamise ja perekonna traditsiooni säilitamisele. Selline reziim sõltub tugevalt sotsiaalkindlustusest ja igasugused erakindlustused ja töökohaga seotud preemiad mängivad väga marginaalset rolli. · Sotsiaaldemokraatlik reziim laiendab universalismi ja dekommodifitseerimise põhimõtteid ka uuele keskklassile. Nõuab kõigile võrdsust ja kõik ühiskonna kihid on kogutud ühtse universaalse kindlustuse skeemi alla, mis jagab indiviididele toetusi vastavalt nende sissetulekule. 20. Kirjeldage Francis G. Castelsi heaolriigi käsitlust (kultuur, pereliigid, Lõuna Euroopa tüüp) Castels väidab, et lingvistiliste, kultuuriliste, geograafiliste ja ajalooliste tunnuste poolest erinevatel riikide gruppidel on vaid neile iseloomulik poliitiline väljund.
on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel kultuuriga saab masse valitseda. Arnoldi kultuurikonseptsioon: - Kultuur on inimese võime ära tunda parimat, mis on olemas. - Kultuur tähendab parimat ennast, mis on parim. - Kultuur kui parima rakendamine - Parima poole püüdlemine Nagu ka Herder, ta arvab et kultuuride paljusus on tore küll, aga ainult siis kui kultuur ei lähe oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub. Võitles selle eest, et keskklassile ei tule peale seda anarhilist kultuuri vms. Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on. Hariduse reguleerimine massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma, teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma, sulanduma keskklassi sisse.
a. Saksamaal luulekogu "Romantilised luuletused". Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast. 8. Realismi küsimus kuivõrd on see muusikas võimalik? 2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid.
Pärast Adler & Sullivani firmast vallandamist hakkas Wright omal käel tööle, esialgu koos Cecil Corwini ja teiste noorte arhitektidega. Hiljem juhtis ta juba oma isiklikku bürood. Ta võitis paadimaja ehitamiseks korraldatud konkursi ning ehitas Chicago eeslinnas asuva rangelt sümmetrilise Winslow House'i näol ühe oma kõige olulisematest hoonetest. Frank sai pidevalt uusi tellimusi. Ta ehitas lühikese aja jooksul, peamiselt Chicago eeslinna, arvukalt elumaju keskklassile, ja seda mitte üksnes tänu oma abielule Catherine Lee Tobiniga, kelle kaudu ta kõrgemasse seltkonda pääses, vaid tänu oma andele. 1898. aastal valmis juurdeehitisena Wrighti majale ateljeekompleks. Oak Parkist sai Franki elu ja töö keskpunkt. Tema projektides ilmnesid üha selgemalt mõningad preeriamaja stiili kesksetest tundemärkidest stiil, mis Wrightile hiljem kuulsuse tõi. 2.1. Iseseisvus 1893 avas Wright oma arhitektuuribüroo
tarbimise abil üritatakse ennast sotsiaalselt positsioneerida. Ehk siis : selles ei ole midagi uut, et nii tehakse, kuid see on saanud nii suure osa inimeste igapäevapraktikaks. Muutus on selles, et ,,elustiil" tähendab, et elu on miskit stiliseeritavat, miskit kindlat ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie
peab olema midagi näha. Kunst pole enam uutmoodi maalimine, vaid uutmoodi pilt. Postmodernistliku esteetika konservatiivne variant (Jenks!). Traditsioonilist tüüpi maalilaadi tagasitulek, osad teoreetikud arvasid et modernismi ekstreemsus on möödas. Traditsioonilse maalikunsti tagasitulekul oli palju variante: REALISTID : Alex Katz (standartne ameerika keskkond, konservatiivsele keskklassile läks seee kunst väga peale; toetus ka popkunsti ideoloogiale kujutada seda, mis on; lihtsalt ilma mässulisuseta); Alice Neel (espressiivsem, kuid siiski realistlik); Philip Pearlstein (üldistatud, fotolik, idealiseeritud, siiski proosaline) Leon Golub; Eric Fischl (realiste oli väga erinevat stiili, Fischl on üsna pikantsete teemadega noorte seksuaalsus)
Selle tekkimise eelduseks olid saavutused ehitustehnoloogias (suured kandeavad, rippkonstruktsioonid; uute materjalide, sh raudbetooni intensiivne kasutamine). Arhitektoonilise kujunduse lähteks kujunes eeskätt hoone funktsioon. Seni peamiseks peetud esteetiliste põhimõtete kõrval muutusid tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Funktsionalism oli mõeldud kõikidele sotsiaalsetele kihtidele, erilist tähelepanu pöörati madalamale keskklassile. Arhitektuurile sai iseloomulikuks pindade ja mahtude ebasümmeetria, kaunistuste puudumine ja rohke valge värvi eelistamine. Iseloomulikuks sai lähtumine masinaesteetikast ning rõhutatud lahtiütlemine ajaloolistest stiilidest, rohke valge värvi kasutamine, vaba fassaadikäsitlus, lintaknad, asümmeetriline kompositsioon. Funktsionalismi 5 põhiprintsiipi ( sammastel seisev maja, katusaed, vaba planeering, lintaknad, vabalt kujundatud fassaad) töötas välja Le Corbusier
sotsiaalset suhtlust (toimub väljaspool elukohta). Puuduvad Vahemeremaades, kus tüüpiline eeslinn on puhkeasula (hooajaliste elanikega asum) 4. Uued töölisklassi eeslinnad – rajatud avaliku sektori poolt Kogukond ja võrgustik 1.Töölisklassi esindajate suhete baasi moodustab võrgustik. 2. USA uuringud näitavad töölisklassi spetsiifilise eluviisi jätkumist nende kolimisel eeslinna 3. Euroopa (Inglise) uuringud väidavad, et teataval määral omandatakse keskklassile omane familistlik eluviis. 4. Sugulussidemed nõrgenevad, lokaalse naabruskonna elust osavõtt nõrgem võrreldes keskklassiga 5. Urban village(rahvuspõhise kogukonna) ja eeslinna erinevus- teises pole nii tugevalt välja arenenud lokaalset sotsiaalse vastutuse süsteemi D. Harvey naabruskonna liigitused: 1. Defineerimata naabruskond (pole arenduspiirkond, omavalitsus vm) 2. Füüsiline naabruskond – looduslike piiridega määratletud 3
olema võrdne seadus ja individuaalne vabadus. Vastanduvad konservatiivsetele, kes arvasid, et inimesed on sündinud ebavõrdsetena. Vabakaubandus riik ei tohi sekkuda majandustegevusse. Igal ühel on õigus oma varaga kätt proovida kaubanduses ja ettevõtluses. Liberaalid nõudsid, et võimalikult palju oleks kaotatud regulatsioone ja majandusbarjääre nii riiklikult kui siseriiklikult. Liberalism oli antisotsialistlik. Liberalism toetus kodanlusele ja keskklassile nii sotsiaalselt kui ka ideaalis. Keskklassi revolutsioon toimus pr revolutsiooni päevil. Abbe Sieyes pr revolutsiooni aegne liberalist. Saksamaal on liberalismi peamine rajaja Karl von Rotteck, kes oli ka ajaloolane, kes kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas ,,Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften" 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija. Ta oli suur preisi ühendamise vastane, rõhutades, et kui
ta muidugi analüüsib seda muusikat valesti. ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
elanikuga linnas asutada munitsipaalraamatukogu, mida peetakse üleval laekunud maksudest. Esimene avalik raamatukogu 1852 Manchesteris 1877 asutati Suurbritannias Raamatukoguühing (Library Association), mille mõju ulatus ka asumaadele (Austraalia, Uus-Meremaa) Aegamööda kujunes välja avalike raamatukogude süsteem, mille moodustas linna keskraamatukogu koos harukogudega. Avalik raamatukogu oli suunatud keskklassile. Enamuses Euroopa maades tekkisid avalikud raamatukogud 19. sajandi teisel poolel. Eriline tähendus oli rahvaraamatukogudel maades, kus need loodi rahvusliku vabastusliikumise käigus (Bulgaaria, Soome). Venemaal hakati kubermangu- ja maakonnaraamatukogusid looma 1830-ndail aastail. Nende kohta kasutatigi esialgu mõistet ,avalik raamatukogu'.. Rahvaraamatukogude asutamine maal kuulus kohalike omavalitsuste semstvote ülesannetesse. Avalike raamatukogude tüübid ja asutamine Eestis 19
Heaoluriigi peamiseks tunnuseks on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriigis läheb 40-50% riigi kuludest sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. Algselt oli heaoluriik mõeldud nendele inimestele, kes ise ei jaksanud ennast ülal pidada vanurid, invaliidid. Et taolisi inimesi ülal pidada vajas riik raha ja sellepärast hakkas riik ettevõtjatelt ja töötajatelt nõudma sotsiaalmaksu. 20. saj lõpuks selgus, et heaoluriik on mõeldud ka arvukale keskklassile, sest keskklassi kuuluvad inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning 7 sellisel juhul nõudis keskklass samuti riigilt abi ja ka nende abi tuli sotsiaalmaksudest laekunud summades. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma rahalisi ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
tähenab, et tarbimise abil üritatakse ennast sotsiaalselt positsioneerida. Ehk siis : selles ei ole midagi uut, et nii tehakse, kuid see on saanud nii suure osa inimeste igapäevapraktikaks. Muutus on selles, et ,,elustiil" tähendab, et elu on miskit stiliseeritavat, miskit kindlat ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne Fred Hirsch (1977): ajaloos on ainult väike eliit tarbinud positsioneerivalt, ülejäänud on ostnud seda, mida saavad. Alles viimasel ajal (1977) on massid saanud ennast
esindavad sageli ka venemõjulist ehitustehnikat, olles ehitatud tahumata ümarpalkidest. Joonis 1.14 Raudteetööliste elamu Keila jaamakompleksi juures. 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal Sugugi mitte kõik puitkorterelamud ei ole vaesemale elanikkonnale orienteeritud agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka jõukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski häbenemisväärseks ja palju kerkis ka kõrgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15. Tsaariaegsed suured korterid olid tõesti suured, sageli 56-toalised. Avarate korteritega puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tüüpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on ainult üks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojapõhise planeeringuga, kahe-kolme korteriga ühel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks eraldi trepikoda, nn
Tema trahvi maksid Ameerika kolonistid. Parlamendireportaazid said vaikiva loa. Alles 1770 lubati ajakirjanikke parlamendidebatte kuulama. Veel üks omapära: välislehtedest uudiste tõlkimine oli seal postiameti privileeg, mille eest ajalehed pidid postiametile maksma. Sellise monopoli vastu asus võitlema Londoni Times (1788), kes sai erandlikuks veel selles mõttes, et selle toimetaja Thomas Barnes suunas lehe just keskklassile, teised väljaanded olid enamasti mõeldud kõrgkihile. Lihtrahvale ilmus esimene väljaanne Inglismaal 1802! 1830. aastatel oli töölispressi laine, kus ilmus ka illegaalseid ajalehti (kes ei maksnud templimaksu). 1836 vähendati templimaksu, mis tõi uusi väljaandeid Londonist väljaspoole. Londonis domineeris The Times ja väljaannete arv oli vähenenud. 1855 tempelmaks kaotati, mis võimaldas ajakirjandusele vaba ja kiire arengu. Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine
Ungaris oli lubatud pidada erakauplusi ja erakohvikuid, mistõttu sealne ettevõtlus oli tunduvalt arenenum kui näiteks Bulgaarias, rääkimata juba Venemaast. Lisaks aitavad sarnane kultuur ja traditsioonid sakslastel teha äri ungarlastega, soomlastel eestlastega. Kaugemasse ajalukku vaadates selgub, et need Kesk-Euroopa riigid, mis on kunagi kuulunud Habsburgide impeeriumi, on omandanud lääne orientatsiooniga keskklassile tugineva haridus-, haldus- ja kaubandustraditsiooni. Õigeusu traditsioonidega riikides on nimetatud hoiakud aga hoopis teistsugused. Mitmed majandusteadlased on endiste sotsialismimaade arengu analüüsimisel rõhutanud asjaolu, et viletsamal majanduslikul järjel olevad kultuurid võtavad jõukamatelt meeleldi üle tarbimisharjumused, kuid ei kiirusta tööharjumuste omaksvõtuga. Maailmakuulus ameerika filosoof Francis Fukuyama ütles 2001. aasta Hansapanga kevad-
annaabi.ee 
