AAFRIKA UUS KESE
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaMariaOtsa
Õppematerjali autor
Artikkel on kirjutatud seisukoha, et Aafrika on kõige vaesem maailmajagu ning peamiselt tuntud kahe sordi aafriklaste (rikaste ja vaeste) tõttu, vastu. See räägib Aafrika muutumisest. Arvan, et autori peamine sõnum on muuta arvamust Aafrika kui maailmajao kohta, mis on alati tuntud pigem oma mahajäämise poolest Euroopa riikidest, see tähendab, et autor püüab näidata kuidas Aafrika on arenenud ja praegugi areneb. Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud positiivsed majandusindikaatorid nagu näiteks ettevõtete asutamise areng; kontinendil on tekkimas keskklass. Keskklassi tekkimisega on kasvanud tarbeesemete soetamine (televiisor). Samuti õitseb ka filmitööstus ja areneb mobiilside (2007. Aastal oli aafriklastel 264,5 miljonit mobiiltelefoni -4 a varem ainult 51,4 miljonit)
evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus
riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid) (võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike – naftamaad, uusindustriaalmaad,, Ida- Euroopa riigid) Mille poolest erinevad Lõuna riigid Põhja riikidest? Selgita, miks on taolised erinevused tekkinud. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika erinevalt? Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud? Kanada kuulub majanduslikult arenenud riikide hulka, Nigeeria aga arengumaade hulka. Analüüsi tegureid, mis on põhjustanud nende riikide erineva arengu. Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset? Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse. Šveits, Läti, Bangladesh
vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu. Kuna naised elavad meestest kauem, siis on tulevane ühiskond naiste kujundada. Demograafilise ülemineku kulg Põhja-Ameerikat ja suuremat osa Euroopa riike iseloomustab kaasaegse rahvastiku tüüp. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud ülemineku teise etappi. Must Aafrika ja teiste regioonide mahajäänumad riigid on demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti. Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused,
Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a
Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a
Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja. Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel. Huntingtoni järgi üheksa tsivilisatsiooni: aafrika, buda, hiina, hindu, islami, jaapani, ladina-ameerika, lääne, (vene) õigeusu (ortodoksi) tsivilisatsioon Lääne tsivilisatsioon Põhineb kristlikul religioonil. Sünniasukoht: Kesk Euroopa. Siia kuuluvad Euroopa, USA, Austraalia, Uus-Meremaa. Erineb teistes tsivilisatsioonidest, sest peamiselt valitseb demokraatia, inimõiguste tagamine. Mitmed tseremooniad pärinevad paganliksest kommetest. NT aastavahetus.
ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu niivõrd linna suurusest, kuivõrd linnaregiooni positsioonist teiste seas. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades Arengumaade linnade kasv algas alles 20.saj. teisel poolel. 90% linnarahvastiku kasvust maailmas toimubki tänapäeval arengumaade arvel, kus eriti kiiresti kasvavad pealinn ja veel mõned suurlinnad. Näiteks 2000.a. elas 8% Aafrika linnarahvastikust üle 10 miljoni elanikuga linnades. Euroopas nii suuri linnu polegi. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Kuigi töökohti tekib suurlinnas kiiresti juurde, saabub tööotsijaid maapiirkondadest palju rohkem. Suur osa Aafrika,Aasia ja Ladina-Ameerika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid