Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid (0)

Varakeskaeg (õ. lk. 49-120)
 
1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg . Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus.
2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid , kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt , lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud ( idagoodid , läänegoodid, vandaalid , frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused . Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid – Hispaaniasse, idagoodid – Itaaliasse, frangid – Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse .
3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus . Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea . Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal eeskätt nn maailmakroonikad ehk kronograafiad, mille käsitlus algas Piibli Aadama aegadest ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade -suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku ( kirillitsa ). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik . Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik , levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi.
4. Frangi riik.  Esimene suurem riiklik moodustis , mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers ´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik . Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks. Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis impeerium , mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid. Kultuurilist õitsengut toetasid ka kloostrid. Peale Karl Suure surma läks jagamisele tema järglaste vahel: 843. a Verduni kokkulepe, mis jagas riigi kolmeks- Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riigiks.
5. Feodalism . Feodalism kitsamas ja klassikalises mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades suhet isikute vahel. Laiemas mõttes tähistab üldse feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallsuhted, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalsuhete kujunemise peamisteks põhjusteks olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon ja vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Selleks, et sõjamehed saaks tulla raskerelvastuses ja hobusega väeteenistusse, läänistati neile maid koos talupoegadega. Hiljem hakatakse neid maatükke isalt pojale pärandama ning feodaalide mõjuvõim suureneb. Feood e lään on maatükk , mis antakse isanda ehk senjööri poolt oma sõltlasele ehk vasallile ehk feodaalile ehk läänimehele. Vasall peab oma isandale andma nõu, andma majanduslikku abi ja osalema sõjakäikudel ning senjöör kaitseb oma vasalli, aitab teda kohtus, pakkuma elatist.
6. Katoliku kirik. 313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust , sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament - juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine , leeritamine, armulaud , pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik.
6. Viikingid . Normannid, varjaagid , taanlased. Normandia hertsogiriik, Island , Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej .  Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad , mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on „Vanem Edda ”.
8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid . Meka kaupmees Muhamed (570-632) paneb aluse islamile. Aasta 622, kui Muhamed aetakse Mekast Mediinasse, on araablaste ajaarvamise algus. 5 islami põhisammast (vt vihik), koraan , mošee, minarett . Araablaste vallutus. Araabia riigi algus 630. Kalifaat = Araabia riik, mille eesotsas oli kaliif . Kunstis kuulub domineeriv roll ehituskunstile. Ehitisi kaunistati kuppelkatuste, võlvitud sissekäikude, galeriide, rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri . Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid „uskmatute” monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende žanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku „Tuhat ja üks ööd”.
9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus . Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu).  Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9.-10. sajandiga , kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu bütsantsi õigeusk. Eeskujuks oli bütsantsi kunst. Ajapikku kasvas kohalike meistrite tähtsus ja omapära, mille üheks avaldumisvormiks on sibulkuppel. Suurim kirik  asus Kiievis- Sofia peakirik