50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merilin Talimaa
Õppematerjali autor
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893..................................................
nime, sisu ja vormi. "Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist. Esimesed korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on eraldatud nende ribidega. Ja lõppeb kapiteeliga ja seal on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda hoonet kui sammast. Vertikaalsus on alles. Preeriastiil - tolle aega iseloomustab demokraatiastiil, uue stiili otsingud. Frank Lloyd Wright on preeriastiili looja. Gesamtkunstwerk - kõike hõlmav kunstiteos. Masinat tuleb õigesti kasutada, siis saab sealt õigeid tulemusi. Lihtsad vormid, rõhutatud horisontaalsust, kaks fassaadi (linnaline vs. maapärane fassaad). Preeriastiili väljakujunemine: avatud plaan ehk ei ehitatud plaane üles seintega, vaid postidega mille vahele tekkisid ruumid, paigutas neid vastavalt kõige paremale kasutusele. Aknad olid pigem väiksemad, erineva kõrgusega ruumid
Kõik inimesed olid hämmastunud. Rahva seas oli olnud ka Edisoni New Yorki konkurent, kes käis purjus peaga ringi ja karjus rahvale, et tema oli õige hõõglambi leiutaja, kuid mitte keegi ei kuulanud teda. Edison kasutas söestunud bambuse ribasi oma esimeseks hõõguvaksniidiks. Praegu kasutatakse hõõgniidi materjaliks volframit. 6 2. Peatükk – 20. Sajandi leiutised 2.1 Lennuk Lennuki leiutasid Orville ja Wilbur Wright. Orville ja Wilbur olid kaks ameerikast pärit venda. Nad sündisid suurde perre, kus kokku oli 7 last.Oliver sündis 19.08.1871 ja Wilbur 16.04.1867. Nad olid mõlemad rattamehanikud ja -tootjad.Oliveri algatusel alustasid nad 1889 printimis äri. Märtsi kuus hakkasid nad välja andma ajalehte „The west side news“ ehk „Lääne poole uudiseid“. Natuke hiljem aastal 1890 muutsid nad ajalehe iga päevaseks ja selle nimeks sai „The evening item“. Seda nad antsid välja aga
“Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine
“Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine
Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest vedaja oli sellel Prints Albert. Põles mingis tulekahjus ära 1931ndal aastal. Teine kuulus metall valmis samuti maailma näituse jaoks 1889 aastal. Kõrgus on 320m, 3 platvormi. Ehitamiseks kasutati 15 000 metall detaili. Euroopat edestasid kiiresti arenevad 19saj lõpus ameerika ühendriigid, siis valmisid esimesed pilvelõhkujad. Funktsionalistlik suund ja mitte funktsionalistlik suund. Frank Lloyd Wright Kunstnike kohta täpsemalt: · Ernst Barlach.Alustas keeramikuna, tegeles ka graafikaga. Skulptorina valmistas monumente Põhja-Saksamaa linnadesse. On kujutanud esimese maailmasõja koledusi. Lõpetas oma elu enesetapuga, kuna pandi keeld peale tema tööle ja ta tööde esitamisele, hitleri võimule tulekuga. · Henry Moore. Valmistanud mitmeid monumentaal skulptuure, tema järjest enam
Ühisgümnaasium, Pärnu rannahoone jpt. ehitised on head näited funktsionalismist. II maailmasõja eel kerkis Nõmmele, kuid ka Pärnusse rohkelt nägusaid funktsionalistlikke villasid. Pole raske arvata, kust ja kellelt Eesti arhitektid eeskuju said. NB! Suurenda pilte! a) Herbert Johanson. Tallinna Prantsuse Lütseum 1937. b) Herbert Johanson. Lenderi Tütarlaste Gümnaasium (praegu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium) 1935. Teine suur 20. saj. arhitekt oli ameeriklane FRANK LLOYD WRIGHT4 (1869 1959). Tema viljeletud funktsionalism on nn. orgaaniline arhitektuur. Ka tema eitas varasemat ehituskunsti, kuid erinevalt Le Cobusier'st püüdis ta oma ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Nii näiteks seisab tal üks maja kose kohal. Kui Le Corbusier võrdles maja elava masinaga, millel on igal osal oma funktsioon täita, siis Wright võrdles ehitist elusolendiga, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsevad tingimused, ilmastik, maapinna reljeef jne
Seal veetis Lynch oma keskkooliaastad, olles ka John Dewey õpilane. Siinkohal võiks mainida, et Dewey oli Ameerika filosoof ja psühholoog ning hariduse reformija. Parkeri kool pani Lynch`i intellektuaalsusele kõva alustala ning suunas ta õigele rajale. (Banerjee, Southworth 1990) Pärast keskkooli lõpetamist otsustas Lynch õppida arhitektuuri Yale´i ülikoolis. Sealsed tingimused talla aga ei meeldinud ning ta jätkas oma õpinguid hoopis Frank Lloyd Wright`i juures. Wright oli ameeriklasest arhitekt, interjööri disainer, kirjanik ja õpetaja. Tema käe all on disainitud üle 1000 objekti, millest rohkem kui 500 on ka valmis ehitatud (Brewster 2004). Lynch on öelnud, et Wright aitas tal maailma esimest korda näha. Küll aga lahkus ta Wright`i juurest pärast pooleteistkümne aastasi õpinguid. Nimelt ei olnud Lynch nõus Wright`i sotsiaalse filosoofiaga, mis tema meelest oli liialt tagasivaatav.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid