ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga. 6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.
Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate
Kirik varakeskajal Ristiusk tekkis 1. saj Palestiinas. Ristiusu rajaja oli Jeesus, pärit Naatsaretist. Kiire leviku põhjusteks olid: 1. ristiusk oli mõeldud kõigile 2. Jeesuse jüngrid levitasid seda 3. ülestõusmispühad Ristiusu pühakiri on piibel koosneb Uuest (4 osa) ja Vanast testamendist Selgitage kuidas kujunes piiskopi ametist paavsti amet. Kirjeldage kuidas tekkis paavsti riik Kiriku teke Ristiusu levik Kirikuorganisatsioon Katoliku Paavstlu kiriku s õpetus 313: Legaliseeriti Ristiusk levib Rooma Preester: jagasid ristiusk riigi territooriumil ja sakramente ja (Constantinus). Rooma riigi korraldasid naaberriikides/barbarite kirikuteenistusi. 381: Athanasiuse ja hõimudes. Frangi riik
Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane oppositsioon, tekkis uus koguduste liikumine, katoliku kiriku tähtsus vähenes, kloostrid kaotati kalvinism oli rangem, luteri usul säilis kirikuorganisatsioon, kalvinismil tekkisid kogudustevõrgustikud m. kopernik- päikesekeskse maailmasüsteemi teooria, J.Kepler näitas et planeetide orbiidid on ellipsikujulised, G.Bruno-tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse vaimuliku võimu nõrgenemise põhjused: algas tugeva keskvõimuga rahvusriikide kujunemine, puudus vajadus paavstivõimu toel ja kiriku rahvusvah.org.-l, levis ilmalik haridus, vaimulikud
tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide autoriteeti ning nende mõju uus tõus saabus koos kõrgkeskajaga. 2.3. Katoliku kiriku struktuur: Kirikuorganisatsioon kujunes välja 10.sajandiks. Katoliku (kr k katholikos – üldine) kirik ühendas kõiki kristlaseid sõltumata rahvusest, seisusest ja riigipiiridest. Alates ristiusu kiriku tekkest jagunes kogu kristlik maailm piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi
aluseks oli varakeskaegse mitteurbanistliku mudeli asemel vahepeal normiks kujunenud ladina mudel. * Ladina kristlus piirdus aastaks 900 kolme regiooniga: endine Karolingide impeeriumi piirkond, kristliku Hispaania ääreala piki Pürenee poolsaare põhjarannikut Astuuriast Pürenee mägedeni ja Briti saared. * Skandinaavia esimesed piiskopkonna rajati Taanis ning seal kujunes ühtlasi esimesena välja ka täielik kirikuorganisatsioon. * Esimene lääneslaavi rahvas, kes sai omaette piiskopkonna, olid pomoraanid, kes elasid Oderi suudme ümbruskonnas. * Ladina kristlus koosnes kõikidest nendest kirikutest, kus jumalasõna keeleks oli ladina keel ja kus järgiti paavsti poolt heakskiidetud, tavaliselt Rooma kiriku liturgilisi kaanoneid. _- läänekiriku üheks hämmastavaks jooneks on jumalateenistuse ühe ühise keele ja usukultuse liturgilise vormi nõue.
· Võeti kasutusele õlitehnika värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi
3 2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised Ristiusu levikuga hakkasid igasse eluvaldkonda üha enam tungima kristlikud elemendid ning vanade pühade kohtade kõrvale ja asemele asuti püstitama sakraalhooneid. Kirikuid, alates 13.saj keskpaigast juba võimsaid kivihooneid, ehitasid algul võõrvallutajad, hiljem rajasid neid ametlik kirikuorganisatsioon ja valitsevad võimud. Kihelkonnakirikud püstitati küll suurematesse asusutskeskustesse, kuid mitte otseselt küladesse. Paljud kirikud asusid külast eemal tähtsamate liiklusteede ääres või sõlmpunktides, sageli ka maastikku valitseval kõrgemal kohal. Ainult mõned kirikud asusid mõne suurema või väiksema küla läheduses, mõni ka päris juures. Asulad hakkasid kirikute ümber kujunema alles 19.saj teisel poolel.
Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp – superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus
jäädavalt kristlusega. Ristiusk on mõeldud kõigile. Paulus levitas ristiusku kreeklaste ja roomlaste seas. Mittejuutide ristimine oli murranguline sündmus, sest algul oli kristlus üks paljudest juutlusesiseseid rühmitusi. Tänu Paulusele saab ristiusust kosmopoliitne, universaalne usund. Valdavaks sai kristlus sellisel kujul, nagu kreeklased ja roomlased ta omaks võtsid. Enamuskirik tähistab II-III sajandil toimunud suhtelist ühtlustumist. Kogudused hakkasid koonduma, kujunes välja kirikuorganisatsioon. Tehti selget vahet õige ja vale (ketserliku) kristliku pärimuse tunnistamisel. Kõigil kristlastel oli 27 teosest koosnev Uus Testament. Kiriku organisatsioon kindlustas kristluse konsolideerumise. Kujunes Rooma riigikirik. Kuna riigi ida- ja lääneosa erinesid kultuuriliselt, kujunes välja kaks põhiharu: roomakatoliiklus ja õigeusk. EKSAMIAJAD: 12:15-13:30 R 21. mai R 28. mai Peter Nagel 21. mai Hinduism
tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus, Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid, Piibel ja Jumala armu rõhutamine Reformistide idee oli viia kristlus tagasi selle juurte juurde keskajal olevat kiriku õpetust moonutatud ning see oli vaja viia tagasi vastavusse Pühakirjaga
suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine kihistus. Luterlikud territoriaalkirikud: Territoriaalkirik- Teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud territoriaalkirikud jagunesid kaheks tüübiks: 1) Rootsi ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse teeitoriaalkiriku tüüp: piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium. 2) Saksa aladel ja mujal Eesti ajal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp: (Ülem)superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium
Maapäev oli tähtsaim organ- aadlimatriklid koondasid seda ringi väiksemaks, kellel seal sõnaõigust oli. Rüütelkonna tähtsaks organiks oli ka maanõunikke kollegium (kuulusid maanõunikud, eluaegses ametis). Balti aadlite seas puudus sisemine kihistumine kõik aadlid olid võrdsed. Baltisakslaste roll venemaa moderniseerimises väga suur (kuni 19. saj keskpaigani). Luterlikud territoriaalkirikud- Territoriaalkirik- teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. -Eestimaa territoriaalkirik -Liivimaa territoriaalkirik -Saaremaa territoriaalkirik -Tallinna territoriaalkirik - Riia territoriaaalkirik (jagunenud vastavalt seisuslikutele omavalitsuse tüüpidiele) Eesti alal suht killustunud see luterlus, väga palju erinevaid territoriaalkirikuid. Tähtis oli
annaabi.ee 
