Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid
siiski moodustada ainult üsna lihtsaid ruumilisi objekte. Pealegi on saadud objektid nö. alt ja pealt lahtised, st. neil on olemas vaid külgtahud. Lisaks kõigele, igale jooniseobjektile ei saagi sel teel paksust anda. 2. Pindade joonestamine Pindade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Surfaces. Pindu saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Surfaces avanevalt alammenüült. Seest värvitud pindade saamiseks tuleb käivitada käsk SOLID. Kõik saadava pinna tipud tuleb sisestada ühesuguste Z-koordinaatidega, seega tekib XY-tasapinnaga parelleelne kujund. Seest värvitud on pinnad vaid siis, kui süsteemimuutuja `FILLMODE väärtus võrdub ühega ja pinda vaadeldakse otse pealtvaates, vastasel juhul (`FILLMODE = 0 või tegemist kaldvaatega) on värvitud vaid pindade kontuurid. Süsteemimuutuja `FILLMODE väärtust saab muuta ka käsu `FILL vahendusel vastata ON või OFF (pinna värvimine
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE
SketchUp kombineerib sageli kõiki kolme, saades kombineeritud järelduse. Punktjäreldus põhineb mudelil olev kursori täpsel kohal. o Lõpppunkt: roheline lõpppunkt järeldus tuvastab Line entity või Arc entity lõpu o Keskpunkt: näitab joone või ääre keskpunkti o Lõikepunkt: must, näitab joonte täpset ristumiskohta o On Face: sinine, näitab punkti, mis asetseb Face Entity-l o On Edge: punane, näitab punkti, mis on piki serva o Equi-Distant On Edge: näitab võrdvahemikulistpunkti või kaldkanti, kus lilla joon ilmub kahe ühendatud serva vahel. o Half Circle: ilmub, kui joonistada kaart, et näidata punkt, kus moodustub täpne poolkaar 10 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein
Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse see ala kui objekt) mõõta, küll aga nii, et sisestatakse ükshaaval ala määramispunktid. 3) A ↵ (valitakse pindalade liitmise mooduse) Specify first corner point or [ Object / Subtract ]: (ADD mode) Select objects: (vaikimisi – esimene punkt või [objekt / lahutada]) Kui sisestada järjest punkte, töötab see haru samamoodi kui haru 1, kuid pärast punkti-
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek
Kõik kommentaarid