Antiikaja demokraatia (0)

I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA
Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. režiimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite ( Pheidias ), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2.
Herm Periklese büstiga. Vatikan . Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München
Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA , mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule.
Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks.
Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli . Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes “Türannitapjate” teise variandi , millest sai Ateena demokraatia sümbol.
Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste – türannia. Türann oli poliitik , kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike- Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand .
__________
1strateeg – väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium , millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki
2 Parthenon – ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - ‘neitsi’),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - ‘kõik’) Roomas, kuid ka Pariisis
3odeion – varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale
4Platon (u 428-348 eKr) – kreeka suurimaid filosoofe, Sokratese õpilane, filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; tema ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle tarmukaid ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna ‚platooniline’: platooniline armastus (ainult hingeline , ideeline)
5Aristoteles (384-322 eKr) – antiikaja suurim mõtleja, Platoni õpilane; süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); Aleksander Suure eraõpetaja; eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse