käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus
iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tunnetuse objektiivne iseloom. Tajuotsused kehtivad subjektiivselt ja nad ei vaja puhast aurmõistet, vaid tajude loogilist seost mõtlevas subjektis ( tajude seostamine minu hingeseisundis, ilma objektisuhteta). Kant on jaganud ka kehtivuse kaheks, nimelt ühte nimetab ta objetiivseks kehtivuseks ja teist paratamatuks üldkehtivuseks ja need mõisted on teineteist asendavad. Kui otsus on üldkehtiv ja paratamatu siis mõistame kohe objektiivset kehtivust. Sellel hetkel me tunnetame objekti antud tajude üldkehtiva ja paratamatu seose abil, nii on kõigi meeleobjektidega. Seega ei saa kõik kogemusotsused oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetus tunnetamisest, vaid üksnes empiirliste otsuste üldkehtivustingimustest.
5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle lõpetamine oli õigustatud (alaealise puhul on lepingu kehtivuseks tarvis seadusliku esindaja luba pg 8, lg 1). 12) Liis Pga ei toimitud seaduslikult, sest vastavalt Töölepingu seaduse pg 96, Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 13) Vastavalt pg 1, lg 2 Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, on tegemist töölepinguga ja vastavalt pg 29, lg 2
võib olla kolmesugune 1.Võõras asi (ori) 2.Samme sooritamine Töötamine 3. Töötulemus. Mandatum käsundusleping on selline konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Societas-seltsinguleping on selline, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. 44.Reaalsed lepingud Reaalsed on lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja (res) üleandmine ühelt isikult teisele. Muutlaen selle lepingu alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Pruuklaen Vastandina muutlaenule annab siin üks isik teisele isikule mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks. Hoiuleping-selle alusel hoiule võtja kohustus hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Fiducia oli vanimaks pandi vormiks
diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’) 2) abielu (‘’jah’’ sõna) 3) käendus (1 inimene astub teise inimese asemele; suuline lubadus) stipulatio (lubadus) Literaalsed lepingud: 1) ost-müük Reaalsed lepingud: 1) muutlaen (kütus) 2) pruuklaen 3) hoiuleping’ Konsensuaalsed lepingud: 1) kokkuleppe alusel sõlmitud (enditio-venditio) 2) kahekülgne leping
2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4. Süsteemivälised põhimõtted Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul Õigusnormide kehtivuseks vajalik: 1) Vormiline kehtivus õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus 2) Kehtivus kui efektiivsus normi ka sisuliselt kasutatakse ja rakendatakse 3) Õigusnormi tunnustamine lisaks rakendamisele aktsepteeritakse jatunnustatakse normi ka üldsuse poolt Õiguspõhimõtete puhul vormilise kehtivusetähtsus väiksem, oluline on kasutamine ja tunnustamine. 7. Õigusnormide tõlgendamine ja tõlgendustulemuste põhjendamine. Eristatakse: 1
Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´)
isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muidu selliseid asjaolusid ärakasutades talle äärmiselt ebasootsatel tingimustel. Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu, nt juriidiline isik saab teha tehinguid vaid esindaja kaudu. Esindaja tegutseb esindatava nimel ja huvides, kusjuures tema tegevus ekaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab esitaja olema toiminud esindusõiguse piires.
Tühistatav tehing kehtib kuni tühistamiseni seaduses fikseeritud korras. A)kehtiv tahteavaldus; b) tühistatav tahteavaldus; c) tühine tahteavaldus. Tühistamise aluseks erinevalt tühisest tehingust on kergemad, samuti on tühistamise õigus piiratud tähtaegadega. Tühistamisest tuleb Tahteavalduse kehtivuseks on üldjuhul vajalik vähemalt teo tegemise tahte olemasolu. Avaldustahte ja/või tehingutahte puudumine võib, teatada teisele poolele sellekohase tahteavaldusega (puudub vorminõue). Tühistamiseks ei tule üldjuhul pöörduda kohtusse, va testament, kuid ei pruugi anda alust tehingu tühistamisele (lähtutakse mõistliku isiku arusaamisest või arusaama pidamisest). abieluvaravara leping, juriidilise isiku organite otsused
(2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 8 33. Kui kaua kehtib ehitusluba? o Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. o Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev 34. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Isiklik kasutusõigus elamule - isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa
32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 33. Kui kaua kehtib ehitusluba? o Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. o Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev 34. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Isiklik kasutusõigus elamule - isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on eelpool nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma
mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega. Aquino Thomas "Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav.
kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul. 5.1. Kas notaril oli õigus? Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse?
Usaldusteooria (TsÜS) kohaselt on primaarne tegija tahe, eeldusel et saaja sellest teab või peab teadma. Kui saaja ei tea ega peagi teadma (raske hooletuse kriteerium) tegelikku tahet, lähtutakse objektiivselt avaldatust (kuidas mõistlik isik sellest aru sai või pidi saama). · Sõltuvalt puudustest võib eristada: a) kehtiv tahteavaldus; b) tühistatav tahteavaldus; c) tühine tahteavaldus. Tahteavalduse kehtivuseks on üldjuhul vajalik vähemalt teo tegemise tahte olemasolu. Avaldustahte ja/või tehingutahte puudumine võib, kuid ei pruugi anda alust tehingu tühistamisele (lähtutakse mõistliku isiku arusaamisest või arusaama pidamisest). Tahteavalduse motiiv ega eesmärk ei mõjuta üldjuhul tahteavalduse kehtivust. · Tahteavalduse tõlgendamine (TsÜS § 75). Oluline välja selgitada tegija tegelik tahe ja selle vastavus tahteavaldusele.
kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul. 5.1. Kas notaril oli õigus? Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse?
tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 kohaselt. Kaasusest ei tule seda sõna-sõnalt välja, kuid seda saab järeldada, kuna on kirjas, et ta 03. märtsil tasaarvestas poolte nõuded. 5. Vastuväited 5.1. Vastuväidete puudumine tasaarvestuse tegemiseks (VÕS § 200 jm) 5.1.1. VÕS §-st 200 esinevaid piiranguid ei esine. 5.1.2. VÕS § 198 II lause kohaselt tingimuslikku tasaarvestuse avaldust ei esine. 5.1.3. Tasaarvestuse kehtivuseks ei ole vajalik teise poole nõusolek. Järeldus: Artur võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 kohaselt. 2) Kas Ben saaks 1.03. teha kehtiva tasaarvestusavalduse Arturi vastu? Hüpotees: Ben võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi. Algus on sama. Siin kontrollin ainult tasaarvestuse materiaalsed ja formaalseid eelduseid. 1. Tasaarvestuse materiaalsed eeldused 1.1. Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel => (+) Eelnevalt sai
käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus
ülesütlemisega" (VÕS § 195 lg 3), mis tähendab ükskõik mis põhjusel mõistliku etteteatamisega lepingu lõpetamist. 2) Määratud ajaks sõlmitud kestvusleping. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud (erandina kui pooled on vastava võimaluse osas kokku leppinud). Erakorraline ülesütlemine ei vasta tavaliselt poolte poolt kokku lepitule ning vajab kehtivuseks (erandina võrreldes korralise ülesütlemisega) eraldi (ülesütlemis)põhjust, millele aluse annab § VÕS § 196. Ülesütlemispõhjused võib neid liigitada kaheks peamiseks grupiks: 1) erinevad kohustuste rikkumised teise poole poolt. Siin on ülesütlemise näol tegemist eelkõige õiguskaitsevahendiga, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral; 2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhete osas.
Siiski võib vastupidine tuleneda seadusest (milline juhus peaks olema suhteliselt harv) või ka poolte kokkuleppest endast. Nimelt võivad pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt kokkulepitud vorminõude oma hilisema kokkuleppega (mis võib olla ka vormivaba) uuesti tühistada. Näiteks võivad pooled eelkirjeldatud riistvara tarnimise lepingu puhul omavahel suuliselt või ka konkludentselt (nt lepingut täitma asudes) kokku leppida, et kirjaliku nõude järgimine ei ole lepingu kehtivuseks vajalik. Sellist kokkulepitud vormi tühistamist peab tõendama pool, kes sellele tugineb. Samuti tuleb vorminõude rikkumise tagajärje üle otsustamisel arvestada kokkuleppelise vorminõude eesmärki. Kui selleks oli üksnes tõendamisfunktsioon, siis ei pea vorminõude järgimata jätmine alati tehingu tühisust kaasa tooma. 9. Tõendamiskoormus ja tehingu tühisuse tagajärjed Vorminõude järgimist peab tõendama see pool, kes tugineb vorminõudega tehingust tulenevale õigusele
piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada arvestades alaealise huve ja tema arengutaset (vt TSÜS §9). Täisealiste isikute puhul tuleneb piiratud teovõime nende vaimsest seisundist. Isiku teovõime on piiratud, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7-aastase eest teevad tehinguid tema seaduslikud esindajad, v.a. taskuraha arvel tehtavad pisitehingud, mida alaealine võib teha iseseisvalt. Täisealiste piiratud teovõimega isikute osavõtt tsiviilkäibest tagatakse
Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30. Millal on tehingu kehtivuseks vaja kolmanda isiku nõusolekut? Teatud juhtudel teeb seadus kehtivuse sõltuvaks kolmanda isiku nõusolekust. Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub
tehtud tehingu olemasoluks vajalikud tahteavaldused - nõuete kontrollimisel tuleb tahteavalduse olemasolu alati esimesena kindlaks teha 4. Tehingute liigid TEHINGUTE LIIGID: Ühepoolne tehing – ühepoolne tahteavaldus, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele; avalduse võib teha üks või mitu inimest korraga; Ühepoolsed lepingud saab jagada kaheks: 1) kindlale isikule suunatud (vajab kehtivuseks vastuvõtmist; lepingu ülesültemise teade, kujundusõigus, hinna alandamise avaldus jne) 2) kindlale isikule suunamata (ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist; testament) Mitmepoolne tehing – kahe või mitme isiku tahteavaldus, antud juhul moodustab tehingu mittut tahteavaldust sisaldav toimingute kogum; Kõige tuntumad vormid: 1) leping ehk kokkulepe, mis saavutatakse selle teigjate tahteavalduse kaudu
Taganemine on esitatud lepingu lõpetamisel tagasitäitmisega ja ilma selleta on võib seda nimetada ülesütlemiseks. 22. Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine? Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kohustuste samaliigilisus; 2) nõuete vastastikkus; 3) tasaarvestava poole õigus täita; 4) vastunõude sissenõutavus; 5) taasarvestus ei ole keelatud; 6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus. (1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma
OÜ vt ÄS §-d 189, 168 191. AS vt ÄS §-d 290-330. Tulundusühistu vt TÜS §-d 64, 38-72. MTÜ MTÜS §-d 18-36. SA SAS §-d 16-32. Hääle andmise kohta otsuste vastuvõtmisel - vt TsÜS § 33. Otsuse kehtetuse kohta vt TsÜS § 38. 3.4.3. Juriidilise isiku esindamine Seadusest tuleneva esindusõigusega on juhatuse liikmed. TsÜS § 34: igal juhatuse liikmel on iseseisev esindamisõigus, mis võib olla piiratud. Piirangu kehtivuseks kolmandate isikute jaoks peab see olema kantud registrisse. Äriühingute puhul võimalik prokuura, vt ÄS 3. ptk, §-d 16-21. Esindamisvõimalused: 1 seadusest tulenev juhatuse liikme täielik esindusõigus; 2 prokuura; 3 volitus. 3.4.4. Vastutus 4 juriidilise isiku enda vastutus; - juriidiline isik vastutab varaga oma kohustuste eest nii nagu igasugune teine isik. 5 juhtorganite liikmete vastutus (TsÜS § 37)
peale abielu omandatud varale kohaldatav õigus sõltub asukohariigist. *REÕS sätestab: Abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust(võivad valida ühe abikaasa elukohariigi või kodakondsuse riigi õiguse). Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, siis piisab valitud õiguse vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valisnud, siis kohaldatakse nende varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajörgedeöe kohaldatavat õigust. 2) Imperatiivsed reeglid ja avalik kord a)Siseriiklik avalik kord-Seda ei saa universaalselt määratleda. See on iga riigi siseasi ja hõlmab riigi õiguse olulisi
ole turul vabalt kujunenud. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestus on üks olulisemaid lepingulise võlasuhte lõppemise aluseid vastavalt VÕS § 186 p-le 2. Võimalus oma sissenõutavaks muutunud kohustus täita ilma vastava soorituseta, arvestades selle tasa omaenda sissenõutava nõudega võlausaldaja suhtes, võimaldab tagada efektiivset majandamist ja kiiremat käivet. Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kohustuste samaliigilisus; 2) nõuete vastastikkus; 3) tasaarvestava poole õigus täita; 4) vastunõude sissenõutavus; 5) taasarvestus ei ole keelatud; 6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus. Tasaarvestamise õiguslikuks tagajärjeks on nõuete ja vastavalt kohustuste lõppemine, mille tulemusel kustuvad nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
Füüsiline isik Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Deliktivõime on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Näiteks alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha tehinguid, neid muuta ja lõpetada. Alaealiste ja vaimse kõrvalekaldega teovõimet on piiratud. Piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehingud vajavad kehtivuseks seadusliku esindaja nõusolekut (nt lapse puhul vanema nõusolek). Otsusevõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõjul) ei ole võimeline hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Elukoht koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Tegevuskoht isiku püsiva või kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht. Teadmata kadumine on faktiline seisund. Teadmata kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada. Juriidiline isik
Füüsiline isik Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Deliktivõime on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Näiteks alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha tehinguid, neid muuta ja lõpetada. Alaealiste ja vaimse kõrvalekaldega teovõimet on piiratud. Piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehingud vajavad kehtivuseks seadusliku esindaja nõusolekut (nt lapse puhul vanema nõusolek). Otsusevõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõjul) ei ole võimeline hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Elukoht koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Tegevuskoht isiku püsiva või kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht. Teadmata kadumine on faktiline seisund. Teadmata kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada. Juriidiline isik
sisaldada kohustust pidada läbirääkimisi. Müügilepingu punktist ei tuleneks kohustust pidada läbirääkimisi, vaid üksnes kohustust sõlmida käenduslepinguid. VÕS § 33 lg 2 järgi aga peab eelleping olema sõlmitud samas vormis mis põhileping ehk käendusleping, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käendusleping võib olla ka kirjalikus vormis ning seega võib seda olla ka eelleping. Eellepingu kehtivuseks peab see sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu ehk käenduslepingu tingimusi. Tarbijakäenduse puhul peavad olevad kehtivuse nõuded – maksimumsumma, avaldus. Peab eellepingus olema ka tarbijakäenduslepingus vajalik maksimumsumma. Käenduslepingus peavad olema märgitud kõik olulised tingimused. Samuti oleks pidanud olema ka võlausaldaja nõusolek või võlausaldajad lepingupoolena VÕS § 179 lg 1 ja VÕS § 175 lg 2 kohaselt ning kuna seda ei ole, siis ei ole toimunud
Esindusõigust reguleeritakse normidega, mida nimetatakse omistamisnormideks. Nendega võidakse omistada ühe isiku tegutsemist või tahteavaldust teisele isikule. Esindus ise on tehinguline käitumine teise isiku nimel. Esindus on aktiivne kui teist isikut esindatakse tahteavalduse tegemisel ja passiivne kui teist esindatakse tahteavalduse vastuvõtmisel (ofert - aktiivne, aktsept passiivne). Esindaja poolt sõlmitud lepingu kehtivuseks peab leping olema sõlmitud esindatava poole poolt antud esindusõiguse piires. Esindusõigus võib tuleneda seadusest. VOLITUSE ANDMINE TSÜS § 118. Volituse andmine: (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. (2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on
.. = 0, (20.6) kus kõik a-d ei ole identselt nullid. 1 , 2 ,... on erinevatele omaväärtustele vastavad omafunktsioonid. Korrutame (20.6) vasakut poolt funktsiooniga 1 * ja integreerime üle määramispiirkonna, saame a1 1 * 1 dq + a 2 1 * 2 dq + a3 1 * 3 dq + ... = 0. (20.7) Kõik teised liidetavad peale esimese on nullid eelmise teoreemi põhjal. Kuna 1 norm ei tohi olla null, siis (20.7) kehtivuseks peab olema a1 = 0. Seost (20.6) korrutades funktsioonidega 2 *, 3 * jne ning inegreerides saab analoogiliselt näidata, et ka kõik teised kordajad a 2 , a3 ,... peavad olema nullid, mis viibki vastuollu eeldusega. mott MLT 6004 Kvantmehhaanika 16 21. Funktsioonide ortogonaalsus
piiratud teovõimet laiendada, kui esindaja keeldumine on ilmselgelt vastuolus alaealise huvidega. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõju all, joobes) ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kui isik on vaimutegevuse ajutise häire mõjul teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, eeldatakse, et ta on teinud tehingu otsustusvõimetuna. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehing vajab kehtivuseks tehingu teinud isiku hilisemat heakskiitu. Eristatakse ka isiku deliktivõimet, mis on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Alla 14-aastasel isikul ning psüühilise või füüsilise puuduse all tegutsenud isikul deliktivõime ehk süülisus puudub, st ta ei vastuta enda poolt tekitatud kahju eest. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt ühes või mitmes kohas.
Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 114. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 115. Milliseid ül. täidab rahvuspark? Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad
3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 113. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 114. Milliseid ül. täidab rahvuspark? Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad
lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 114. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 115. Milliseid ül. täidab rahvuspark?
isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muidu selliseid asjaolusid ärakasutades talle äärmiselt ebasootsatel tingimustel. Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu, nt juriidiline isik saab teha tehinguid vaid esindaja kaudu. Esindaja tegutseb esindatava nimel ja huvides, kusjuures tema tegevus ekaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab esitaja olema toiminud esindusõiguse piires.
46 3d modelleerimine a b joonis 5-20 o Valida lindilt View, Part Painter. Valida stiiliks (Style) punane (Red) ning kehtivuseks (Select) kogu detail (Any). Soovi korral saab määrata kasutatavat stiili ka näiteks ainult ühele pinnale (Face) mitte kogu detailile, ning kujundada eri osad eri stiilidega. [joonis 5-21;a] o Osutada kerele o Salvestada fail nime alla ,,Kere" o Lõigata rattakoobastesse avad ,,Telje" paigutamiseks. Avade läbimõõt 5,5 mm. Avade tsentrid ühtivad rattakoobaste tsentritega. [joonis 5-21;b]
Eemalviibijale tahteavalduse saab tagasi võtta kui tagasivõttev tahteavaldus jõuab saajani enne kui esialgne tahteavaldus. Tehingute liigid 1. Ühepoolne tehing- ühe isiku tahteavaldus, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele (nt testament) 1. suunatud teisele isikule ning muutub kehtivaks kui tahteavaldus on selle isiku poolt kätte saadud (nt taganemisavaldus) 2. loetakse tehtuks vastava tahteavalduse tegemisega ning mis ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist (nt testament) 2. Mitmepoolne tehing 1. Leping- kokkulepe, mis saavutatakse selle tegijate tahteavalduste kaudu, olemasoluks on vaja tahet, tahteavaldust ja kokkulepet 2. Juriidilise isiku organi (üldkoosoleku, juhatuse, nõukogu) otsused- need ei ole lepingud, otustest kui mitmepoolsetest tehingutest tuleb eristada hääle andmist otsuse tegemisel,
Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30. Millal on tehingu kehtivuseks vaja kolmanda isiku nõusolekut? Teatud juhtudel teeb seadus kehtivuse sõltuvaks kolmanda isiku nõusolekust. Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub
määrata soodustatud isik. Lepingupooled võivad kokku leppida kahjukindlustuse sätete vastava kohaldamise niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu õnnetusjuhtumikindlustuse olemusega. Kui on kindlustatud kolmanda isikuga toimuva õnnetusjuhtumi vastu, eeldatakse, et kindlustatud isik on see kolmas isik. Kui kindlustus kolmanda isikuga toimuva õnnetusjuhtumi vastu on võetud kindlustusvõtja poolt kindlustusvõtja enda kindlustusriski kindlustamiseks, on lepingu kehtivuseks vajalik kolmanda isiku kirjalik nõusolek. Kui kolmas isik on piiratud teovõimega ja kui kindlustusvõtja on tema seaduslikuks esindajaks, võib kindlustusvõtja esindada kolmandat isikut nõusoleku andmisel üksnes eestkosteasutuse nõusolekul.Kui kindlustusvõtja võttis kindlustuse kolmanda isikuga toimuva õnnetusjuhtumi vastu kindlustusvõtja enda kindlustusriski kindlustamiseks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja
tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega ei takista käsutuskeeld ka enne sõiduki arestimist seatud või tekkinud pandiõiguse realiseerimist. Ka ei takista sõiduki arestimine iseenesest selle heauskset omandamist valdusele tuginedes AÕS § 95 alusel ega ka sõidukit koormavate õiguste lõppemist omandaja suhtes AÕS § 951 alusel. - Kohtulik pandiõigus saab sõidukile tekkida ka hagi tagamisel AÕS § 2972 lg 1 alusel kohtuliku registerpandina, mis peab pandi kehtivuseks olema kantud liiklusregistrisse. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse AÕS § 2972 lg 1 teise lause järgi registerpandi 20/67 kohta käivaid sätteid ja see kantakse AÕS § 2972 lg 3 järgi registrisse üldises korras. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse AÕS § 2972 lg 4 järgi kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
9. Esindus. Esindusõiguse mõiste. Volitus. Volikiri. Esindusõiguseta tehtud tehing. Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testamendi tegemine jt) Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab esindaja olema toiminud esindusõiguse piires. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus), kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus, nt juriidilise isiku organi esindusõigus). Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale. Volikiri on kirjalikus dokumendis väljendatud volitus
Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nende vahelisest praktikast (nt kauba saatmine, tasulises parklas parkimine, raha automaati laskmine, käe tõstmine pakkumisel jne). Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus peab kehtivuseks olema tahteliselt õiguskäibesse viidud. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-
Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nende vahelisest praktikast (nt kauba saatmine, tasulises parklas parkimine, raha automaati laskmine, käe tõstmine pakkumisel jne). Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus peab kehtivuseks olema tahteliselt õiguskäibesse viidud. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-
teatavakstegemine ja avalikustamine, ja seda mitte ainult tulemusena, vaid ka ajalises järjestuses ja arengus. Publitsiteedipõhimõtte käsitlemisel on kinnistusraamatus kaks külge: materjaalne ja formaalne. Neist esimene on seatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, teine aga igaühe õigusega tutvuda kinnistusraamatuga seaduses sätestatud ulatuses. Kinnistusraamat teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet, mis seisneb selles, et: - tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus; - kinnistusraamatu seisu osas eeldatakse selle õigsust; - isik, kes teotub õiguse omandamisel valele kinnistusraamatule, on oma heas usus kinnistusraamatu õigusesse kaitsud. Täites kinnisasjaõiguse avalikustamise ülesannet, on kinnistusraamat ühtlasi aluseks nende tehingulistele omandamisele. Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest on võimalik saada usaldusväärset teavet selle kohta, - kes on kinnisasja omanik;
annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja
Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´)
4. Ülesütlemine Võlaõigussuhte lõppemise aluseks on ka ülesütlemine, mille sisu avab VÕS § 195 lg 2. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Erakorraline ülesütlemine ei vasta tavaliselt poolte poolt kokku lepitule ning vajab kehtivuseks (erandina võrreldes korralise ülesütlemisega) eraldi (ülesütlemis)põhjust, millele aluse annab § VÕS § 196. 5. Hinna alandamine (VÕS § 112) Hinnaalandamine on õiguskaitsevahend, kus lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid selle tingimuseks on tasumisele kuuluva hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse
Eeltoodut ei muuda see, et tasaarvestused mõjutavad otseselt võlgniku varalist sfääri. 3-2-1-129-05, p 25 taganemisavalduse tagasivõtmise keeld; Vaidluse all ei ole, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kolleegium juhib seejuures ringkonnakohtu tähelepanu, et taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, nagu on märgitud apellatsioonikohtu otsuses, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja enda esitatud asjaolude järgi peab ta tõendama, et taganemiseks õigustas teda mõni VÕS §-s 267 nimetatud alustest
annaabi.ee 
