11.03.2012 TTK
Liikluse ja autode ajalugu
REFERAAT
Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS
Transporditeaduskond
Õpperühm : AT-
Juhendaja : dots. H. Jokk
Tallinn 2012
EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee.............................................................................................................
· Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine. Autol oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali asendas gaasikang. Ühesilindrine mootor, mis asus auto tagaosas arendas kuni 0.8 hp ja autol oli ainult üks käik. https://www.youtube.com/watch
km/h. Autol peab ees ja taga olema algaja juhi tunnusmärk! TERMINID · Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. a täishaagis b - raskeveo haagis c poolhaagis d kesktelghaagis e - kerghaagis TERMINID HAAGISED, MIDA VÕIVAD VEDADA "B" KATEGOORIA AUTOD · Kerghaagis registrimass ei ületa 750 kg · Haagise registrimass ei tohi ületada auto tühimassi ja autorongi registrimass ei tohi ületada 3500 kg · Kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja autorongi registrimass ületab 3500 kg, siis seda loetakse kokku "BE" kategooria sõidukiks
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860
ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete välja- töötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitte- riiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohu-- tuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprog- rammide ning tegevuskavade kaudu Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse korraldamine Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas
Pimeda ajal valgustamata teel Valge ajal Halva nähtavuse korral Kiirteel ei tohi... sõita eraldusribale. sõita kaugemale teisest sõidurajast üle 7 m pikkuse autorongiga. liigelda jalgsi. Sõidad sellise märgiga tähistatud piirkonda. Mida pead meeles pidama? Seisva auto mootor ei tohi töötada kauem kui 2 minutit. Jalakäijate läheduses pean sõitma jalakäija kiirusega. Seda ala ei tohi kasutada läbisõiduks. Kuidas väldid oma auto taha autode kolonni tekkimist, kui oled sunnitud sõitma asulavälisel teel lubatust aeglasemast? Hoian võimalikult paremale, et tagasõitvad juhid saaks mööda sõita. Hoian võimalikult vasakule, et tagasõitvad juhid saaks mööda sõita teepeenra kaudu. Kui vaja, põikan taga sõitvate juhtide möödalaskmiseks teepeenrale. Milleks kasutatakse seda tunnusmärki? Lasteaedade ja koolide tähistamiseks. Lasterühma vedava bussi tähistamiseks. Lapsi vedava sõiduauto tähistamiseks.
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900).................
Kõik kommentaarid