Euroopa 20. sajandil (1)

Euroopa XX sajandil:
Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina , Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle . 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20’ date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn . Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament , Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tšehhi, Põhja-Itaalia).
Koloniaalriigid:
Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994 Kumandas – kahe hõimu tüli Aafrikas, 0,5 miljonit inimest hukkus.
Holland : Tähtsaim on Indoneesia (maailma 4s rahvaarvult), Hollandi Guajaana (Surinam), terve hulk Kariibi mere saari . Belgia: Belgia- Kongo (Kongo DV), alguses kuulus Belgia kuningale ainuisikuliselt, XX saj algul muutus see ehk kuulus riigile. Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles ’i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad , mida hakati nõudma. 1880’ datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika , võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun , Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki , Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania : koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California ). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega.
Ajalugu:
Rahvusvahelised suhted XX saj alguses:
Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles’ kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (šovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia , Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 – prantsuse revolutsioon , isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon , praegu USA kultuuri levik ( Iraak , Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus – oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti – rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid . Etioopia – Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism – riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt.
Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised – kelle elatustase lähenes keskklassile). 1848 – Karl Marx rajas kommunistliku partei, töötas välja revolutsioonilise sotsialismi õpetuse: põhisisu – klassiühiskond, töölisklass ei paranda oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad ( Lenin , Beria); 3) tsentristid – tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4) anarhistid – diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad : individualism – kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism – ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche – sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda.
Suurriikide blokkide kujunemine:
1872 – Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil . Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia , Bulgaaria.
1893 – lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel
1904 – kuningas Edward II, läks Pariisi, võttis endale seisusevälise naise, hea vastuvõtt, sõlmiti “südamlik leping” andant cordiale
1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas
1907 - Venemaa liitus Antandiga.
Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused maailmasõja puhkemiseks, iga riik oli endale vaenlase selgeks teinud, otsiti liitlased. Sõda valmistas ette võidurelvastumist, kõik püüdsid toota uuemat ja moodsamat relvastust, kõik kasutasid maavarasid relvatööstuse loomiseks. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi – kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti.
Suurriikide hirmud :
UK kartis – kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd.
Saksamaa hirm – UK ülemvõim merel
Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse-Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni, lõpuks jõuti plaanile , et tappa Franz Ferdinand, millest algas I MS. Itaalia soov – saada tagasi maa-alad Austria-Ungarilt ja kontrollida Aadria merd. Austria-Ungari paljurahvuselisus tekitas sisepingeid .
Enne I MS tekkis 2 suurt liitu – Kolmikliit ja Antant.
Kolmikliit – sakslaste riigikantsler B Bükow: “sakslaste saatus on olla haamer kui ka alas ”. GER lõi endale võimsa merelaevastiku, tahtis haarata endale kolooniaid, Euroopa mandril oli suurimaks probleemiks jätkuvalt Prmaa . Austria püüdis riiki koos hoida, seal elas väga palju sakslasi, mis tekitas mingil määral kaitsetunde. Kolmas oli Itaalia, mis oli kõige nõrgem. Kolooniaprobleem lahendati tänapäeva Liibüa alistamisega. Türgi hoidis samuti Kolmikliidu poole, probleemid Venemaaga. Oli veel poolfeodaalne riik, arengust oli maas , ei suutnud võidelda, nim Euroopa vanameheks.
Antant – Prmaa soov – nõrgestada Saksamaad majanduslikult, kes oli Euroopas esikohal: Saksamaa uuendas koguaeg , ei jäänud puhkama , ehitas majanduse ülesse, osalt ka sellepärast, et Inglismaa ja Prmaa magasid maha, keemia -ja elektritööstus arenes väga kiiresti, suured tööstuskvartalid. Venemaa huvid: Balkani üle kontroll, Türgi käest Dardanellid käest kätte saama. Balkanist huvitus aind Venemaa, teised ei huvitunud. Prantsusmaaga sõlmitud leping tegi Saksamaa vaenlaseks.
Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest Aasias (saared, väga väikesed piirkonnad Hiinas). USAs oli pikka aega olnud isolatsioonipoliitika, algas aktiivne sekkumine maailmas, esimene näide oli USA-Hispaania soda Filipiinide päras 1896, sai ka Puerto Rico ja kontroll Kuuba üle. USA sekkus Ladina-Ameerika riigipööretesse, kui need kahjustasid USA majandushuve – nn kahuripaatide diplomaatia . Kolumbiast eraldati 1903. a Panama riik – mille tulemusena USA sai Panama kanali määramata ajaks rendile. Tihedaimad kaubandussidemed olid Inglismaaga.
Konfliktid ja kriisid XX saj algul:
Balkani püssirohutünn – serblaste iseseisvuse probleemid, Venemaa ja Austria-Ungari huvide ristumine . Serbia oli iseseisvunud 1878, pärast 500 aastast Türgi ülemvõimu. Serbial olid agressiivsed plaanid, millel oli Venemaa toetus. Austria-Ungarile kuulus Bosnia piirkond, kus elavad serblased tahtsid ka Serbiaga liituda, seal oli 23 miljonit slaavlast. Serbia+Bulgaaria+ Makedoonia sõda Türgi vastu 1912, tõrjuti Balkanilt välja, jäi ainult Konstantinoopol/ Istanbul . Prantsuse-Saksa põrkumine Põhja-Aafrikas Maroko pärast. Õpikust lugeda.