Cordoba kalifaat (929-1031) Kuulsa ajaloolase Edward Gibboni arvates oli Tours´i lahing "kokkupõrge, mis muutis kogu maailma ajaloo käiku" Granada viimane moslemite võimuala 15. sajandil Rekonkista · Impeeriumid läbi aegade: http://www.mapsofwar.com/ind/imper ial-history.html 2. Islam usk ja kultuur 2.1. Islami viis tugisammast · Islam seisab viiel tugisambal, mis on usu praktiseerimise aluseks: Usutunnistus (sahada) Palvus (salaat) Almus (zakat) Paast (saum) Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid
prohvetit, kellest viimane oli Muhamed. Mala'ikah usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõneles. Kutubullah usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute eksimatusse. Yawmuddin usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse. Al-qadr usk, et maailma saatuse on Allah poolt ettemääratud. Akhriah usk, et maapealses elus tehtud valikud mõjutavad isikut surmajärgses elus. Teine põhisammas palvus Salaat ehk palvus on islami usu järgijate tähtsaim kohustus, mis toimub viis korda päevas. Palve ajad ei ole kindlaks määratud kellaaegadega vaid päikese positsiooniga. Loomulikult on lubatud inimesel päeva jooksul rohkem palvetada, kuid on viis kohustusliku palvet: Fazr koidikupalve, kui esimest päikesevalgust on näha. Dohr keskpäevapalve, kui päike on kõige kõrgemal taevas. 'Asr pärastlõunapalve, objekti vari on sama pikk kui objekt ise.
Semiidi hõimud. Meka 622 Muhamed saadeti Mekast välja Medinasse. Ajaarvamise algus Kaaba tempel seal austati jumalaid, kuubikujuline, seal on seinas must meteoriit Medina 630 Muhamed vallutas Meka Hira mägi Muhamed käis seal mediteerimas Koraan islamiusu püharaamat Sunna Muhamedi elulugu Sariaat islami seadus Abu Bakr Asus vallutama araabia hõime. Kaliifid Muhamedi järeltulijad Ali Muhamedi väimees, siiit Sahada usutunnistus Salaat palvus Saum paast, ramadaanil Zakat annetused vaestele Hadz palverännak Mekasse, vähemalt kord elu jooksul Mosee islami pühakoda Minarett torn, asuvad mosee ümber Muezzin inimene kes kutsub inimesi palvusele
t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri.: jumal on Allahh, usu rajaja Muhamed, põhakiri- Koraan 5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg.
Tiibet) Pühad tekstid on suutrad 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? Bodhisattva 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? Tuleneb araabia k. asl´ama allutab end 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba islami püha kivi, must meteoriit Meka mosees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Sahada ehk usutunnistus 2. Salaat ehk palve 3. Zakaat ehk annetamine 4. Saum ehk paast 5. Hadz ehk palverännak 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > sii-iidid Sunniidid tunnustavad nelja esimest Muhamedi järglast, esindajat või asemikku (kaliifi) moslemite kogukonna juhtidena (Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali). Sunniidid leidsid, et kaliifid peavad jõudma võimule valimiste teel ning seejuures polnud neile oluline, kas tegemist oli Muhamedi järeltulijaga või mitte.
taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada viis korda päevas näoga Meka suunas, enne mida tuleb pesta nägu ja käsi; almus (ar k zakat) – annetada vaestele ja aidata abivajajaid; paast (ar k saum) – keeld süüa ja juua aasta 9. kuul e ramadaanil (paastukuu) päikesetõusust kuni loojanguni (erandiks haiged, reisil viibijad, rasedad ja imetavad emad); palverännak Mekasse (ar k hadž) – mida tehakse täiskasvanuna kahjustamata oma perekonna toimetulekut
Islami seadus on sariaat. Selle alus on koraan, sunna. Küsimustele, millele sealt vastust ei leidnud, võis rakendada iseotsustamist analoogial ja võrdlusel. Võis ka minna kohtuniku (kaadi) juurde. Islamis valitseb religioon kõiki eluvaldkondi. Iga tegu on religioosne akt. Islamil on viis tugisammast (4+1). · Sahaada. Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast